Eesti Vabariigi nimel
Tsiviilasi nr. 2-461/05 27 detsember 2005.a. Jõgeval Pargi 1 Jõgeva Maakohtu kohtunik Zakaria Nemsitsveridze istungisekretär Pille Kaarepere juuresolekul arutas avalikul kohtu eelistungil 19 detsember 2005.a. Jõgeva Maakohtus AS Jõgeva Elamu hagi Mxxxx Rxxxxxxx vastu hooldustasu võlgnevuse nõudes. Menetlusosalised: - Hageja AS Jõgeva Elamu (reg koodxxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja kohtusse ilmumata, taotlus mitteilmumise kohta toimikus - Kostja Mxxxx Rxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata). Kutsutud kohtusse kutsete avaldamisega Ametlikes Teadaannetes TsMS § 198 lg 2 tulenevalt teeb kohus asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole kohtu eelistungile ilmunud. Kostjat on hoiatatud tema mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus kostjalt välja mõista hooldustasu võlgnevus summas 2844.10 krooni ja kohtukulud. Kostja on korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmanik. Elamu xxxxxxxxx üldkoosolekul 25.03.2002.a ja 03.03.2005.a nimetati hageja elamu valitsejaks kuni 31.12.2007.a. Hageja ja kostja vahel on 22.11.2002.a sõlmitud hooldusleping nimetatud korteriomandi ja elamu üldkasutavate ruumide hooldamiseks. Vastavalt lepingu 2.2.7 oli kostja kohustuseks tasuda hiljemalt arvestuslikule kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks hooldustasu vastavalt esitatud arvele. Kostja ei ole tasunud talle osutatud teenuse eest ja seisuga 01.09.2005.a oli kostja võlgnevus 2844.10 krooni. Hageja on kostjale iga kuu 10.daks kuupäevaks väljastanud arved koos eelneva võlgnevuse ära näitamisega. 04.08.2005.a saatis hageja kostjale kohustise täitmise nõude, kuid kostja võlga tasuma ei asunud. Kostja seisukohad Kirjaga 15. september 2005.a kohus teavitas kostjat hagi esitamisest. Kostja ei ela registreeritud aadressil ning teda kutsuti kohtusse teatega ametlikus väljaandes. Kohtuistung Kohtuistungil pooli kohal ei olnud. Hageja esindaja palus oma kirjalikus taotluses hagi vähendada, kuna kostja on peale hagiavalduse esitamist tasunud osaliselt võlgnevust. asjas teha tagaseljaotsus, hagi rahuldada ja riigilõiv ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtu seisukohad, kohtukulude jaotus ja resolutsioon Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde ehitis kuulub. Vastavalt KOS § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Elamu, kus asub kostjale kuuluv korteriomand, valitsejaks nimetati 25.03.2002.a ja 03.03.2005.a toimunud elamus asuvate korteriomanike üldkoosolekul hageja- AS Jõgeva Elamu (tl 8-9). KOS § 21 lg 1 on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid, rakendama kaasomandi
eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; rakendama muid kaasomandi säilimiseks vajalikke abinõusid. Hageja ja kostja vahel oli 22.11.2002.a sõlmitud ka eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa hooldusleping (tl 5), mis nägi üldjoontes ette samu kohustusi. Valitseja ja elamu korteriomanike vahelist suhet, samuti hageja ja kostja vahelist lepingut võib eraõiguslikult kvalifitseerida käsundilepinguks. Käsundilepingu puhul on tegemist kestvuslepinguga ja tulenevalt Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamisseaduse § 12 lg 1 kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsundilepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu. VÕS § 628 lg 2 kohaselt peab käsundiandja hüvitama käsunisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida võib pidada vajalikuks. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täielikult tasunud valitsejale kaasomandi majandamise ja korrashoiu kulutusi ja tal tekkis võlgnevus, millest kostja on menetluse käigus küll enamuse tasunud. Sellega ei täitnud kostja muuhulgas lepingu p 2.2.7., mille kohaselt oli kostja kohustuseks tasuda hiljemalt arvestuslikule kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks hooldustasu vastavalt esitatud arvele. Seega ei ole kostja täitnud omapoolset kohustust ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 tulenevalt. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on hageja tasutud riigilõiv 280 krooni ja asja läbivaatamiskulud summas 19.80 krooni. Nimetatud kulud tuleb välja mõista kostjalt Ülaltoodu alusel ja juhindudes KOS § 13 lg 1, 21; VÕS § 619, § 101 lg 1 p 1, § 108 ning TsMS § 198 lg 2; 60 lg 1, 227, 228 kohus otsustas: Hagi rahuldada. Mõista välja Mxxxx Rxxxxxxxxxx:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.