2-16-16871/13 - Täitmine - Otsuse täitmise viisi määramine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Maakohus rahuldas avalduse ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXX, välja antud 11.07.2008) kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Kohus määras, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Vaidlus puudus selles, et võlgnik ei olnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees täitnud ja tema suhtes oli algatatud kaks täiteasja elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse suuruseks oli 09.11.2016 seisuga kahe täitemenetluse peale kokku (ilma kohtutäituri tasudeta) 6 959,04 eurot. Sissenõudja esitas 02.03.2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule TMS-s loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule ning kohtutäitur hoiatas elatisevõlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest. Elatise võlgnik ei täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Elatise eesmärk lastele on pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei olnud senised täitemenetluse meetmed piisavad, mistõttu tuli kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Vastav piirang oli proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei toonud kohtuni, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Isegi juhul, kui võlgnikul oli töötamiseks juhilube vaja, oli tal võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning

asuda täitma oma kohustust lapse ees. Juhtimisõiguse puudumine võis ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid selle olemasolu ei olnud vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused. Veendumust täiendava meetme kasutuselevõtmise vajaduse järele tugevdas asjaolu, et võlgnik laskis elatisevõlgnevusel kasvada ca 7 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Võlgnik ei avaldanud kohtule, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei toonud võlgnik kohtu ette asjaolu, et tal olid tervislikud põhjused, miks ta ei saanud tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei olnud kohus veendunud, et võlgnik oli teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohustust lapse ees. Võlgnik ei sõlminud peale avalduse kohtule esitamist elatise tasumise osas maksegraafikut ega tasunud mingiski ulatuses elatist. Sellega oli piisavalt tõendatud, et avalduses esitatud asjaolud ei olnud lahendi tegemise ajaks oluliselt muutunud ja elatise võlgnevus oli veelgi suurenenud. Võlgnik ei toonud esile, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piiranud juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik oli esitanud kohtutäiturile enda põhjendused, miks temalt ei tuleks juhtimisõigust ära võtta, kuid tegu ei olnud põhjustega, mis võimaldanuks kohtul keelduda juhtimisõiguse äravõtmisest. Eelnevat kogumis arvestades rahuldas kohus avalduse ja selgitas, mis tingimustel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise. Kohus jättis esitatud nõuet ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid arvestades menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Võlgniku määruskaebus

7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku nende õiguste ja lubade kehtivuse, mis on sätestatud TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5 (TsMS § 1772 lg 1). Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Võlgnik on maakohtule heitnud ette võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, kuivõrd kohtunik vestles telefoni teel sissenõudja seadusliku esindajaga, kuid mitte võlgnikuga. Kohtumaterjalidest nähtuvalt andis kohus nii võlgnikule kui sissenõudja seaduslikule esindajale võrdsed võimalused avaldusele seisukoha andmiseks. Võlgnik sai avalduse ja selle menetlusse võtmise määruse kätte 11.11.2016. Tal oli võimalus kümne päeva jooksul oma seisukoht kohtule teatavaks teha, kuid võlgnik seda võimalust ei kasutanud põhjendusega, et ta ei näinud sel mõtet, sest oli oma seisukoha juba kohtutäiturile avaldanud. Nimetatud seisukoht oli lisatud kohtutäituri avaldusele ning kohus arvestas sellega määruse tegemisel. Määrusest ja asja materjalidest nähtuvalt vestles kohus sissenõudja seadusliku esindajaga, et täita TMS § 1774 lgst 2 tulenevat kohustust veenduda, et võlgnik ei ole pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning ei ole tasunud vähemalt kahe kuu elatise või sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning ei ole tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Eelneva esinemisel tulnuks kohtul jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebuses tugines võlgnik väitele, et ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ja on tänaseks praeguse menetluse tõttu töökoha kaotanud. Eelneva kohta ei ole võlgnik ühtegi tõendit esitanud. Samal ajal tuleneb erinevatest registritest, et ainus töösuhe, mis võlgnikul on lähiajal olnud, on äriühinguga, mille juhatuse liige ta ise on ja mille ainuosanikuks on võlgnikuga lähedalt seotud isik (vanaema). Kuigi töötamise registri andmetel on võlgnikul