lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-4881/17

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 08.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-4881/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjedTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamineVÕS § 198Tasaarvestuse avaldus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-4881/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.09.20172-16-4881/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.04.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu80347143(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Maarja Veisalu

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-4881

Tsiviilasi

KÜ Tallinna 25 hagi XXX ́i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood 80347143; asukoht Tallinna tn 25-2, 74806 Loksa linn, Harju maakond), volitatud esindaja Dmitri Štšerbin (e-post: [email protected])

esindajad

Kostja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX), volitatud esindaja Irina Reva ([email protected]) Asja läbivaatamine

04.05.2017.a kohtuistung

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada menetlus KÜ Tallinna 25 hagis XXX ́i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31.03.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4881 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses olevas täiteasjas nr 022/2016/1080 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-4881 kohtulahendi jõustumiseni.
3.Jätta menetluskulud KÜ Tallinna 25 kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Harju Maakohtu menetluses on KÜ Tallinna 25 hagi XXX ́i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080. 31.03.2016.a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse. Hagi tagamiseks peatas kohus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses olevas täiteasjas nr 022/2016/1080 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-16-4881 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Harju Maakohtus toimunud 13.10.2016.a istungil märkis kostja, et soovib käesoleva tsiviilasja peatamist. Hageja esindaja leidis samuti, et menetluse peatamine oleks

õigusselguse saavutamiseks mõistlik ning taotles menetluse peatamist. 14.10.2016 peatas kohus tsiviilasja nr 2-16-4881 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-15-15992 kohtulahendi jõustumiseni või kompromissiläbirääkimiste lõpuni.

3.21.03.2017.a esitas kostja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks ning hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Kostja selgitas, et hageja esitas 08.03.2017.a. kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2017.a. otsuse tsiviilasjas nr 215-15992 täitmiseks, täiteasi 022/2017/1348, millega loobus soovist tasaarvestada poolte vastastikused nõuded. Seega on ära langenud alus hagi tagamiseks antud menetluses.
4.04.04.2017.a esitas hageja kohtule enda seisukoha kostja taotlusele menetlus uuendada ning hagi tagamise abinõu tühistada. Hageja leidis, et menetlus tsiviilasjas nr 2-16-4881 oleks mõistlik jätta uuendamata, kuna kostja vastu on algatatud uus tsiviilasi nr 2-171037, milles hageja jätkuvalt nõuab kostjalt võlgnevust summas 2 398,99 eurot. Hageja on seisukohal, et asjaolu, et Korteriühistu Tallinna 25 esitas 08.03.2017.a. kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2017.a. otsuse tsiviilasjas nr 215-15992 täitmiseks (täiteasi 022/2017/1348) ei tähenda, et hageja oleks loobunud oma nõudest käesolevas tsiviilasjas (nr 2-16-4881). Tsiviilasja nr 2-15-15992 puhul on tegu täiesti eraldiseisva menetlusega, millest ei sõltu tsiviilasja nr 2-16-4881 lahendus. Täiteasja nr 022/2016/1080 ja täiteasja nr 022/2017/1348 vahel puudub seos. Hageja ei ole kunagi loobunud oma nõudest kostja vastu. Tsiviilasjas nr 2-16-4881 hageja palub tunnistada sundtäitmine täitemenetluses täiteasjas nr 022/2016/1080 lubamatuks põhjusel, et nõue on juba tasaarvestatud. Tasaarvestuse regulatsioon ei näe ette võimalust loobuda juba toimunud tasaarvestusest. Seega kostja seisukoht on selle osas vale. VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Siinjuures tasaarvestuse toimumiseks teise poole nõusolekut ei ole vaja. Hageja on seisukohal, et hagi tagamise alus ei ole ära langenud. Hageja palub jätta kosta taotlus hagi tagamise tühistamiseks rahuldamata.
5.07.04.2017.a esitas kostja seisukoha hageja 04.04.2017.a vastusele. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega. Tsiviilasjas nr 2-15-15992 oli lahendatud kõik poolte vahelised vastastikud nõuded kuni 30.04.2016.a, sh ka kõik võimalikud tasaarvestused hageja poolt. Kostja teavitab, et ta vabatahtlikult ja täies ulatuses täitis kõik täiteasjast 022/2017/1348 (tsiviilasi nr 2-15-15992) tulenevad kohustused ja teatas sellest 31.03.2017.a e-kirjaga korteriühistule. Vaatamata sellele, hageja esitas kohtule 04.04.2017.a seisukohas valeinformatsiooni, et kostja ei ole siiamaani Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2017.a. otsust tsiviilasjas nr 2-15-15992 vabatahtlikult täitnud. Kostja kohustused hageja ees, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-15-15992, moodustavad 787,38 eurot mitte 1 516,88 nagu märgib hageja oma seisukohas. Käesolevaks ajaks täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/1348 on lõppenud.
6.11.04.2017.a kohus uuendas menetluse tsiviilasjas nr 2-16-4881, kuna Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-15992 jõustus 07.03.2017.a. 11.04.2017.a määrusega jättis kohus hagi tagamise tühistamise taotluse rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et käesolevas menetlusstaadiumis on liiga ennatlik asuda seisukohale, kas sundtäidetav nõue on kehtivalt tasaarvestatud kostja võlgnevusega hageja ees. Kohus saab hagis ja hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolud või nende puudumise tuvastada alles asja sisulisel lahendamisel.
7.24.04.2017.a esitas hageja kirjalikud selgitused võlgnevuse kujunemise osas.
8.04.05.2017.a kohtuistungil jäid pooled enda seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus leiab, et esitatud menetlus tuleb lõpetada otsust tegemata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 457 lg 1 ja 2 järgi jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata.
10.Hagiavalduse järgi kohtutäitur Elin Vilippus alustas 01.03.2016.a kostja avalduse ja Harju Maakohtu 18.12.2015.a määruse tsiviilasjas nr 2-14-55669 alusel täitemenetlust määrusest tuleneva menetluskulude nõude täitmiseks hageja vastu. Harju Maakohtu 18.12.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55669 mõisteti hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 697 eurot.
11.Tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2016.a otsusele tsiviilasjas nr 2-14-55669, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 697 eurot, hageja tasaarvestas 28.02.2016.a menetlusdokumendis tsiviilasjas nr 2-15-15992 kostja võla kostja menetluskulude nõudega hageja vastu summas 697 eurot. Hagejapoolne tasaarvestus hõlmab vaidlusalust perioodi 30.11.2006 – 27.10.2012. Kostja on seisukohal, et hagi rahuldamiseks ei ole õigusliku alust, kuna tsiviilasjas nr 2-15-15992 oli lahendatud kõik poolte vahelised vastastikud nõuded kuni 30.04.2016.a, sh ka kõik võimalikud tasaarvestused hageja poolt.
12.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldusena peab kohus käesoleval juhul analüüsima, kas hagejal on nõue, mida kostja nõudega tasaarvestada.
13.Harju Maakohus leidis 21.07.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-15992, et hagejal ei ole kostjatelt võimalik nõuda võlgnevust, mis on tekkinud enne hageja asutamist, s.o 18.09.2012.a. Kohus leidis, et kõik enne 31.12.2011.a sissenõutavaks muutunud nõuded on aegunud. Hagejapoolne tasaarvestus hõlmas perioodi 30.11.2006 – 27.10.2012. Lisaks märkis Harju Maakohus, et kuna kostjad on esitanud vastuväite tasaarvestatava nõude osas, ei saa hageja tassaarvestust nõuda. Seega leidis kohus, et hageja taotlus kostja nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebuses eelnevat maakohtu poolt tuvastatut ei vaidlustatud. Ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatut ümber ei lükanud.
14.Seega on jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-15992 (jõustus 07.03.2017.a) tuvastatud, et hagejal ei ole nõuet, millega täitmisele pööratud kostja nõuet tasaarvestada. Tulenevalt TsMS § 457 lg‐st 2 on tsiviilasjas nr 2-15-15992 tehtud jõustunud kohtuotsus hagejale ja kostjale siduv mitte ainult osas, millega määrati kindlaks viivisenõude ja põhinõude küsimus, vaid ka osas, millega jäeti tunnustamata hageja õigus tasaarvestada oma nõue kostja nõudega (RKTKm 26.04.2017, nr 3‐2‐1‐34‐17, p 13).
15.Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 215-15992 on tuvastatud, et hagejal puudub nõue, millega tasaarveldada kostja nõuet hageja vastu ning mille alusel tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas nr 022/2016/1080, tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada.
16.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab käesoleva asja menetluse seoses hagi läbi vaatamata jätmisega, leiab kohus, et Harju Maakohtu 31.03.2016. a määrus, millega kohaldati hagi tagamise abinõu ja peatati Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses olevas täiteasjas nr 022/2016/1080 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-4881 kohtulahendi jõustumiseni, tuleb tühistada.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab menetluse lõpetada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja