Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2006.a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-24174
Tsiviilasi
L.J. hagi H.T. ja T.T. vastu vara arestist vabastamise nõudes
Viimase kohtuistungi aeg
10. aprill 2006. a
Menetlusosalised ja nende
hageja: L.J. ; hageja esindaja: Alari Avamägi, Õigusbüroo Avasar OÜ; kostja : H.T. ; kostja : T.T.;
esindajad
Kostja H.T. hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja väide, et T.T.i võla katteks arestitud vara kuulub hagejale, on põhjendamata ja tõendamata. Ka ei ole usaldusväärne hageja väide, et ta üürib, Tartu korterit T.T.ile. Tegemist on lähedaste sugulastega ja üürilepingud on vormistatud eesmärgiga vältida T.T.i võlakohustuse täitmist. Hageja väidab, et arestitud asjad on ostetud isikute käest. Kuna hageja ise korteris ei ela, tekib õigustatud küsimus, milleks ta asjad korterisse ostis. Lisaks peaksid ostetud asjade kohta olema olemas ka dokumendid. T.T. on kriminaalse taustaga isik, keda on Tartu Maakohtu poolt korduvalt karistatud ja kes on võlgu. Ta ei kavatsegi oma võlgu tasuda . Kostja taotleb hageja poolt andmete esitamist korteri üürimisest saadud tulu deklareerimise kohta; võtta asja juurde Tartu Maakohtu kriminaaltoimikud T.T.i kriminaalasjades, mis iseloomustavad tema isiksust ja tema poolt antud andmeid oma elukoha ja varalise seisundi kohta; kohustada hagejat esitama dokumentaalseid tõendeid tema poolt asjade väidetava ostmise kohta; jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. T.T. on hagiga nõustunud ja leiab , et kohtukulud tuleb jätta H.T. kanda, sest tema on teatanud nii täiturile kui ka kaaskostjale , et vara kuulub hagejale (tl. 31).
Hageja jääb oma seisukohtade juurde. Kostja T. jääb oma seisukohtade juurde. Kohtuistungil selgitab kostja T.T., et elab oma õele Lüüli Järgensonile kuuluvas korteris. Nende vahel on sõlmitud üürileping, kuid käesoleval ajal T.T. hagejale üüri ei maksa, kuna tegi korteris 1,5 aastat tagasi remondi. Vastav kokkulepe kehtib kuni 2008. a-ni. Kostja T.T. on enda sõnutsi algusest peale väitnud, et kõnealused esemed ei kuulu talle vaid tema õele. Sellest tulenevalt leiab kostja T.T. , et ta ei saa nõustuda temalt kohtukulude väljamõistmisega.
Tunnistaja S.P. selgitab istungil, et tõi 1993. a Ameerika Ühendriikidest mõningaid kasutatud esemeid Eestisse kaasa. Hageja ostis temalt samal aastal mööblikomplekti, videomaki ja teleri. Hageja maksis nende eest umbes natuke üle 10 000 krooni. Tehnika võis olla firmadelt Sony ja Sharp. Hageja tuli koos mingi meesterahvaga asjadele järele ning viis need kaubikuga ära. Tunnistaja V.J. istungil antud ütluste kohaselt ostis hageja temalt DVD-mängija Denver. Tunnistaja ei mäleta, mis hinnaga ta mängija hagejale müüs. Isik mäletab, et DVD-mängija müük toimus tema pool kodus.
Kohus tegi otsuse tuginedes järgmistele tõenditele.
müümise kohta. Kohus ei näe põhjust tunnistajaid umbusaldada, mistõttu loeb hageja omandiõiguse esemetele tõendatuks. Seega on kohus tuvastanud, et vara omanikuks on hageja. Järelikult ei olnud kohtutäituril seadusjärgset õigust nimetatud esemeid arestida. Seega on käesoleval juhul hageja omandiõigust asjadele rikutud. Asjaõigusseaduse §-i 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Kuna kohus on tuvastanud, et vara omanikuks on hageja ning seega arest kõnealuse vara suhtes on õigustamatu, siis on hageja nõue vara arestist vabastamise kohta põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.