Xxxx ́i kaebus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 29.08.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx) Avaldaja esindaja RÕA korras: kuni 22.03.2017.a vandeadvokaat Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg ja Ko, e-post: [email protected]), alates 23.03 vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, e-post [email protected]) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (Narva mnt 7D, Tallinn 10117, e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: sissenõudja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx ́i kaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 29.08.2016.a otsus täiteasjas nr 014/2016/1125 osaliselt ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama osas, millega jäeti avaldaja kaebus 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ja 08.08.2016.a kohustuse täitmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamise osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtutäiturile 09.08.2016.a kaebused, kus taotles täitemenetluse lõpetamist või alternatiivselt selle peatamist; kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse
tühistamist ja 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ning 08.08.2016.a. kohustuse täitmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist.
2.Kohtutäitur on teinud 29.08.2016.a otsuse, millega jättis avaldaja kaebused läbi vaatamata. Xxxx esitas 12.09.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 18.08.2016.a ja 29.08.2016.a otsustele täiteasjas nr 014/2016/1125.
3.28.09.2016.a määrusega eraldas kohus tsiviilasjas nr 2-16-13768 Xxxx ́i esitatud kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 29.08.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125 iseseisvasse menetlusse ning andis tsiviilasjale uue numbri - 2-16-14653.
4.Kohus palus esitada korrigeeritud kaebuse, arvestades sealjuures asjaoluga, et käesoleva asja raames vaadatakse läbi üksnes kaebust 29.08.2016.a kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja esitas 21.10.2016.a kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 29.08.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125. Avaldaja nõue ja põhjendused
5.Kohtule 21.10.2016.a esitatud menetlusdokumendis ei nõustu kaebuse esitaja kaevatavas 29.08.2016.a otsuses 09.08.2016.a esitatud kaebuse kohtutäituri tasu otsuse peale ja 09.08.2016 esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtutäituriga, sest 09.08.2016 kohtutäiturile esitatud kaebuses oli välja toodud, et sunniraha määramine olukorras, kus kohtutäitur ei ole käinud kohtumääruse täitmist kontrollimas, näitab iseäranis vastutustundetut suhtumist. Kohtutäitur ei ole perioodil 25.07.2016.a kuni 9.08.2016.a kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramiste hoiatustes antud tähtaja jooksul ning ei saanud mitte kuidagi lahendada oma varasemate 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016 ja 18.08.2016 otsustega kaebust selles osas.
6.Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-4-13 tuleneb (p 69,70,71,73), et sunniraha saab määrata üksnes juhul, kui kohtutäitur on kindlaks teinud (kontrollinud), et vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud. Kohtutäitur ei ole sunniraha määramise hoiatustes märgitud tähtaegadel kontrollinud kohtulahendi täitmist ega kindlaks teinud, et kaebaja väidetavat suhtlemise takistamist. Kuna kohtutäitur ei ole vastavat kontrolli teostanud, ei saanud ta ka tuvastada, et kaebuse esitaja talle sunniraha määramise hoiatustes märgitud ajal on takistanud isal lapsega kohtulahendis märgitud ajal, kohas ja viisil suhelda. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja rõhutas kaebuses, et kohtutäitur ei ole kohtumääruse täitmist kontrollimas käinud, ei pööranud kohtutäitur 29.08.2018 otsuses sellele kaebaja olulisele väitele mingit tähelepanu. Kohtutäitur ei selgita, kuidas on kindlaks teinud, et suhtlemist ei ole toimunud kaebuse esitaja tegude või tegevusetuse tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et täitemenetluses sellisel määral sunniraha määramine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest kaebuse esitaja on rõhutanud, et tal ei ole piisavat sissetulekut ning temalt raha välja nõudes kahjustatakse lapse heaolu, millest tulenevalt kohtutäitur oleks pidanud tema kaebused läbi vaatama.
7.Kaebuse esitaja ei nõustu ka kohtutäituri käsitlusega kohtutäituri 03.06.2016 kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamise kohta. Kohtutäituri kaevatava 29.08.2016 otsuse kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele jätta läbi vaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtutäitur on jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et 30.07.2016 saatis kohtutäituri abi Annika Punnar kaebuse esitajale nõude tasuda nimetaud tasu hiljemalt 29.07.2016.a. Kohtutäituri abi nõuab kohtutäituri tasu
maksmist vaatamata sellele, et kaebuse esitaja on tähtaegselt ehk 07.06.2016 esitanud kaebaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125, mille muu hulgas palus kohtutäituri 03.06.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist. Kohtutäitur jättis 21.06.2016 otsusega täiteasjas nr 014/2016/1125 kaebaja poolt 07.06.2016 esitatud kaebuse rahuldamata. Kaebaja leidis 09.08.2016.a esitatud kaebuses kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale, et kohtutäituri abi, Annika Punnari poolt saadetud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on allkirjastamata, seega vormistatud puudustega. Samuti on kohtutäituri tasu otsus ebaproportsionaalne, ebamõistlikult suur, kuna avaldaja kasutab riigi õigusabi poolt määratud advokaati, avaldajal ei ole piisavalt sissetulekut, samuti kahjustatakse raha välja nõudes, otseselt lapse heaolu. Kaebaja palub tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets 29.08.2016 otsus täiteasjas nr 014/2016/1125; jätta käesolevas menetluses kantavad menetluskulud kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda.. Kohtutäituri seisukoht
8.Kohtutäitur palub jätta avaldaja kaebus läbivaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt leotakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
9.Avaldaja väidab, et kohtulahend, mida kohtutäitur täidab, on ebaseaduslik. Kohtutäitur on korduvalt andnud hinnangu, et täitedokumendiks olev kohtulahend on seadusjõus ning pooltele täitmiseks kohustuslik. Vanemad on kokku leppinud suhtluskorra, mis on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr 2-14-60747 kinnitatud. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga.
10.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-69-11 leidnud, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi täitedokumendi täitmiseks. Täitemenetluse käigus on avaldaja kohtutäituriga ühendust võtnud ning käinud kaks korda täituri vastuvõtul (14.09.2016.a ja 28.09.2016.a), mille käigus on avaldaja mõlemal korral kinnitanud, et isa ei ole lapsega kohtunud kaheksa kuud ning seetõttu ei soovi avaldaja, et laps isaga kohtuks tingimustel, mis on lepitusmenetluse lõpetamise määrusega kindlaks määratud.
11.Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse käigus selgunud asjaolude kohaselt ei ole avaldajal sisulist huvi kohtumääruse täitmiseks ning täitmise pinnalt kerkinud erimeelsuste kokkuleppel lahendamiseks ja pigem takistab avaldaja isal ja lapsel kohtuda. Pooled ei vaidle selle üle, kas lapsega suhtlemine toimus või mitte. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka avaldaja. Poolte kinnitusel ei ole isa ja lapse suhtlemist täitemenetluse algatamisest alates toimunud. Seega ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, kas täitur on isiklikult käinud kontrollimas, kas laps on lasteaias või mitte. Kohtutäitur on tuvastanud, et lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust, mida on selgesõnaliselt väljendanud ka lapse ema. Lapse ema poolt määruse täitmisest keeldumine tähendabki suhtluskorra rikkumist. TMS § 179 lg 2 määratleb, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sätteid. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes
võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 26 ülalõikega 1 sätestatud korras. Sissenõudja seisukoht
12.Puudutatud isik II jääb varaseamalt täiteasjas nr 014/2106/1125 kohtutäiturile avaldatud ja täitetoimikus sisalduvate seisukohtade juurde (avaldatud 13.06.2016, 15.06.2016 ja 28.06.2016). Puudutatud isik II on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval ajal toimub kohtumääruse Xxxxi poolt kohtumääruse kuritahtlik rikkumine. Puudutatud isik II palub jätta asi läbi vaatamata. Kui kohus otsustab siiski asja läbi vaadata, siis taotleb puudutatud isik II jätta kohtutäituri otsus 29.08.2016 täiteasjas tühistamata ja jätta menetluskulud Xxxxi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
13.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse täielikuks rahuldamiseks alused puuduvad. Siiski leiab kohus, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 29.08.2016.a otsuse, millega jättis kaebuse läbi vaatamata. Xxxx esitas 12.09.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 29.08.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125.
16.Kohus märgib esmalt, et kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kohtutäitur on 29.08.2016.a otsuse võlgnikule edastanud. Seega on kohtutäituri poolt avaldajale otsuse edastamine 29.08.2016.a e-posti teel aadressile xxxx tõendamata. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kättetoimetamisest. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 306 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 306 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtutäitur on avaldajale otsuse kättetoimetanud väidetavalt e-posti vahendusel. Nimetatud kättetoimetamisviis tuleneb TsMS § 3111 lg-st
4, mis sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 lg 5 sätestab, et menetlusdokument loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Kohtutäitur ei ole kohtuni toonud, et avaldaja oleks kinnitanud otsuse kättesaamist 29.08.2016.a. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
17.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
18.Kohtutäitur jättis 29.08.2016.a otsusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kohtutäitur on juba samasisulised kaebused varasemate otsustega lahendanud ning kaebus kohtutäituri tasu otsuse peale on esitatud hilinemisega. Avaldaja palub tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 29.08.2016.a otsus täiteasjas nr 014/2016/1125 ja jätta käesolevas menetluses kantavad menetluskulud kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda.
19.Avaldaja oli esialgses kaebuses seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas nr 014/2016/1125 tuleb lõpetada, kuivõrd kohtumäärus, millest kohtutäitur lähtub, on ebaseaduslik ja sundtäitmisel on jõustumata kohtulahend. Kohtutäitur jättis kaebuse selles osas läbi vaatamata, kuivõrd leidis, et viidatud väite on kohtutäitur juba 21.06.2016.a otsusega lahendanud. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga. Kohtutäitur on teinud 27.06.2016.a otsuse (kannab kuupäeva 21.06.2016), millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Xxxx esitas 11.07.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 21.06.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125 (tsiviilasi 2-16-10628). Kohus on täitemenetluse algatamisele andnud hinnangu tsiviilasjas nr 2-16-10628 ja tuvastas 28.03.2017.a määruses, et täitemenetlust on alustatud kohase täitedokumendi alusel, täidetud olid ka muud täitemenetluse algatamise eeldused ja puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus on seisukohal, et seega on vaidlus täitemenetluse täiteasjas nr 014/2016/1125 alustamise põhjendatuse üle lahendatud kohtutäituri 27.06.2016.a otsusega (kannab kuupäeva 21.06.2016) ja Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjaga nr 2-16-10628. Seega on kohtutäitur jätnud kaebuse selles osas õigesti läbi vaatamata.
20.Kaebuse esitaja vaidlustab kohtutäituri 29.08.2016.a otsust ka põhjusel, et kohtutäitur ei ole perioodil 25.07.2016.a kuni 9.08.2016.a kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse
ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramiste hoiatustes antud tähtaja jooksul ning ei saanud mitte kuidagi lahendada oma varasemate 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016 ja 18.08.2016 otsustega kaebust selles osas. Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et selles osas tuleb kaebus rahuldada. Oma esialgses kaebuses kohtutäiturile on avaldaja ka esile toonud, et sunniraha määramine eeldab poolte huvide kaalumist ja asjaolude hindamist. Sunniraha määramise õigus kätkeb ulatuslikku kaalutlusotsust, mis paneb kohtutäiturile kaalutlusriski ja kulude kandmise kohustuse juhul, kui tema otsus hiljem kohtus tühistatakse. Eeltoodust saab teha järelduse, et avaldaja heidab kohtutäiturile ette sunniraha määramise otsustes kohtutäituri otsuse kujunemise jälgimise võimatust. Samuti heidab avaldaja kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole käinud kohtumääruse täitmist kontrollimas. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha määramine või mittemääramine on TMS § 183 kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Seega saab kohus üksnes kontrollida, kas kohtutäitur ületas sunniraha otsust tehes temal oleva diskretsiooni piire. Kuid selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise veenvuse kui ka sunniraha määramise osas olema jälgitav.
21.Asja materjalidest nähtub, et 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ja 08.08.2016.a on kohtutäitur Marek Laanemets teinud täitemenetluses otsused kohustuste täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused. Seda, et asjas oleks tehtud kohast ja põhjendatud sunniraha määramise otsust asja materjalidest ei nähtu. TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. TMS § 261 lg 7 kohaselt sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras. Kohus möönab, et kuigi kehtestatud ei ole kohustuslikku sunniraha otsuse vormi, tuleneb ka TMS § 261 lg-st 7, et otsus ja hoiatus on kaks eri dokumenti.
22.Kohus selgitab, et sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Õige ei ole arusaam, et sunniraha määramise eelduseks on üksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole täidetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha määramisel tähtsust. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur sunniraha määrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud (RKÜKm 3-2-1-4-13). Käesoleval juhul ei ole sunniraha määramisel kohtutäituri otsuse kujunemine selge. Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja
dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. Võlgnikule peab olema selge, millised on need põhjendused, miks kohtutäitur on otsustanud sunniraha määrata. Üksnes põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta vastuargumente. Kui kohtutäituri sunniraha otsuses puuduvad sunniraha määramise põhjendused, siis puudub menetlusosalisel võimalus saada kohtutäituri seisukohta oma vastuargumentide osas kohtuväliselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis TMS § 218 kohaselt peaks toimuma kohtuväliselt, kandub üle kohtumenetlusse. TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik kaebemenetlus kohtutäituri juures. Kohtutel tuleb kohtutäituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus vaidlustatud otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lähtuda esmajoones esialgses sunniraha otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades sunniraha otsusele lisab. Eeltoodu alusel on kaebus selles osas põhjendatud.
23.Kaebaja on esialgses kaebuses esile toonud, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise õiguse realiseerimiseks. Kohus osundab, et kui võlgnik on seisukohal, et ta ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Sellest tulenevalt saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha määramist puudutavas osas. Sellise nõude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
24.TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur on teinud 03.06.2016.a tasu väljamõistmise otsuse, mis on Xxxx 03.06.2016.a kätte toimetatud. Puudub 30.07.2016.a kuupäevaga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Xxxx esitas 09.08.2016.a kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Kohtutäitur jättis kaebuse tasu otsuse peale läbi vaatamata kuivõrd kaebus ei olnud esitatuid tähtaegselt. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et 09.08.2016.a kaebus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale on esitatud pärast kaebuse esitamiseks antud tähtaega, seega vaidlustamise tähtaeg oli möödunud ning kohtutäitur jättis õigesti esitatud kaebuse läbi vaatamata. See, et kohtutäitur andis kaebajale tähtaja otsuse täitmiseks, ei anna kaebajale uut tähtaega otsuse vaidlustamiseks. Seega jättis kohtutäitur õigesti kaebuse selles osas läbi vaatamata. Lisaks kohus märgib, et KTS § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Vastavalt KTS § 32 lg 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 30 lg-s 1 ja 2 on sätestatud, et menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 ja 2 lg 2 järgi menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega, mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Lapsega suhtlemise võimaldamine on kindla põhitasu suurusega täituritoiming (KTS § 36 1g 1 p3 ja lg 2). Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on tasu suuruse määranud kooskõlas KTS §-ga 36, eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri tasu väljamõistmine kooskõlas KTS-ga.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb tühistada kohtutäituri 29. 08.2016.a otsuse osas, millega jäeti avaldaja kaebus 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ja 08.08.2016.a kohustuste
täitmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamise osas läbi vaatamata. Kohus kohustab kohtutäiturit vaatama läbi avaldaja kaebuse nimetatud osas.
26.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus eraldi ei käsitle. Tsiviilasja hinna määramine
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades kaebuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.