lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-16857/11

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-16857/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1577
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 1772 lg 1, 2TMS § 132 lg 1Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTMS § 1771 lg 1TMS § 1773 lg 1TMS § 1774 lg 2TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 328 lg 2Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamineTsMS § 348 lg 3Kohtuistungi käik

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-16857

Tsiviilasi

Kohtutäitur Janek Pooli avaldus võlgniku P.P. õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.P. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, võlgnik): (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

P.P.

Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Janek Pool Puudutatud isikud (sissenõudjad): X (isikukood XXX), Y (isikukood XXX) ja C (isikukood XXX) ning nende seaduslik esindaja M.P.

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus ja teha asjas uus määrus.
2.Jätta peatamata võlgniku P.P. mootorsõiduki juhtimiõigus ja lubade kehtivus ning mitte keelata talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade andmist.
3.Määruskaebus rahuldada
4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 21.09.20262-24-7053/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.09.20262-24-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.08.20262-25-22148/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20262-26-8504/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus P.P. kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Kohtutäitur Janek Pool (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 9. novembril 2016 avalduse, milles palus peatada P.P. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõigus ja juhiloa kehtivus. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 26. augusti 2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-3540 (X, Y ja C hagi võlgniku vastu elatise väljamõistmiseks), võlgnikul on elatisevõlg ning avaldaja on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade peatamisest. Võlgnik sai hoiatuse kätte 30. septembril 2016. Hoiatuse kättetoimetamisest arvates pidi võlgnik tasuma 645 eurot (ühe kuu elatis), võlgnik tasus 347 eurot 75 senti.
2.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Ta ei hoia elatise maksmisest kõrvale ning on osaliselt elatist tasunud. Kogu võlgnevuse tasumiseks ei ole võlgnikul sissetulekut ega vara. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ei ole põhjendatud. Võlgnik on töötanud viimased kümme aastat transporditeenuse osutamisega seotud ettevõttes autojuhina. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamisel ei ole võlgnikul võimalik töötegemist jätkata ning tasuda elatist seniselgi määral. Selliselt oleks kahjustatud nii võlgniku kui ka tema laste toimetulek.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2017 määrusega avalduse, peatas võlgniku mootorisõiduki juhtimisõiguse ning keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt on kohtutäitur oma avalduses kinnitanud, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust; kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku TMS § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ja mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamine tähtajatult on põhjendatud (vt TMS § 1774 lg 2). Võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist. Võlgnik ei ole sõlminud sissenõudjatega elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Samuti ei ole võlgnik piisavalt põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane. Üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lastele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Kuigi võlgnik ei ole oma väidete kohaselt võimeline tasuma elatist nõutud summas, ei ole ta elatiste väljamõistmise otsust vaidlustanud. Samuti ei ole ta esitanud kohtule hagiavaldust elatiste vähendamiseks. Võlgniku märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Võlgnik (olles iseendale tööandja), deklareerib endale sobivat töötasu, millelt elatise kinnipidamine on selle väiksuse tõttu raskendatud. Sissenõudjad on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avaldaja taotlus rahuldamata. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui toetus järelduse tegemisel avaldaja seisukohtadele (avaldaja 15. detsembri 2016 menetlusdokument), mille kohta võlgniku seisukohta ei küsitud. Kohtuotsus on selliselt rajatud avaldaja kontrollimatutele väidetele. Maakohus jättis valesti kohaldamata TMS § 1774 lg 2 p 3. Võlgnik on põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane – võlgnik on töötanud viimased kümme aastat transporditeenuse osutamisega seotud ettevõttes autojuhina. Võlgnik on küll W OÜ-ga seotud isik, kuid maakohus jättis tähelepanuta, et töö iseloomu arvestades oli tegemist tavapärase tasuga, mida tõendavad esitatud töölepingud erinevate tööandjate juures. W OÜ juures on töötasu suurem kui varasemate tööandjate juures. Elatise vähendamise taotlemiseks on sätestatud eraldi eeldused ja ilma nendeta pole menetluse algatamine mõistlik. Maakohtu määrus ei aita kaasa elatisvõlgnevuse vähenemisele.
5.Avaldaja vaidleb võlgniku määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asajs uue määruse, millega jätab peatamata võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse ning ei keela talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade andmist.
7.Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelas talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa andmise TMS § 1772 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel, leides, et asjas ei ole TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud välistavaid asjaolusid. TMS § 1772 lg 1 p 2 järgi, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mh mootorsõiduki juhtimisõiguse. TMS § 1772 lg 2 kohaselt kui kohus peatab sama sätte lg 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. TMS § 1774 lg 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
8.Ringkonnakohus nõustub esmalt võlgnikuga selles, et maakohus rikkus eelmenetlusele sätestatud nõudeid, kui jättis võlgniku seisukoha avaldaja 15. detsembri 2016 arvamusele välja selgitamata. Kohus tagab võrdõiguslikkuse põhimõttest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 7) tulenevalt TsMS § 328 lg 2 järgi poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti tuleneb TsMS § 348 lg 3 teisest lausest kohtu kohustus tagada, et menetlusosalistel on iga asja lahendamiseks olulise asjaolu suhtes võimalik avaldada oma arvamust. Eeltoodud rikkumine ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määruse tühistamise aluseks, sest võlgnik on saanud esitada oma seisukoha avaldaja väidete kohta ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses.
9.Tuvastatud asjaoludel mõisteti võlgnikult laste kasuks välja elatis 26. augusti 2014 kohtuotsusega. Kohtuotsust on täidetud osaliselt – kokku on igale lapsele tasutud kohtuotsuse tegemisest kuni 2016 novembrini 932 eurot 37 senti. Arvestades, et võlgniku kohustus oli tasuda selle ajavahemiku eest igale lapsele kokku 7682 eurot 50 senti, on võlgniku elatisevõlgnevus seisuga november 2016 igale lapsele 6750 eurot 13 senti (s.o kokku kolmele lapsele 20 250 eurot 39 senti) (vt elatise arvestuse tabel tl 9-11). Toimiku materjalide kohaselt tasus võlgnik
30.septembril 2016 pärast avaldaja hoiatuse kättesaamist 347 eurot 75 senti (ühe kuu elatisena tuleks võlgnikul tasuda 645 eurot). Võlgnik on esitanud oma töölepingud, millest nähtuvalt töötas võlgnik autojuhina alates 1. augustist 2011 TTG Invest OÜ-s töötasuga 420 eurot kuus, alates
15.novembrist 2012 TTG Invest OÜ-s töötasuga 420 eurot kuus ja alates 1. maist 2015 W OÜ-s töötasuga 440 eurot kuus (tl 20-24). Äriregistri infosüsteemist nähtuvalt on W OÜ juhatuse liikmed, asutajad ja osanikud võrdsetes osades M.H. ja võlgnik. W OÜ põhitegevusalaks on jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes, 2015. aasta majandusaasta aruannet ei ole esitatud, seisuga 22. veebruar 2017 maksuvõlg puudub. Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et võlgniku esiletoodust ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. Toimiku materjalide kohaselt ei ole vaidlust selles, et võlgnik töötab (ja on töötanud viimased kümme aastat) autojuhina, st ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks. Kuivõrd võlgnik kaotaks juhtimisõiguse peatamise tõttu oma töö, ei aita see ringkonnakohtu hinnangul kaasa elatisevõlgnevuse vähenemisele (vaatamata sellele, et võlgniku töötasu on väike). Ringkonnakohus osutab siinkohal täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvate teiste seadust muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale (kõnealuse seadusemuudatusega täiendati täitemenetluse seadustikku peatükiga 81 (õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse korral)). Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul, ning mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Eelnõu seletuskirjas märgiti, et „kui võlgnik esitab sellise põhjuse, on meede andnud tulemuse, sest töö tegemist tunnistades tunnistab võlgnik ka sissetuleku olemasolu ning seega on tal vahendeid, millest tasuda elatist kas või osaliselt (TMS § 132 lg 1 1 kohaselt saab elatise täitmiseks arestida osa võlgniku sissetulekust ka siis, kui võlgniku töötasu on väiksem kui palga alammäär). Sellise põhjenduse esitamisel peaks võlgnik olema valmis osa oma töötasust elatise katteks loovutama. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või keeldub loovutamast osa töötasust lapse elatise katteks (mis on võimalik, kui tema töötasu ei kanta kontole ning kui võlgnik töötab mitteametlikult ega anna kohtutäiturile teada, kes talle töötasu maksab), siis ei pea kohtutäitur arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õigust või luba töö tegemiseks.“ Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et tuvastatud asjaoludel takistab võlgniku õiguste piiramine oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
10.Ringkonnakohus märgib siinkohal, et arvestades võlgnikult väljamõistetud elatise suurust ning tema varalist seisundit, ei ole võlgnik arvatavasti suuteline oma kohustust laste ees täitma. Võlgnik peaks kaaluma võimalust leida täiendavaid sissetulekuid, samuti võiks ta vajaduse korral (kui asjaolud on muutunud) esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks.
11.Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-4523/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-1682/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja