2-10-62552
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-62552
Tsiviilasi
MP’i hagi KÜXXX vastu kahju 798.90 euro nõudes
Tsiviilasja hind
798.90 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja MP (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kostja KÜXXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Alar S (XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik lihtmenetlus
Jätta MP’i hagi KÜXXX vastu kahju 798.90 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulud Välja mõista MP’ilt menetluskuludena 350 eurot KÜXXX kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.09.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-10-62552 Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
2-10-62552 kaitsta hagejat talle väidetavalt tekitatud kahju eest. Samuti pole hageja viidanud ka ise mingisugusele normile, millest kostjapoolne rikkumine võiks tuleneda. Tahtliku heade kommete vastase teoga ei saa olla tegu seetõttu, et tulenevalt VÕS § 104 lg 4 eeldab tahtlus kui süü raskeim vorm õigusvastase tagajärje soovimist. Antud juhul ei olnud aga ilmselgelt kostja eesmärgiks ja sooviks hagejale saamata jäänud tulu näol kahju tekitada. Selleks, et kostja poolt tekitatud kahju oleks õigusvastane, peaks see tulenema VÕS § 1045. Antud juhul nõuab hageja saamata jäänud tulu, kuid seda ei ole võimalik ühegi VÕS § 1045 lg 1 sätestatud punkti alla paigutada. Kostja toob välja ka selle, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 30.11.2005 nr 3-2-1-123-05 otsuse punktis 24 öelnud, et deliktiõiguse järgi on esmajoones kaitstud konkreetsed õigushüved mitte vara tervikuna ning puhtmajandusliku kahju hüvitamist üldjuhul nõuda ei saa. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 13.06.2005 nr 3-2-1-64-05 otsuse punktis 15 öelnud, et üks ja sama õigusvastane tegu võib kahjustada erinevate isikute õigushüvesid, mida kõike ei saa paratamatult hüvitada. Vastasel juhul ei oleks rikkuja jaoks tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Seega seadus ja kohtupraktika piiravad puhtmajandusliku kahju hüvitamist, sest vastasel juhul oleks üksteisega lepingulistes suhetes mitteolevatel isikutel ebamõistlikult palju hüvitusnõudeid üksteise vastu. Tulenevalt eelnevast on kostja seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda saamata jäänud tulu. Hageja nõue on alusetu ja tõendamata ning hagejal puudub õigus nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Kostja rõhutab, et tema pädevuses ei ole omaalgatuslikult tellida küttesüsteemi renoveerimist (arvestades selle kallidust), vaid seda saab otsustada korteriühistu üldkoosolek. Veel rõhutab kostja, et küttevõimsus ei ole madal, vaid energiakaod on võrreldes tänapäevase ehitisega suured, mille tulemil kulub hoone kütmisele tunduvalt rohkem energiat. Eeltoodu tarbeks on kostja ka projekti tellinud ning pidanud läbirääkimisi erinevate krediidiasutuste ja KredExiga. Krediidi saamist takistab tänasel päeval oluliselt asjaolu, te mõnedel korteriühistu liikmetel on ühistu ees võlgnevus. Kogu võlgnevusest ligikaudu 90 % moodustab hageja võlgnevus. 2011.a aprilli seisuga oli hageja võlgnevus kostja ees 3 311.36 eurot. Hageja ei ole kasutanud ühtegi seadusest või põhikirjast tulenevat võimalust enda oletatavate õiguste kaitseks. Ei hageja ega ka ükski väidetavatest üürnikest ei ole kostja juhatusele kunagi ühtegi pretensiooni esitanud. Kohtu põhjendused
2-10-62552 kahju vahel. Kostja vastutus on välistatud üldjuhul üksnes siis, kui kahju põhjustas vääramatu jõud (VÕS § 103).
2-10-62552 Kohtu hinnangul saab jaatada kahju ettenähtavust, kuna kostja pidi ette nägema, et kui korteris ei saa elada, siis ei saa korteriühistu liige seda ka välja üürida ja teenida tulu. Samas aga tuleb käesoleval juhul kohaldada VÕS § 127 lg 2 sätet, mille kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Küsitav on, kas kostja peab korteromaniku saamata jäänud tulu eest vastutama. Kohtu hinnangul tuleb sellele vastata eitavalt, kuna KÜS § 2 lg 1 ja põhikirja p 2 ei ole mõeldud sellise normi rikkumise kausaalsete tagajärgede ärahoidmiseks. Kostja kohustuseks korteriühistu liikme ees on korteriomandi otstarbekohase kasutamise võimaluse tagamine ning korteri üürimisest saamata jäänud tulu ei ole rikutud kohustuse kaitse eesmärk. Menetluskulude jaotus
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.