3-2-1-20-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. aprillil 2000. a Vändra Tarbijate Ühistu hagis Kai Toodu vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses läbi 6. märtsil 2000. a Vändra Tarbijate Ühistu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/846/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Kai Toodu võeti 17. augustil 1998. a neljakuulise katseajaga tööle Vändra Tarbijate Ühistu kauplusesse Lepa Edu arvutioperaatorina. Vändra Tarbijate Ühistu lõpetas temaga 17. novembril 1998. a töölepingu TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töövaidluskomisjoni
Töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab tõendama fakte, mis tingisid ebarahuldava hinnangu andmise. Tööandjal ei ole seaduslikku kohustust tõendada, miks ta pole katseaja tulemustega rahul. Töölepingu lõpetamine katseajal saab toimuda tööandja suva alusel. Katseaeg on periood, mil mõlemale töölepingu poolele on seadusega antud võimalus töösuhteid lihtsustatud korras lõpetada. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kohtud kohaldasid õigesti materiaalõiguse norme ning apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel tõendama, miks ta pidas ebarahuldavaks katseaja tulemusi. TLS § 33 lg 1 järgi võib töölepingus ette näha kuni 4-kuulise katseaja, mille kestel on tööandjal võimalik kindlaks teha, kas töötaja tervis, võimed, suhtlemis- ja kutseoskused võimaldavad töötajal teha kokkulepitud tööd. Samal ajal saab töötaja veenduda, kas tehtav töö ja töötingimused talle sobivad. TLS § 34 lg 1 järgi hindab katseaja tulemusi tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega ja leiab, et töötaja ei vasta sellel töökohal esitatavatele nõuetele, võib tööandja katseaja jooksul töölepingu lõpetada ilma etteteatamiseta ja ilma hüvitist maksmata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVLS) annab võimaluse töötaja ja tööandja vahelise lahkarvamuse, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppel, vaidlustamiseks töövaidluskomisjonis või kohtus. Mõlemad vaidlust lahendavad organid rajavad oma otsused üksnes tuvastatud asjaoludele ja esitatud tõenditele ning nendest tehtud järeldustele (ITVLS § 22 lg 2 ja TsMS §-d 231 lg 4 ja 330 lg 4). Seega peab tööandja esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et töötaja osutus katseaja jooksul tehtavale tööle mittevastavaks. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 1999. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Luik, A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.