lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-134-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.12.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-134-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.12.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2479
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1044 lg 2, 4Muul alusel esitatavad nõudedITVS § 6 lg 1ITVS § 8 lg 4TsÜS § 152 lg 1Aegumine nõuete konkurentsi korralTLS § 48 lg 1ValveaegTLS § 53Tööaja lühendamineTööK § 125TsMS § 227Ebaselge esindusõigusega isiku ajutine menetlusse lubamine ja esinduse heakskiitmineTsMS § 330Avalduste esitamise tähtajad

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
2-16-17852/151Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.10.20212-16-17852/132Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.01.20212-13-24026/94Viru Maakohus Narva kohtumaja07.11.20162-13-28905/39Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.03.20152-13-61886/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.04.20142-10-62552/18Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja16.09.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-134-05 Otsuse kuupäev Tartu, 5. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja V. Kõve Kohtuasi AS OLBTAR hagi Aivar Piiraku vastu 119 740 krooni saamiseks ja Aivar Piiraku vastuhagi AS OLBTAR vastu 12 702 krooni 15 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2184/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS OLBTAR kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. november 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2005. a otsust põhjenduste osas ja jätta hagi rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
2.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS OLBTAR esitas oma töötaja Aivar Piiraku vastu töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 3, töökoodeksi (TööK) § 125 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg-te 1 ning 4 ja § 128 lg 3 alusel hagi tekitatud kahju 124 113 krooni 61 sendi hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures autojuht-ekspediitor-lukksepana. 23. märtsil 2003. a viibis kostja hageja veokiga Mercedes Benz (registrinumbriga 317 TDT) töökohustuste täitmise tõttu Poola Vabariigis Montanieci kütusetankla parkimisplatsil, kus toimus avarii, milles sai kannatada hagejale kuuluv veoauto. Poola politsei tuvastas kostjal alkoholijoobe ning kvalifitseeris kostja käitumise Poola õiguse järgi väärteona. Kostja alkoholijoobe tõttu teisaldati veok koos haagisega ja teisaldamise kulude katteks esitas teeabi "ADAM" s.c.A.T Gurak hagejale arve 1220 zloti, s.o 4373 krooni 61 sendi tasumiseks. Kuna kostja juhtimisõigus Poolas peatati, kandis hageja täiendavaid kulusid veoauto Poolast Eestisse toimetamisega, s.o 22 941 krooni. Samuti tekkis avarii tagajärjel hagejale kahju veoauto purustuste näol, mis 15. aprillil 2003. a koostatud kahju hindamise akti järgi oli 82 033 krooni. Koos käibemaksuga tuli hagejal purunenud ja kahjustatud osade eest koos remonditeenusega tasuda kokku 96 799 krooni. Kohtumenetluse ajal palus hageja, jättes asjaolud muutmata, nõude rahuldada ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostja on toime pannud õigusvastase teo, rikkudes töölepingust tulenevat kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad hageja vara, ja mitte töötada alkoholijoobes. Kui kostja ei oleks veokit juhtinud alkoholijoobes, ei oleks hagejale eespool nimetatud kulutusi tekkinud.
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 115Kahju hüvitamine
2-09-20680/23
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
17.01.2011
2-08-87247/18Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus02.11.2009
2-05-1355/18Tallinna Ringkonnakohus29.10.2008
2-06-23509/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.05.2007
2-05-299/1Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja04.07.2006
2-05-19016/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.04.2006
3-2-1-143-05Riigikohus22.12.2005
VÕS § 1043
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja nõude aluseks tööleping ning tal ei ole õiguslikku alust nõude rahuldamiseks VÕS § 1043 alusel. Hageja töölepingust tulenev nõue on aga aegunud.
3.Kostja esitas vastuhagi, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista 2003. aasta märtsikuu palga 3000 krooni, aprillikuu nelja tööpäeva eest saamata palga 571 krooni 45 senti, töölähetuse päevaraha

4900 krooni, puhkuse hüvitise 1230 krooni 70 senti ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga, s.o 3000 krooni suuruse hüvitise.

4.Viljandi Maakohus jättis 21. veebruari 2005. a otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 6571 krooni 45 senti ja jättis aegumise tõttu rahuldamata vastuhagi töölähetuse päevarahade ja puhkusehüvitise osas. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli pooltel lepinguline suhe. Töölepingu kohaselt töötas kostja hageja juures autojuht-ekspediitor-lukksepana. Autoga töölähetuses viibides avarii põhjustamine joobeseisundis ja sellega hagejale materiaalse kahju tekitamine on käsitatav töölepingu rikkumisena. Hageja lõpetas kostjaga 23. aprillil 2003. a töölepingu seaduse (TLS) § 86 p-de 6 ja 7 alusel töölepingu 23. märtsil 2003. a õnnetuse alkoholijoobes põhjustamise ja varalise kahju tekitamise ning tööle mitteilmumise tõttu alates 5. aprillist 2003. a. Hageja käsitas kostja tegevust töölepingu rikkumisena. Hageja esitas hagi 15. augustil 2003. a. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Kostja esitas enne asja sisulise arutamise algust avalduse aegumise kohaldamiseks. Hageja töölepingu rikkumisest tulenev nõue on aegunud. VÕS § 1043 kohaldamise välistab VÕS § 1044 lg 2. Kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Ka nõuete konkurentsi korral tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 152 järgi kohaldada lepingust tulenevat aegumist. Vastuhagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 116 alusel rahuldada hageja poolt õigeksvõetud osas, s.o 6571 krooni 45 sendi ulatuses. Töölähetuse päevaraha ja puhkusehüvitise nõuded tuleb ITVS § 6 lg 1 alusel jätta aegumise tõttu rahuldamata.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 119 740 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt ITVS § 6 lg 1 ja § 8 alusel aegumist. Ebaõige on kohtu seisukoht, et TsÜS § 152 lg 1 järgi tuleb kohaldada lepingust tulenevat aegumist nõuete konkurentsi korral. Kostja ei tekitanud hagejale kahju töölepingu rikkumisega. Tegemist on lepinguvälise kohustuse rikkumisega, sest kostja tekitas õigusvastaselt kahju töövälisel ajal. Kohus on vääralt jätnud kohaldamata VÕS § 1044 lg 2.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 2. juuni 2005. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi ja resolutsiooni, jättes hagi rahuldama seetõttu, et puudub alus hagi rahuldamiseks VÕS § 1043 järgi.
8.Maakohus kohaldas ebaõigesti aegumist ning viitas ebaõigesti ka TsÜS § 152 lg-le 1, kuid see ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Hageja esitas hagi töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise tõttu, kuid muutis nõude alust ja leidis,

et kostja on talle tekitanud kahju lepinguväliselt ning tekkinud kahju tuleks hüvitada kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Seega loobus hageja esialgsest nõudest, mistõttu tuli maakohtul hinnata hagi põhjendatust üksnes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Maakohtul puudus alus analüüsida esialgses hagiavalduses esitatud nõuet ja muudetud nõuet paralleelselt. Kuna maakohtule ei olnud esitatud haginõuet samaaegselt nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, vaid hagialuse muutmise avaldusest tulenevalt esitati hagi üksnes VÕS § 1043 järgi lepinguvälise kahju nõudena, puudus maakohtul alus viidata ka TsÜS §-le 152, mis käsitleb aegumist nõuete konkurentsi korral. Samuti puudus alus kohaldada ITVS § 6 lg-t 1. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse motiveerivast osast välja jätta põhjendused töösuhtest tuleneva nõude aegumise ja TsÜS § 152 kohaldamise kohta.

9.Samas on maakohus õigesti ja põhjendatult käsitlenud hagiavalduse rahuldamise võimalust VÕS § 1043 järgi ning õigesti leidnud, et hagi ei tule rahuldada, kuna tegemist on lepingulise kohustuse rikkumisest tulenenud kahjuga. VÕS § 1044 lg 2 välistab sellisel juhul kahjunõude esitamise VÕS § 1043 alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna kahju tekitamise ajal olid pooled töölepingulises suhtes ja kostja oli töökohustuste tõttu töölähetuses Poola Vabariigis, on kostja rikkunud lepingulist (töölepingust tulenevat) kohustust. Töölepingu p 8.1 järgi tuli lepingus sätestamata küsimustes juhinduda tööseadusandlusest ning TLS § 48 lg 1 p 3 järgi oli töölepingu poolte vastastikuseks kohustuseks hoiduda tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. TLS § 48 lg 1 p 5 kohustas töölepingu pooli lisaks töölepingule täitma ka seaduses ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi.
10.Põhjendatud ei ole hageja väide, et kuna liiklusõnnetus toimus pühapäeval, s.o töövälisel ajal, siis ei saanud kostja hagejale tekitada kahju lepingu rikkumisega. Kostja rikkus TLS § 48 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust, mida TLS § 53 järgi tuleb järgida nii tööajal, pärast tööaja lõppu kui ka töös ettenähtud vaheaegadel. Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et isegi juhul, kui kahju tekkis lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel, tuleks ka see hüvitada VÕS § 1044 lg 2 kohaselt. Kuna TLS § 48 lg 1 p-st 1 ja töölepingu p-st 8.1 tulenenud poolte kohustuse eesmärk oli selgelt sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hageja nõuab, siis ei tule käesoleval juhul VÕS § 1044 lg-t 2 kohaldada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kassaator nõustub ringkonnakohtuga selles, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud aegumist ja viidanud ebaõigesti TsÜS § 152 lg-le 1. Ta ei nõustu aga sellega, et hagi ei saa rahuldada seetõttu, et kostja on tekitanud kahju lepingulise kohustuse rikkumisega ja VÕS § 1044 lg 2 välistab sellisel juhul kahjunõude esitamise VÕS § 1043 alusel.
12.Kostja tekitas hagejale kahju lepinguvälise kohustuse rikkumisega. Asjaolu, et pooltel oli kehtiv tööleping, ei tähenda, et kahju tekitati lepingulise kohustuse rikkumisega. Kostja rikkus liikluseeskirja nõudeid ja põhjustas kahju töövälisel ajal väärteo toimepanemisega. Tegemist on

seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, seega kahju õigusvastase tekitamisega. Asjaolu, et kahju tekitaja on kahju kannatajaga töölepingulises suhtes, ei piira ega välista kahju tekitaja kohustust hüvitada tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel, kui kahju ei tekitatud mitte töölepingust, vaid seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega.

13.Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb tekkinud kahju käsitada lepingulise, mitte lepinguvälise kahjuna, rikkudes sellega TsMS § 227 lg-t 1. Samuti on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 330 lg-t 6, jättes vastamata apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohus ei ole TLS § 48 lg 1 p-le 5 viidates selgitanud, milliseid muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi kohus silmas on pidanud. Kuna kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust, on asjakohatu ringkonnakohtu viide TLS §-le 53. Muuhulgas on ka töölepingu seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mitte lepingulise, vaid seaduses sätestatud kohustuse rikkumine. Kuna TLS § 48 lg 1 p-s 1 ja töölepingu p-s 8.1 sätestatud kohustuste eesmärk oli selgelt sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hageja nõuab, siis ei tule asjas kohaldada VÕS § 1044 lg-t 2. Poolte sõlmitud töölepingus ei ole kohustusi, mille eesmärgiks oleks liiklusõnnetusega põhjustatud kahju ärahoidmine.
14.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
16.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtul tuli hinnata hagi põhjendatust üksnes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuna hageja loobus oma esialgsest nõudest. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kahju, mille kostja, olles alkoholijoobes, tekitas
23.märtsil 2003. a, viibides hageja veokiga töölähetuses Poola Vabariigis ja põhjustades kütusetankla parkimisplatsil avarii. Nõude materiaalõigusliku alusena märkis hageja TLS § 48 lg 1 p 3, TööK § 125 ja VÕS § 115 lg-t 1, § 127 lg-d 1 ning 4 ja § 128 lg-t 3. Menetluse käigus muutis hageja hagi õiguslikku põhjendust ja palus kostjal hüvitada kahju summas 119 740 krooni VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hagi materiaalõigusliku aluse muutmine ei tähenda esialgsest nõudest loobumist. Vastavalt TsMS §-le 228 hindab kohus, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. Hagiavalduse õigusliku põhjenduse muutmine ei ole kohtule siduv ning kohus rajab otsuse hageja esitatud asjaoludele, andes asjas tuvastatud asjaoludele ise õigusliku hinnangu. Sama seisukohta on kolleegium väljendanud ka varasemates lahendites ega pea põhjendatuks nimetatud seisukohta muuta. Riigikohtu 29. jaanuari 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-21-14-97 (RT III 1997, 7, 75) asus kolleegium seisukohale, et hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb, ei ole vaadeldavad hagi alusena. Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Samuti leidis

kolleegium 2. aprilli 1998. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-98 (RT III 1998, 12, 136), et kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Õigusliku kvalifikatsiooni andmisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Sama põhimõtet on Riigikohus korranud ka nt 25. aprilli 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-02 (RT III 2002, 14, 163) ja 7. aprilli 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-03 (RT III 2003, 12, 122). Eeltoodust tulenevalt pidi kohus andma esmalt õigusliku hinnangu poolte suhtele ja kvalifitseerima hageja nõude vastavalt hagiavalduses esitatud ja kohtu tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendusega selles, et kahju tekitamise ajal, 23. märtsil 2003. a olid pooled töölepingulises suhtes ja kostja oli töökohustuste täitmise tõttu töölähetuses Poola Vabariigis, kus tekitas hagejale kahju, sest põhjustas avarii, olles alkoholijoobes. Ringkonnakohus hindas poolte lepingut ja leidis, et töölepingu p 8.1 järgi tuli lepingus sätestamata küsimustes juhinduda tööseadusandlusest. Seega on ringkonnakohus põhjendanud, miks tuleb kahju käsitada lepingulise, mitte lepinguvälise kahjuna.

17.Vastavalt TLS § 48 lg 1 p-le 3 on töötaja ja tööandja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Sellest lähtuvalt on töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumisena käsitatav ka tööandja vara kahjustamine alkoholijoobes, kuigi see on samas ka väärtegu liiklusseaduse mõttes. Kui tööandja varale tekitab kahju kolmas isik, kellega tööandjal puudub lepinguline suhe, vastutab see isik VÕS § 1043 järgi. Kui aga tööandja varale tekitab kahju isik, kes on tööandjaga töölepingulises suhtes, vastutab ta kahju tekitamise eest TLS § 48 lg 1 p-s 3 sätestatud töökohustuse rikkumise tõttu. Muu hulgas on töötaja TLS § 48 lg 1 p 5 järgi kohustatud täitma ka seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi.
18.Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, kuid see ei ole otsuse tühistamise aluseks, kuna vastuolu on kõrvaldatav, muutes ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Nõustudes maakohtuga selles, et kahju tekitati töösuhtest, heitis ringkonnakohus maakohtule ette, et viimane kohaldas ebaõigesti TsÜS § 152 lg-t 1, ning leidis, et maakohtul ei olnud alust kohaldada ITVS § 6 lg-t 1. TsÜS § 152 lg 1 järgi kohaldatakse tehingust tulenevale nõudele aegumist ka juhul, kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel. Seega, isegi juhul, kui hageja saaks esitada nõude ka VÕS § 1043 alusel, tuleks hageja nõudele kohaldada ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud aegumist. Vastavalt ITVS § 8 lg-le 4 saab töövaidlust lahendav organ jätta aegumise kohaldamata ainult siis, kui nõude esitaja tõendab, et pöördumine töövaidlusorganisse õigeaegselt ei olnud võimalik. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tekitas kahju 23. märtsil 2003. a ja hageja esitas hagi kohtusse 15. augustil 2003. a ning kostja esitas ITVS § 8 lg-t 2 järgides enne asja sisulise arutamise algust avalduse aegumise kohaldamiseks. ITVS § 8 lg 4 annab töövaidlusorganile võimaluse jätta aegumine kohaldamata, kui nõude esitaja on tõendanud töövaidlusorganisse õigeaegse pöördumise võimatuse. Hageja ei ole maakohtule ITVS § 8 lg 4 kohaldamiseks asjaolusid esitanud. Kuna vaidlustamata asjaoludest lähtuvalt on hagi esitatud pärast ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaega, siis ei saa hageja

kahju hüvitamise nõuet kostja vastu rahuldada.

19.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et ainuüksi asjaolu, et kahju tekitaja on kahju kannatajaga töölepingulises suhtes, ei piira ega välista kahju tekitaja kohustust hüvitada tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel, kui töötaja tekitas kahju mitte töölepingu rikkumisega, vaid muul õigusvastasel alusel. Töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral ei ole tööandjal võimalik valida, kas ta esitab nõude lepingulisel või lepinguvälisel alusel. VÕS § 1044 lg 2 järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. (Vt ka Riigikohtu otsust 30. novembrist 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05).
20.VÕS § 1044 lg 4 välistab reeglina lepingu rikkumise korral kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel ning näeb ette, et üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel võib lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitada ka lepinguvälisel alusel. Töölepingu seadusest ega ka teistest töösuhteid reguleerivatest seadustest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Arvestada tuleb töösuhte olemust ja töökoodeksis sätestatud töötaja materiaalse vastutuse eriregulatsiooni ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätteid, kus töötaja vastutus on teatud juhtudel piiratud ja tööandjal on töötaja huve arvestades õigus esitada nõue töötaja vastu lühendatud tähtajal. J. Luik, L. Laarmaa, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.