lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-34-17

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 26.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-34-17
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
26.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 457 lg 2Otsuse jõustumise tagajärjedAÕS § 93Omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisegaTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (91)

lahend.ee
2-24-5951/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.02.20262-25-9840/41Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.02.20262-25-818/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval14.03.20252-23-17317/21Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja31.01.20252-22-16228/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.12.20242-21-20188/48Riigikohtu tsiviilkolleegium10.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

3-2-1-34-17 Tartu, 26. aprill 2017 Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Osaühingu Hexanor Haldus hagi Pärnu mnt.67A OÜ vastu kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10482 Osaühingu Hexanor Haldus kassatsioonkaebus Hageja Osaühing Hexanor Haldus, esindaja vandeadvokaat Kristel Valk Kostja Pärnu mnt.67A OÜ, esindaja vandeadvokaat Elmer Muna 10. aprill 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2016. a otsus ja Harju Maakohtu 27. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10482.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-10482 menetlus otsust tegemata.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Osaühingu Hexanor Haldus kanda.
4.Mõista Osaühingult Hexanor Haldus Pärnu mnt.67A OÜ kasuks välja menetluskulud 2561 eurot 17 senti ning viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 431 lg 2Menetluse lõpetamise kord
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 286 lg 1Kulutuste hüvitamine üürnikule
VÕS § 338Nõuete aegumine
VÕS § 388Sätete kohustuslikkus
2-23-134414/44
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
30.09.2024
2-21-15806/14Viru Maakohus Narva kohtumaja05.07.2024
2-22-4945/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.06.2024
2-21-15317/52Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.06.2024
2-23-8720/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.03.2024
2-23-2819/30Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.11.2023
2-21-15286/42Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.10.2023
2-22-17341/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.10.2023
2-21-2496/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.09.2023
2-22-6175/47Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.05.2023
2-22-17341/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.03.2023
2-20-17348/59Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.03.2023
2-21-846/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.03.2023
2-21-15265/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.02.2023
2-22-118133/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.01.2023
2-21-17162/44Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.01.2023
2-21-2752/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.09.2022
2-20-14464/39Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.05.2022
2-19-12126/56Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.04.2022
2-20-19262/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.03.2022
2-16-7183/220Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.02.2022
2-20-12102/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.01.2022
2-20-15517/79Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.01.2022
2-21-16178/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.12.2021
5.
Tagastada Osaühingule Hexanor Haldus kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing Hexanor Haldus (hageja) esitas 13. juulil 2015 Harju Maakohtule hagi Pärnu mnt.67A OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 60 908 eurot. Samuti palus hageja menetluse peatada kuni tsiviilasjas nr 2-14-56699 kohtulahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Osaühing Hexanor (edaspidi Hexanor) 1. mail 2007 üürilepingu äripinna üürimiseks Tallinnas aadressil Pärnu mnt 67a. Hexanor võõrandas 31. mai 2007. a müügilepinguga Pärnu mnt 67a kinnisasja kostjale, kes kanti 10. juulil 2007 omanikuna kinnistusraamatusse. Osa Hexanori varast, mida müügilepinguga kostjale ei võõrandatud, jäi pärast kinnisasja müüki hageja kasutuses olevatesse ruumidesse. Hageja kasutas üüritud ruume edasi kuni
16.juulini 2012. Hexanori vara, mille koosseis fikseeriti üleandmise-vastuvõtmise aktis, jäi üüritud ruumidesse. Hageja omandas Hexanorilt üüritud ruumidesse jäänud vara 30. oktoobril 2013 suulise

kokkuleppega asjaõigusseaduse (AÕS) § 93 järgi. Järgmisel päeval võõrandas kostja Pärnu mnt 67a kinnisasja kolmandale isikule ning hagejale sai selgeks, et heauskse omandamise tõttu ei ole tal võimalik Hexanorilt omandatud vara valdust saada. Hageja nõuab kostjalt vara väärtuse hüvitamist, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1037 või alternatiivselt VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5. Vara väärtus on 60 908 eurot. Nõude aegumistähtaeg algas 16. juulil 2012.

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja nõue on kvalifitseeritav üürniku kulutuste hüvitamise nõudena, mis aegub VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 järgi kuue kuu jooksul üürilepingu lõppemisest. Kuna üürileping lõppes 16. juulil 2012, aegus hageja nõue
16.jaanuaril 2013. Hageja ei ole varem esitanud kostjale nõudmisi mistahes vara hageja valdusesse andmiseks ning tal ei olnud takistusi vallasasjade kaasavõtmiseks enne üüripinnalt lahkumist. Hageja andis üüripinna kostjale üleandmisel kostjale üle ka kõigi temale või Hexanorile kuulunud vallasasjade omandi. Kui kohus leiab, et vallasasjade omand kostjale üle ei läinud, puudub hagejal nõue seetõttu, et ta ei ole tõendanud, milliste vallasasjade suhtes tal väidetavalt nõudeõigus on. Samuti on tõendamata asjade väärtus. Praeguseks on vara muutunud väärtusetuks.
3.Harju Maakohus peatas 19. oktoobri 2015. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-14-56699 menetluse lõppemiseni. Määruse põhjenduste kohaselt taotles hageja menetluse peatamist, sest hageja oli tsiviilasjas nr 2-14-56699 esitanud hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2014/2494. Maakohtu hinnangul oli menetluse peatamine vajalik, kuna asjas tehtav otsus sõltub täielikult tsiviilasjas nr 2-14-56699 tehtavast lahendist. Maakohus märkis, et tsiviilasjas nr 2-14-56699 tuvastatakse, kas hageja 60 908 euro suuruse nõude tasaarvestus kostja nõudega on kehtiv (formaalne eeldus) ning kas hagejal on sellises suuruses nõue kostja vastu (materiaalne eeldus). Kui kohus tsiviilasjas nr 2-14-56699 tuvastab, et hageja ei saa oma nõuet täiteasjas nr 025/2014/2494 täitmisel oleva kostja nõudega tasaarvestada, tuleb hageja nõue läbi vaadata eraldi hagimenetluses. Kui aga hageja nõue tasaarvestatakse kostja nõudega ja nõude suurusele antakse sisuline hinnang, puudub vajadus hageja nõude läbivaatamiseks eraldi hagimenetluses. Maakohus uuendas asja menetluse 5. aprilli 2016. a määrusega. Määruse põhjenduste kohaselt nähtus kohtute infosüsteemist, et menetlus tsiviilasjas nr 2-14-56699 on lõppenud ja kohtuotsus on jõustunud 30. märtsil 2016.
4.Maakohus jättis 27. juuni 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 960 eurot ja viivise. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Maakohus tuvastas, et hageja ja Hexanor sõlmisid 1. mail 2007 üürilepingu äripinna üürimiseks aadressil Pärnu mnt 67a ning Hexanor võõrandas kinnisasja kostjale, kes kanti 10. juulil 2007 omanikuna kinnistusraamatusse. Üürileping hageja ja kostja vahel lõppes 16. juulil 2012 ning hageja nõuab hüvitist üüripinnale jäänud vallasasjade õigustamatu käsutamise eest. Maakohus leidis, et hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 286 lg 1 alusel üürniku kulutuste hüvitamise nõudena, mis aegus VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 alusel kuue kuu jooksul üürilepingu lõppemisest. Maakohus märkis, et hageja väidetav kulutuste

hüvitamise nõue on aegunud ka siis, kui see esitada lepinguvälisel alusel. Maakohus ei lugenud tõendatuks, et üüripinnal olev vallasvara kuulus Hexanorile. 15. mai 2007. a üüripinna üleandmise aktist nähtub, et hagejale anti üle üüripinna ja postkasti võtmed ning hoone välisukse kaardid. Üüripinna tagastamisel 16. juulil 2012 koostatud aktis ei ole märgitud, et üüripinnal asus kolmandale isikule kuuluvaid asju. Kostja ja Hexanori vahel 31. mail 2007 sõlmitud müügilepingu p-s 1.3.5 on märgitud, et Hexanorile ja hagejale kuuluv hageja üüritaval pinnal asuv vallasvara ei ole müügilepingu esemeks. Samas lepingupunktis on märgitud, et lepingu eseme koosseisu kuulub ka lepingu eseme oluliseks osaks olevas ehitises asuv vallasvara (seadmed ja sisustus), mis võimaldab täies ulatuses lepingu esemel senise majandus- ja äritegevuse jätkamist, v.a lepingu eseme oluliseks osaks oleva ehitise üüripindadel asuv ja/või üürnikule kuuluv vallasvara. Nimetatud lepingupunktist järeldas maakohus, et üüripinnal asuv vallasvara ei olnud lepingu esemeks, sest Hexanor ei saanud võõrandada üürnikule kuuluvat vallasvara. Samas ei saanud nimetatud punktist maakohtu hinnangul tuletada, et Hexanor jättis enda omandisse üüripinnal asuva vara. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et kinnisasja võõrandades jäid mõned üüripinnal olevatest asjadest kostja teadmata Hexanori omandisse. Sellisele võimalusele viitas Vahur Tõnissoni

9.septembri 2014. a kinnituskiri, kuid maakohus ei pidanud seda hageja väidete tõendamiseks piisavaks, sest kinnitus anti müügilepingu sõlmimisest oluliselt hiljem ja ükski teine asjas esitatud tõend sellega ei haakunud.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Hageja hinnangul eksis maakohus pooltevahelise õigussuhte tuvastamisel, sest hageja ei teinud üüripinnal parendusi või muudatusi, millest tulenev nõue oleks kvalifitseeritav VÕS § 286 lg 1 alusel. Vara, mille õigustamatu käsutamise eest hageja hüvitist nõuab, omandiõigus kuulus kuni 30. oktoobrini 2013 Hexanorile. Hageja nõue tuleneb Hexanori ja kostja vahelisest õigussuhtest ning sellest, et Hexanor loovutas vara väljanõude õiguse hagejale. Hexanori nõue muutus sissenõutavaks 16. juulil 2012 (või veelgi hiljem), mistõttu ei ole 13. juulil 2015. a esitatud hagi aegunud.
6.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. detsembri 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1133 eurot 17 senti ja viivise. Ringkonnakohtu otsuse järgi leidis maakohus põhjendatult, et hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 286 lg 1 alusel üürniku kulutuste hüvitamise nõudena, mis aegus VÕS § 388 lg-te 1 ja 2 järgi kuue kuu jooksul üürilepingu lõppemisest. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja väidetav kulutuste hüvitamise nõue on aegunud ka siis, kui see esitada lepinguvälisel alusel (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-13, p 21). Ringkonnakohus tuvastas, et hageja nõuab hüvitist järgmiste vallasasjade õigustamatu käsutamise eest: ventilatsioonisüsteem koos jahutusseadmetega, valgustid, disainripplaed, valve- ja turvasüsteem, mööbel ning

kontoriseadmed. Hexanor kaotas vallasvara, sest kostja võõrandas kinnisasja koos nimetatud vallasasjadega kolmandale isikule. Hageja kinnituse kohaselt omandas ta nimetatud vallasasjad AÕS § 93 alusel Hexanorilt 30. oktoobri 2013. a suulise kokkuleppe alusel. Ringkonnakohus leidis, et kui hageja 30. oktoobril 2013. a Hexanorilt nõude omandas, oli see juba aegunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja hinnangul ei ole kohtuotsuste põhjal üheselt mõistetav, millal tema nõue aegus, ning kohtud kvalifitseerisid valesti pooltevahelise õigussuhte. Hageja omandas nõude loovutamise teel Hexanorilt, kellel ei olnud kostjaga üürilepingust tulenevat õigussuhet. Seetõttu ei saa nõude aegumise hindamisel juhinduda VÕS § 338 lg-st 1.
9.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et vaidlusalune vara kuulus üürilepingu kehtimise ajal Hexanorile, kes oleks saanud loovutada hagejale üürisuhtest sõltumatu asjade väljanõude õiguse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 3, § 428 lg 1 p 2 ja § 431 lg 2 esimese lause järgi tühistada ning lõpetada menetlus otsust tegemata.
11.Asja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada otsust tegemata, sest tsiviilasjas nr 2-14-56699 on jõustunud kohtuotsusega lahendatud sama nõue samade poolte vahel samal alusel. Sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb TsMS § 371 lg 1 p-dest 4-7, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus jätma hagi TsMS § 423 lg 1 p-de 3-5 järgi läbi vaatamata või lõpetama asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata. Valesti menetlusse võetud hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise kohustus on ka kõrgema astme kohtul, sh Riigikohtul. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 esimese lause järgi määrusega ühtlasi asjas tehtud alama astme kohtu lahendid.
12.Hageja esitas hagiavalduses menetluse peatamise taotluse, viidates sellele, et ta on hagi esemeks oleva kahju hüvitamise nõude tasaarvestanud kostja nõudega ning nõudnud sellel alusel tsiviilasjas nr 2-14-56699 kostja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kolleegiumi hinnangul ei oleks maakohus tohtinud sellises olukorras hagi menetlusse võtta ja menetlust peatada, vaid oleks pidanud TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduma. Menetluse peatamise määruses on maakohus iseenesest õigesti märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldusena kontrollitakse tsiviilasjas nr 2-14-56699 muu hulgas seda, kas hagejal on 60 908 euro suurune nõue kostja vastu. Ekslik oli maakohtu järeldus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise korral tulen nõue läbi vaadata eraldi hagimenetluses.
13.Kolleegium märgib, et üldjuhul on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon

(vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58). Sellest reeglist teeb olulise erandi TsMS § 457 lg 2, mille järgi seob otsus menetlusosalisi juhul, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Tsiviilasjas nr 2-14-56699 ei esitanud tasaarvestuse vastuväidet kostja, vaid hageja, kuid sisuliselt oli hageja selles menetluses kostja positsioonil, soovides välistada enda vastu maksma pandud nõude täitmise. Seetõttu on ka praegusel juhul põhjendatud kohaldada analoogia korras TsMS § 457 lg-t 2. Tsiviilasjas nr 2-14-56699 tehtud ringkonnakohtu otsuse p-dest 9-12 nähtub, et lisaks sellele, kas hagejal on õigus oma nõue kostja nõudega tasaarvestada, on kohtud hinnanud ka seda, kas hagejal on üldse nõue, mida kostja nõudega tasaarvestada. Nii maa- kui ka ringkonnakohus jõudsid järeldusele, et hagejal ei ole nõuet, millega täitmisele pööratud kostja nõuet tasaarvestada. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 2 on tsiviilasjas nr 2-14-56699 tehtud jõustunud kohtuotsus hagejale ja kostjale siduv mitte ainult osas, millega keelduti sundtäitmist lubamatuks tunnistamast, vaid ka osas, millega jäeti tunnustamata hageja õigus tasaarvestada oma nõue kostja nõudega.

14.Hiljemalt menetluse uuendamise määruse tegemise ajal, kui tsiviilasjas nr 2-14-56699 tehtud ringkonnakohtu otsus oli jõustunud, oli maakohtul võimalik kontrollida, kas sama nõue, mille üle pooled vaidlevad praeguses asjas, on juba pooltele siduval viisil lahendatud, ning lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Samal alusel oleks pidanud menetluse lõpetama ringkonnakohus. Kolleegium rõhutab, et hagi lubatavuse eelduste puudumise korral ei tohi kohus teha asjas sisulist otsust, vaid peab lõpetama menetluse määrusega kas TsMS § 423 lg 1 ja § 425 järgi või § 428 ja § 431 järgi. Kuna maa- ja ringkonnakohus lahendasid asja ekslikult otsusega, lõpetab Riigikohus asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ja tühistab § 431 lg 2 esimese lause kohaselt madalama astme kohtute otsused.
15.Menetluse määrusega lõpetamise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Maakohtus mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 960 eurot ja ringkonnakohtus 1133 eurot 17 senti. Lisaks oli hagejalt menetluskulude tasumisega viivitamise korral kostja kasuks välja mõistetud seadusjärgne viivis. Kuigi maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistatakse, ei ole kolleegiumi arvates alust muuta maa- ja ringkonnakohtu otsusega kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust. Riigikohtus on kostja palunud hagejalt välja mõista kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1404 eurot ja viivise. Õigusabiteenust on osutatud üheksa tundi, mis teeb tunnihinnaks 156 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades seda, et sama esindaja on kostjat esindanud algusest peale, maa- ja ringkonnakohus lahendasid asja kostja kasuks ning kassatsioonkaebuses ei esitanud kostja võrreldes varasema menetlusega uusi väiteid, on kolleegiumi arvates põhjendatud määrata kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks tasu kolme tunni õigusabiteenuse osutamise eest, s.o 468 eurot. Kokku peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud 2561 eurot 17 senti. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on hageja kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
16.Asja menetluse lõpetamise tõttu tagastatakse hagejale TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon. Jaak Luik, Ants Kull, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.