lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-110173/22

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 03.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-110173/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1576
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 30 lg 1, 2VõlatunnistusTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-110173/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus27.09.20162-16-110173/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-110173

Tsiviilasi

Xxx hagi Xxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

494,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

esindajad

advokaat Siiri Kuusik Kostja Xxx (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista Xxx’lt Xxx kasuks põhivõlg 431,45 eurot, viivis 40,11 eurot ja alates 04.03.2017 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Tunnistada osaliselt hagi rahuldatud õigeksvõtul põhinev otsus põhivõla (lennupiletid) 100 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Menetluskulud jätta Xxx kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste
VÕS § 628 lg 2Käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord
5.Määrata kindlaks Xxx maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xxx’lt Xxx kasuks välja menetluskulud 462,7 eurot.
6.Kohustada Xxx’d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (462,7 eurot) Xxxle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (3. märts 2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Xxx esitas 17.05.2016 Pärnu Maakohtule avalduse Xxx vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Võlgnik on esitanud talle esitatud makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.09.2016 määrusega anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Xxx (hageja) esitas 04.11.2016 maakohtule hagi Xxx (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 21.07.2015 kostja hagejaga kokkuleppe lennupiletite ostmiseks marsruudil Riia-Bangkok ja Bangkok-Riia. 21.07.2015 broneeris hageja nimetatud reisile kaks lennupiletit ning 10.08.2015 maksis hageja broneeritud lennupiletite eest 885,08 eurot. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale lennupiletite eest maksma 423,45 eurot (s.o kostja piletite hinna). Lisaks müüs hageja 2015. a juulis kostjale külvi ja kasvuturvast maksumusega 108 eurot. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 531,45 eurot, millest 100 eurot on kostja hagejale tasunud. Seega on võlgnevuse suuruseks 431,45 eurot. Kostja tunnistas võlgnevust 05.01.2016 e-kirjas, milles ta vabandab, et võlgnevuse tagasi maksmine on pikale veninud. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistab hageja nõuet 100 euro ulatuses. 2015. a juulis helistas hageja kostjale ja pakkus välja minna koos reisile. Hageja ütles kostja lennupiletite hinnaks 423,45 eurot, mille peale kostja teatas hagejale, et lennupiletite ostmisel saab kostja maksta ainult 200 eurot. Hageja oli sellest teadlik ning broneeris lennupiletid 21.07.2015. Lennupiletite ostmisel ei lepitud kokku maksetähtaega. Kostja on hagejale 200 eurost ära maksnud 100 eurot. Kostja väidete kohaselt ei ole tema kasvuturvast hagejalt ostnud. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on 20.01.2017 menetlusdokumendis tunnistanud lennupiletite eest võlgnevust 100 eurot, siis selles osas teeb kohus osaliselt õigeksvõtul põhineva otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Selles osas on otsus viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
4.Esmalt annab kohus hinnangu hageja väitele, et kostja kohustuse aluseks on võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes (tl 81). Kohus selle käsitlusega ei nõustu. VÕS § 30 lg 1

järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 järgi kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi tähendab kirjalik vorm, et tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. 05.01.2016 kostja elektronkiri ei vasta võlatunnistuse vorminõudele.

5.Kostja ei vaidle vastu, et hageja ostis talle lennupiletid hinnaga 423,45 eurot. Samas väidab kostja, et neil oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale lennupiletite eest 200 eurot. Kohtu hinnangul on kostja väide tõendamata. Poolte vahel on käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Hageja on tõendanud, et on ostnud kostjale lennupiletid hinnaga 423,45 eurot (tl 74-75, 78-79). VÕS § 628 lg 2 järgi käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud võlgnevusest 100 eurot, seega on hageja nõue summas 323,45 eurot õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hageja nõuab kostjalt kasvuturvase eest 108 eurot. Poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Käesolevat asja menetleb kohus lihtmenetluses ning TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi võib kohus tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. 05.01.2016 elektronkirjas nõuab hageja kostjalt turba eest 108 eurot ning kostja on sellele kirjale vastanud ning tunnistanud kohustuse olemasolu (tl 81). Kohtu hinnangul on hageja nõue summas 108 eurot õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist. Hageja viivise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. Kostja ei ole viivise arvestusele ega perioodile sisulisi vastuväiteid esitanud. Seisuga 03.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis 40,11 eurot ning hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja esindaja kulud 1240,16 eurot (tl 96, 129).
11.Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Lisaks märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 93 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 111,60 eurot tunnis) ja õigusabi on osutatud kokku 11 tundi ja 36 min. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulud on tasunud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts, kes on piiratud käibemaksukohuslane. Seetõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kohus nõustub tunnitasu suurusega 111,60 eurot (käibemaksuga). Kohus ei loe põhjendatuks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindajakulusid. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks hageja esindaja ajakuluks: 



ettevalmistused hagiavalduse esitamiseks, hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule (06.11.2016 arve 20160697; 01.11.2016 Hagi koostamine; 02.11.2016 Kohtule e-kiri ligipääsu saamiseks e-toimikus; 02.11.2016 Hagi koostamine. Kirjavahetus hagi osas; 04.11.2016 Kausta komplekteerimine; 08.11.2016 Kohtumääruse ülevaatus. Info edastamine kliendile; 08.11.2016 Toimiku täiendamine - menetlusse võtmise määrus) 2 tundi 30 min; täiendava menetlusdokumendi (03.02.2017) koostamine ja edastamine kohtule (07.02.2017 arve 20170072; 02.02.2017 E-kiri kliendile; 03.02.2017 E-kiri kliendile. Seisukoha lõplik vormistamine ja kohtule esitamine. Infovahetus; 03.02.2017 Toimiku täiendamine vastusega kohtunõudele; 07.02.2017 Toimiku täiendamine kohtu kirjaga, tähtajad; 13.02.2017 Kohtu kirjaga tutvumine) 45 min.

Kohus loeb menetluses kantud esindajakulud põhjendatuks osaliselt, s.o 3 tunni ja 15 min ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Tunnitasu 111,60 eurot arvestades tähendab see 362,70 eurot. Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks taotleb hageja TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

12.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja