Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-14810
Tsiviilasi
Nordea Rahoitus Suomi OY hagi Priit Tähe vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 09. veebruari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordea Rahoitus Suomi OY määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Nordea Rahoitus Suomi OY (registrikood: FI1123053) esindaja Marjana Hiie; Vastustaja: Priit Tähe (isikukood: XXXX)
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohtualluvuse kokkulepe. Kuna pooled on kohtualluvuse osas kokku leppinud, ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama, asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 13).
Sama artikli lõike 2 kohaselt võivad pooled igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude Rooma I määruse sätete alusel. Rooma I määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt määratakse poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õiguse valiku suhtes kindlaks artiklite 10, 11 ja 13 kohaselt. Käesolevas asjas on pooled sõlminud kohalduva õiguse kokkuleppe, millest tulenevalt kohaldatakse poolte krediidisuhtele Soome Vabariigi seaduseid. Ringkonnakohus märgib, et õigussuhetes, mille puhul on pooltele jäetud õigus kohalduvas õiguses kokku leppida, võivad pooled ka vaikimisi välisriigi õiguse kohaldamisest Eesti õiguse kasuks loobuda (M. Torga, lk 407). Sama kinnitab Riigikohtu 05.10.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10 p 20. Maakohus on jätnud kindlaks tegemata asja lahendamisel kohaldamisele kuuluva välisriigi õiguse. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Maakohtul tuleb asja edasisel menetlemisel lahendada küsimus kohalduvast õigusest. Lähtudes sellest, kas vaidlus tuleb lahendada Soome või Eesti õiguse järgi, tuleb maakohtul järgnevalt hinnata ka hageja nõude aegumise küsimust. Eraldi tuleb seisukoht võtta küsimuses, kas hageja nõude aegumise sai lugeda peatunuks kogu selle aja vältel, mil asjas menetlust ei toimunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 13.04.2012.a ning maksekäsk koostati asjas 22.05.2012. a, see toimetati kostjale kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei osalenud võlgnik (kostja) tegelikult menetluses ega olnud ka esindatud. Kostja esitas 22.04.2015. a kohtule määruskaebuse, mille tulemusena võttis kohus hagi menetlusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.