lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-14533/26

Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-14533/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1507
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1046 lg 1Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasusVÕS § 1055 lg 1, 2Kahju tekitava tegevuse keelamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 134 lg 2Mittevaralise kahju hüvitamise erisused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-14533

Hagi ese

I.S. hagi E.R. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja avaldus isikuõiguse kaitseks abinõude kohaldamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

•

Hageja: I.S.; isikukood elukoht XXXXXXX.

XXXXXXXXXXX;

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sirje Must; e-post [email protected] • Menetlus

Kostja: E.R.; isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXXXX; e-post XXXXXXXX

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada I.S. hagi E.R. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja avaldus isikuõiguse kaitseks abinõude kohaldamiseks.
2.Keelata E.R. (XXX) I.S.ga (XXX) suhelda mistahes kaugsidevahendite teel. Nimetatud keeld kehtib kolm aastat alates otsuse jõustumisest.
3.Mõista E.R.lt I.S. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot.
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 23.09.20262-24-18108/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20263-26-2924/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Jätta menetluskulud E.R. kanda. Mõista E.R.lt I.S. kasuks välja menetluskulu 3000 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Käesolev otsus asendab 12. oktoobri 2016. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.I.S. (hageja) esitas 27. septembril 2016. a Tartu Maakohtule E.R. (kostja) vastu hagi, milles palus kohaldada kostja suhtes kolmeks aastaks lähenemiskeeldu, mille kohaselt kostjal on keelatud hagejaga suhelda mistahes kaugsidevahendite – telefon, post, hetkesidevahendid ja e-post – teel, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hagi kohaselt on kostja alates 2015. a-st saatnud hagejale rohkelt e-kirju, mille sisu on hagejat ja tema perekonda alavääristav ja solvav. Kirjade sisu kordab ennast põhiteemades. Kirjade sisust võiks järeldada, et kostja peab hagejaga dialoogi. Tegelikult on kirjavahetus ühepoolne ning ainsad korrad, kui hageja on kostjaga kontakteerunud on olnud palved kirjade saatmine lõpetada. Kostjapoolne ahistamine on jätnud jälje hageja tervisele, viinud tema tahteelu alanemisele ning toonud kaasa võimetuse täies mahus tööasjadega tegeleda, mistõttu ta peab käima psühholoogi vastuvõtul. Hageja soovib, et kostja oma tegevuse lõpetaks ja hüvitaks tekitatud kahju. Kostja on rikkunud hageja isikuõigusi, sh õigust eraelu ja kodu puutumatusele. Samuti on kostja rikkunud hageja õigust heale nimele. Kostja järjepidav käitumine annab alust arvata, et ta rikub hageja õigusi ka tulevikus.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja poolt hagejale kirjade saatmine ei riku hageja kodu- ja eraelu puutumatust. Samuti ei ole kostja rikkunud ühtki teist hageja isikuõigust. Kostja ei ole avalikkusele esitanud informatsiooni, mis võiks hageja au kahtluse alla seada. Ebakohasteks väärtushinnanguteks ei saa pidada objektiivsetele asjaoludele tuginevaid isiklikke subjektiivseid järeldusi, isegi kui need tõele ei vasta. Poolte isiklikus kirjavahetuses kostja arvamuse avaldamine, ei ole hageja isikuõiguste rikkumine. Kostja on teostanud oma õigust sõnavabadusele, kuna Eesti vandetõlkide maine ja töö kõrge kvaliteet on talle väga oluline. Hageja väidetav meeleolu või töövõime langus ei ole seotud kostja tegevusega. Kostja ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi.

KOHTU SEISUKOHT

3.Hageja on esitanud kostja vastu avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks ja hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt võib nõuda kestva kahju tekitamise lõpetamist, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus leiab, et hageja nõue, mis on pealkirjastatud lähenemiskeeluna, on sisuliselt nõue muude abinõude rakendamiseks tulevikus kahju tekitamise vältimiseks, kuivõrd hageja ei soovi keelata kostjal endale

2/4

füüsiliselt läheneda, vaid soovib keelata kostjal temaga kaugsidevahendite teel suhtlemine.

4.VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kostja kestvalt ja õigusvastaselt tekitab hagejale kahju. Praegusel juhul tugineb hageja kostja poolt tema isiklike õiguste õigusvastasele rikkumisele. VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaselt mh eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
5.Hageja on esitanud kohtule tema iskuõiguste rikkumise tõendamiseks kostja saadetud e-kirjad. Kostja ei ole vaidlustanud nende e-kirjade saatmist. Isikuõiguste hulka kuulub põhiseaduse §-st 26 tulenev õigus eraelu puutumatusele. Kohtu hinnangul hõlmab see õigus ka õigust otsustada, kellega mil viisil ja millises ulatuses isik suhelda soovib. Praeguses asjas on kostja saatnud hagejale alates 14. detsembrist 2014 hulgaliselt kirju, mis on hagejat halvustava sisuga (nt on kostja nimetanud kirjades hagejat lolliks ja idioodiks). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks nende kirjade saatmist enda käitumisega kuidagi vahetult ajendanud. Vastupidi esitatud on hageja e-kirjad kostjale, milles ta palub kostjal endale kirjade saatmine lõpetada. Kohus märgib, et poolte aastatetagune suhtlemine ei saa olla adekvaatseks põhjuseks kostja poolt hagejale suurel hulgal halvustavate kirjade saatmiseks. Samuti ei saa adekvaatseks põhjuseks olla kostja väidetav mure vandetõlkide töö kvaliteedi pärast. See võiks õigustada üksikut tähelepanu juhtimist või vandetõlkide tööd kontrolliva asutuse poole pöördumist, kuid mitte tohutut kirjade hulka, mille sisu on selgelt halvustav ja ei ole valdavas osas seotud vandetõlgi tööga. Seega leiab kohus, et kostja on rikkunud hageja õigust eraelu puutumatusele. Kohus leiab, et asjas ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et rikkumist õigustaks kostja või avalikkuse huvid või mingid muud seadusega kaitstud hüved. Seega on kostja poolt hageja isikuõiguste rikkumine VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane.
6.Kohtu hinnangul on arvestades eelmises punktis toodut täidetud VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused. Eelnevalt tuvastas kohus kostja tegevuse õigusvastasuse. Samuti võib kostja tegevust pidada kestvaks, kuivõrd kirjade saatmine hagejale kestis 2014. a lõpust sisuliselt kuni hagi esitamiseni. Ka kostja menetluse käigus esitatud seisukohad annavad alust arvata, et oht tema õigusvastase tegevuse jätkumiseks on reaalne. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitumine selline, mida hageja peaks mõistliku arusaama järgi taluma VÕS § 1055 lg 2 mõttes. Kohus peab hageja taotletud isikuõiguste kaitse abinõusid – keelata kostjal hagejaga igasugune kaugsidevahendite teel suhtlemine – sobivaks vältimaks hageja isikuõiguste edaspidist rikkumist, arvestades asjaolu, et kostja tegevus on seisnenud e-kirjade saatmises. Üksnes e-kirjade saatmise keelamine ei pruugi anda soovitud tagajärge, sest kostja võib jätkata oma tegevust mõne muu kaugsidevahendi kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 kohaselt võib isikuõiguste kaitse abinõusid rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Arvestades asjaolu et kohaldatav abinõu ei koorma kostjat ülemääraselt ning ei takista tema igapäevaelu, mh on kostja ise kohtuistungil väitnud, et ei soovi hagejaga suhelda, leiab kohus, et põhjendatud on isikuõiguste abinõu kohaldamine maksimaalseks tähtajaks.

3/4

7.Hageja on esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 1043 järgsed eeldused kostjal hagejale tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasoluks. Kostja on saatnud kirjad, millega ta nagu eelnevalt tuvastatud rikkus hageja õigust eraelu puutumatusele. Seega on leidnud tõendamist kostja õigusvastane tegu, millega hageja õigust eraelu puutumatusele rikuti. Isikuõiguse rikkumise puhul tekib sellega eelduslikult mittevaraline kahju. Kohtu hinnangul ei esine kostja süüd välistavaid asjaolusid. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei esine asjaolusid, mis õigustaksid kostja poolt hagejale sellises hulgas ja sisuga kirjade saatmist. Kohus leiab, et mõistlik hüvitis mittevaralise kahju eest on praegusel juhul 200 eurot. Kohus möönab, et hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta on vajanud psühholoogi abi ning tema enda poolt psühholoogile esitatud väidetest tulenevalt võib selle olla põhjustanud kostja käitumine. Samas on kostja poolne õigusvastane tegevus piirdunud üksnes e-kirjade saatmisega. Kuigi nende kirjade sisu on hagejat halvustav ja kirjade hulk suur, on e-kirjade puhul saajal alati võimalik need lugemata jätta ja sellega kahju vältida. Võimalik on ka erinevate tehniliste lahenduste kasutamine selliselt, et ekirjad saaja tähelepanu ulatusse ei jõuakski, nt rämpskirjade hulka liigitamine. Seega on kostja tegevuse puhul tegemist kerge isikuõiguse rikkumisega ning hageja oleks saanud endale tekkinud kahju kergelt vältida juba pärast esimeste kostja kirjade saamist. Seetõttu on põhjendatud ka suhteliselt väike kahjuhüvitis.
8.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust 400 eurot ja esindajakulust 3696 eurot. Esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot koos käibemaksuga ja esindaja ajakulu on 30,8 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, esitatud menetlusdokumente ja asjaolu, et sisulist õiguslikku vaidlust poolte vahel ei olnud ning samuti ei vaieldud oluliste faktiliste asjaolude üle, ei ole esindaja ajakulu tervikuna põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks esindajakulu 2600 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 3000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-19712/2Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.09.20262-26-15257/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja