lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-61670/34

TööÔigus â€ș Töövaidluskomisjoni lĂ€binud

TsiviilasiJÔustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-61670/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TööÔigus â€ș Töövaidluskomisjoni lĂ€binud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2015
Staatus
JÔustunud
SÔnade arv
2581
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sÀtted

Riigi Teataja
TLS § 95 lg 1, 2, 3ÜlesĂŒtlemisavaldusTLS § 105 lg 1ÜlesĂŒtlemise tĂŒhisusele tuginemineTLS § 109 lg 1, 2HĂŒvitis töösuhte lĂ”petamise korral kohtus vĂ”i töövaidluskomisjonisTLS § 88 lg 1, 4Töölepingu erakorraline ĂŒlesĂŒtlemine tööandja poolt töötajast tuleneval pĂ”hjuselTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmÀÀramine koos kulude jaotusegaITVS § 6 lg 2TLS § 104 lg 1ÜlesĂŒtlemise tĂŒhisusTLS § 71Kasutamata puhkuse hĂŒvitamine

Sama asja menetluskÀik

Riigi Teataja
2-14-61670/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. aprill 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-61670

Tsiviilasi

XXXhagi XXXOÜ vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4-1/1511)

Tsiviilasja hind

3 309,01 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), esindaja riigi Ă”igusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), (ĂŒhised) seaduslikud esindajad XXX ja XXX

Asja lÀbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada, et hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja XXXOÜ (registrikood XX) vahel 18. aprillil 2013 sĂ”lmitud töölepingu kostjapoolne 8. augusti 2014 erakorraline ĂŒlesĂŒtlemine on tĂŒhine. JĂ€tta rahuldamata hageja nĂ”uded töölepingu ebaseadusliku lĂ”petamise hĂŒvitise ja kasutamata pĂ”hipuhkuse hĂŒvitise saamiseks. JĂ€tta menetluskulud poolte endi kanda. MÀÀrata kindlaks, et pooltel tuleb vastastikku maakohtu menetluskuludest teineteisele hĂŒvitada null eurot. Lahendada hageja riigi Ă”igusabi korras esindaja taotlus riigi Ă”igusabi tasu mÀÀramiseks eraldi mÀÀrusega, milles otsustada ka kĂŒsimus, kelle kanda jÀÀb riigi Ă”igusabi tasu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (PĂ€rnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 pĂ€eva jooksul, alates otsuse apellandile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kĂ€esoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus vĂ”idakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

TööÔigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus JĂ”geva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TLS § 92 lg 2ÜlesĂŒtlemise piirangud
TsMS § 134NÔuete liitmine hagihinna arvestamisel
TsMS § 135Tsiviilasja hinna nimetamine avaldaja poolt
TsMS § 136 lg 4Tsiviilasja hinna mÀÀramine kohtu poolt
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 231TÔendamisest vabastamise alused
TsMS § 238TÔendi asjakohasus ja lubatavus
TsÜS § 132 lg 1Teise isiku eest vastutamine
TsÜS § 68Tahteavalduse liigid
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine
TsÜS § 75 lg 1Tahteavalduse tĂ”lgendamine
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tĂŒhisus

MENETLUSE KÄIK

2-14-61670

1.XXX(hageja) esitas
25.augustil 2014 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXOÜ (kostja) vastu töövaidluses. TVK lahendas avalduse 28. oktoobri 2014. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1511 ja jĂ€ttis selle aegumise tĂ”ttu rahuldamata.
2.Hageja esitas 28. novembril 2014 kohtule hagiavalduse, mida tÀpsustas 7. jaanuaril 2015 ja nÔudeid arvuliselt veel ka 9. aprillil 2015. Hagi esitamisega vaidlustas hageja TVK otsuse.
3.Kohus vÔttis hagiavalduse 12. jaanuari 2015. aasta mÀÀrusega menetlusse ja toimetas kostjale kÀtte. Kostja esitas 9. veebruaril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 23. veebruaril 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jÀi hagi juurde.
4.Kohus mÀÀras 13. mÀrtsi 2015. aasta mÀÀrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tÀhtajad. Kostja algselt kohtumÀÀrust vastu ei vÔtnud ega tÀitnud, mistÔttu kohus trahvis kostja esindajat ja pikendas mÀÀratud tÀhtaegu. Pooled esitasid pikendatud tÀhtaegade jooksul tÀiendavad seisukohad, sh kostja esitas 8. aprillil 2015 hageja keskmise töötasu arvestuse, hageja 9. aprillil 2015 omapoolse arvestuse ja lÔpuks kostja
16.aprillil 2015 avalduse, et ta nÔustub hageja arvutustega. Menetluskulude nimekirju pooled ei esitanud, aga hageja esindaja riigi Ôigusabi korras esitas 1. aprillil 2015 taotluse riigi Ôigusabi tasu mÀÀramiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nÔue ja vÀited

5.Hageja nĂ”uded on pĂ€rast tĂ€psustamist jĂ€rgmised: − (1) tuvastada pooltevahelise 18. aprilli 2013 töölepingu kostjapoolse 8. augusti 2014 erakorralise ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisus; − (2) vĂ€lja mĂ”ista kostjalt hageja kasuks hĂŒvitis töölepingu ebaseadusliku lĂ”petamise eest kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2 921,25 eurot; − (3) vĂ€lja mĂ”ista kostjalt hageja kasuks kasutamata puhkuse hĂŒvitis 25 pĂ€eva eest summas 387,76 eurot.
6.Hageja pĂ”hivĂ€ited on jĂ€rgmised: − hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 18. aprillist 2013 kullerina; − seoses raseduse ja sĂŒnnituspuhkusele jÀÀmisega oli hageja perioodil 26. mĂ€rts 2014 kuni 12. august 2014 töövĂ”imetu; kostja tööandjana aktsepteeris vastava töövĂ”imetuslehe 1. aprillil 2014 ja saatis selle Eesti Haigekassale (edaspidi „haigekassa”) töövĂ”imetustasu vĂ€ljamaksmiseks; − 6. augustil 2014 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus lubada end lapsehoolduspuhkusele alates 13. augustist 2014 kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; − kostja teatas hagejale 8. augusti 2014 e-kirjas, et hageja viimane tööpĂ€ev oli 27. detsember 2013; samal pĂ€eval esitas kostja maksuametile teate töösuhte lĂ”petamise kohta 9. maist 2014 poolte kokkuleppel; − hageja leiab, et töölepingu ĂŒlesĂŒtlemine on alusetu ja tema nĂ”ue ei ole aegunud, sest kostja ei ole varem hagejale töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise avaldust saatnud; − hageja arvutuste kohaselt on tema keskmine töötasu kuni tegeliku töötamise lĂ”ppemiseni 418,55 eurot kuus.
7.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

2 (6)

2-14-61670 Kostja vastuvÀited

8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuvĂ€ited on jĂ€rgmised: − hageja nĂ”ue on aegunud, sest kostja ĂŒtles hageja töö tegemisest keeldumise tĂ”ttu töölepingu ĂŒles esmalt suuliselt ja seejĂ€rel 13. mĂ€rtsi 2014 e-kirjaga, millest hageja pidi aru saama, et tööleping temaga on lĂ”ppenud; hageja ei ole pĂ€rast 2013. aasta detsembrit tegelikult enam tööd teinud; − hageja töövĂ”imetuslehe edastamine haigekassale ja hĂŒvitise maksmine olid kostja töötaja eksitus, millest ei saa jĂ€reldada töösuhte jĂ€tkumist; − kanne töötamise registris on informatiivne ja sellel ei ole mĂ”ju pooltevahelisele suhtele.
9.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Kohus tutvus poolte vÀidete ja asjas esitatud tÔenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt. Menetluskulud jÀtab kohus poolte endi kanda ja mÀÀrab need kindlaks rahaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sÀtestab, et poolte nÔusolekul vÔib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nÔus kirjaliku menetlusega. Kohus mÀÀras vastavalt viidatud sÀttele tÀhtaja, mille jooksul oli pooltel vÔimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
12.Pooled ei vaidle jĂ€rgmiste asjaolude ĂŒle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tĂ”endite alusel tuvastatuks. − hageja töötas 18. aprilli 2013 töölepingu alusel kostja juures alates samast pĂ€evast kullerina (tl 10–16, osaliselt ka TVK tl 39–42); − kostja lubas hageja 23. detsembril 2013 enne tööaja lĂ”ppu koju töökorralduslikel pĂ”hjustel, pĂ€rast seda ei ole hageja kostjale tööd teinud; − hageja esitas kostjale 13. mĂ€rtsil 2014 pĂ€ringu töö vĂ”imaldamise kohta ja kostja vastas sama kuupĂ€eva e-kirjaga, et hagejat on korduvalt tööle kutsutud ja kui ta keeldub tööle tulemast, siis ei saa tööleping jĂ€tkuda (TVK tl 20–22); − hageja viis 24. mĂ€rtsil 2014 kostjale sĂŒnnituslehe (23. mĂ€rts 2014 – 12. august 2014), mille kostja edastas 1. aprillil 2014 haigekassale (tl 37–38, TVK tl 49); − TVK 28. aprilli 2014. aasta praeguseks jĂ”ustunud otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/651 rahuldati osaliselt hageja avaldus töötasu nĂ”udes ja mĂ”isteti muu hulgas vĂ€lja keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest kuni 25. mĂ€rtsini 2014 (TVK tl 27–29); − 6. augustil 2014 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus lubada end lapsehoolduspuhkusele alates 13. augustist 2014 kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (TVK tl 44); − kostja saatis hagejale
8.augustil 2014 teate töölepingu lÔppemisest
27.detsembril 2013, mis oli teate kohaselt hageja viimane tööpĂ€ev (TVK tl 45); − töötamise registrisse on kantud hageja töötamise algus kostja juures 24. aprillil 2013 ja lĂ”ppemine alates 9. maist 2014, kusjuures lĂ”ppemise aluseks on mĂ€rgitud poolte kokkulepe ja vastavat kannet on muudetud 8. augustil 2014 (tl 46, TVK tl 47); − hageja keskmine töötasu kostja juures kuni viimase tegeliku tööpĂ€evani oli 418,55 eurot.

3 (6)

2-14-61670

13.NĂ”ude (1) Ă”iguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta vĂ”i seaduse nĂ”uetele mittevastav töölepingu ĂŒlesĂŒtlemine on tĂŒhine. TLS § 95 lg 1 sĂ€testab, et töölepingu vĂ”ib ĂŒles öelda kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis ĂŒlesĂŒtlemisavaldusega. VorminĂ”uet rikkudes tehtud vĂ”i tingimuslik ĂŒlesĂŒtlemisavaldus on tĂŒhine. Hageja vĂ€itel ĂŒtles kostja töölepingu ĂŒles 8. augusti 2014 e-kirjaga (TVK tl 45), kostja vĂ€itel aga juba varem suuliselt ja 13. mĂ€rtsi 2014 e-kirjaga (TVK tl 20–22). Suuline ĂŒlesĂŒtlemine on TLS § 95 lg 1 jĂ€rgi tĂŒhine ja sellise avalduse tegemist ei ole kostja ka tĂ”endanud. ÜlesĂŒtlemise seaduslikku alust ei ole kummaski eelviidatud e-kirjas mĂ€rgitud, aga kirjade sisust ja kostja vĂ€idetest menetluse kestel vĂ”ib aru saada, et kostja tugineb hageja keeldumisele töö tegemisest. Tööandja peab TLS § 95 lg 2 esimese ja kolmanda lause jĂ€rgi pĂ”hjendama ĂŒlesĂŒtlemist kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis, kuid TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mĂ”juta pĂ”hjendamiskohustuse rikkumine ĂŒlesĂŒtlemise kehtivust, kohustust rikkunud pool peab hĂŒvitama teisele poolele tekkinud kahju. Seega vĂ”ib lepingu ĂŒlesĂŒtlemise alus kostja vĂ€idete jĂ€rgi olla TLS § 88 lg 1 p 3 ja hageja töökohustuste rikkumine. Töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise aluse esinemise peab esile tooma ja tĂ”endama pool, kes tugineb ĂŒlesĂŒtlemise kehtivusele, st kĂ€esoleval juhul kostja (vt Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, pĂ”hjenduste teine lĂ”ik). TLS § 92 lg 2 nĂ€eb ette, et kui tööandja ĂŒtleb ĂŒles töölepingu töötajaga, kes on rase vĂ”i kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on ĂŒles öeldud sama paragrahvi lg 1 p-s 1 vĂ”i 2 nimetatud pĂ”hjusel, kui tööandja ei tĂ”enda, et ta ĂŒtles töölepingu ĂŒles samas seaduses lubatud alusel. Eelneva pĂ”hjal tuli kostjal kĂ€esolevas asjas tĂ”endada hagejale töö pakkumine ja selle tegemisest keeldumine. Kohtu hinnangul et ole kostja tĂ”endanud, et tal oli hagejale tööd anda, et ta seda hagejale tegelikult pakkus ja hageja töö tegemisest keeldus pĂ€rast 23. detsembrit 2013.
14.TLS § 88 lg 4 sĂ€testab, et tööandja vĂ”ib töölepingu ĂŒles öelda ĂŒksnes mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast seda, kui ta ĂŒlesĂŒtlemise aluseks olnud asjaolust teada sai vĂ”i pidi teada saama. Kui ka oleks tĂ”endatud kostja vĂ€ide, et hageja keeldus 2014. aasta algul tööle asumast, siis ĂŒletaks juba 13. mĂ€rtsini 2014 möödunud aeg mĂ”istliku aja TLS § 88 lg 4 tĂ€henduses vĂ€hemalt juhul, kui töötaja lahkus 23. detsembri 2014 töölt tööandja selge avalduse tulemusel, et tööd praegu ei ole. Ammugi ei jĂ€rgi kĂ”nealust mĂ”istlikku ĂŒlesĂŒtlemisaega enam
8.augusti 2014 avaldus.
15.Kostja esitas aegumise vastuvĂ€ite. Tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sĂ€testab, et Ă”igus nĂ”uda teiselt isikult teo tegemist vĂ”i sellest hoidumist (nĂ”ue) aegub seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja (aegumistĂ€htaeg) jooksul. PĂ€rast nĂ”ude aegumist vĂ”ib kohustatud isik keelduda kohustuse tĂ€itmisest. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-le 2 ja TLS § 105 lg-le 1 peab kohtule hagi vĂ”i töövaidluskomisjonile avalduse ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripĂ€eva jooksul arvates ĂŒlesĂŒtlemisavalduse saamisest. Eelviidatud tĂ€htaeg on aegumistĂ€htaeg. Aegumise vastuvĂ€ite lahendamiseks tuleb hinnata, millise avaldusega ĂŒtles kostja pooltevahelise töölepingu ĂŒles.
16.Kuna töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise Ă”igust teostatakse ĂŒhe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lĂ”petava kujundusĂ”igusega, siis piisab lepingu lĂ”ppemiseks tahte vĂ€ljendamisest, mis muutub kehtivaks kĂ€ttesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause, vt ka Riigikohtu
9.aprilli 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11). Töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise avaldus, mida teine pool ei ole kĂ€tte saanud, ei ole kehtivaks muutunud. Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise avaldust ei ole tehtud (Riigikohtu 11. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 13 teine lĂ”ik). KĂ€esolevas asjas ei ole vaidlust 13. mĂ€rtsi 2014 ega 8. augusti 2014 kirjade kĂ€ttesaamise ĂŒle. Kuna TLS § 95 lg 1 jĂ€rgi on töölepingu lĂ”ppemise eelduseks ĂŒlesĂŒtlemisavaldus, ei saa tööleping lĂ”ppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimise vĂ”i tegevusetusega (TsÜS § 68 lg-d 3 ja 4, vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17 neljas lĂ”ik).

4 (6)

2-14-61670

17.Töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise avaldusest peab nĂ€htuma lepingut ĂŒles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest tĂ€itmisest (eelmises punktis viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17, samuti Riigikohtu 11. jaanuari 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 13 neljas lĂ”ik). ÜlesĂŒtlemisavalduse tĂ”lgendamisel tuleb lĂ€htuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenĂ€htud tahteavalduse tĂ”lgendamise reeglitest (eelmises punktis viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11 kolmas lĂ”ik). Viidatud sĂ€te nĂ€eb ette, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tĂ”lgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis vĂ”i pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tĂ”lgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mĂ”istlik isik seda samadel asjaoludel mĂ”istma pidi. Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas kostja 13. mĂ€rtsi 2014 e-kirjast nĂ€htub kostja soov vabastada pooled töölepingust tulenevate kohustuste edasisest tĂ€itmisest. TsÜS § 75 lg 1 jĂ€rgi sĂ”ltub vastus kĂŒsimusele muu hulgas sellest, kas hageja teadis kostja tahtest lĂ”petada pooltevaheline tööleping vĂ”i mitte. Vastava tahte hagejale teatavakstegemist vĂ”i teatavakssaamist pidi tĂ”endama kostja. Kuna kostja neid asjaolusid ei tĂ”endanud, siis lĂ€htub kohus TsÜS § 75 lg 1 teisest lausest. Kohus leiab, et mĂ”istlik töötaja ei pea kĂ€esoleva juhtumi asjaoludel mĂ”istma kostja 13. mĂ€rtsi 2014 e-kirja töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise avaldusena. Selliseks hinnanguks annab alust ka kostja edasine kĂ€itumine, kui kostja vĂ”ttis 24. mĂ€rtsil 2014 hagejalt vastu sĂŒnnituslehe kestvusega 23. mĂ€rts 2014 – 12. august 2014 ning edastas selle 1. aprillil 2014 haigekassale. Kohus ei nĂ”ustu kostja vastuvĂ€itega, et nende toimingute tegemist ei saa kostjale omistada. Nimelt nĂ€eb ette TsÜS § 132 lg 1, et isik vastutab teise isiku kĂ€itumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma kĂ€itumise vĂ”i endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses ja selle isiku kĂ€itumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- vĂ”i kutsetegevusega. Kostja raamatupidaja tegevus on seotud kostja majandustegevusega ja töötajad vĂ”ivad tööandjaga suheldes mĂ”istlikult eeldada, et muu hulgas töövĂ”imetuslehtedega seonduvate toimingute tegemisel tegutseb raamatupidaja tööandja nimel. Sarnaselt nĂ€htub töötamise registrist, et ka kostja ise ei kĂ€sitlenud oma
13.mÀrtsi 2014 avaldust töölepingu lÔpetamise avaldusena. MÔistlikult ei saa eeldada tahteavalduse saajalt sellist arusaamist, mida tahteavalduse tegija samal ajal ise oma avaldusele veel ei omistanud. TVK 28. aprilli 2014. aasta otsusega keskmise töötasu vÀljamÔistmine tööga kindlustamata jÀtmise eest osutab samuti sellele, et töölepingut ei olnud veel lÔpetatud.
18.Eelnevast jĂ€reldab kohus, et kostja 13. mĂ€rtsi 2014 e-kiri ei ole kĂ€sitletav töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise avaldusena ja piisavalt selge tahteavaldus sisaldus alles 8. augusti 2014 kirjas. Selle avalduse vaidlustamiseks pöördus hageja TVK poole ITVS § 6 lg-s 2 ja TLS § 105 lg-s 1 ette nĂ€htud tĂ€htaja jooksul. Kohus tĂ”des eespool p-s 13, et kostja ei ole ĂŒlesĂŒtlemise vĂ€idetavat alust tĂ”endanud ja p-s 14, et ĂŒlesĂŒtlemise avaldus on tehtud pĂ€rast mĂ”istliku aja möödumist. Seega tuvastab kohus, et ĂŒlesĂŒtlemine toimus seadusest tuleneva aluseta ega vasta seaduse nĂ”uetele ning on TLS § 104 lg 1 jĂ€rgi tĂŒhine. NĂ”ue (1) tuleb rahuldada.
19.NĂ”ude (2) Ă”iguslik alus on TLS § 109 lg 1, mis sĂ€testab, et kui kohus lĂ”petab töölepingu sama seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hĂŒvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohus lĂ”petab töölepingu töötajaga, kes on rase, kellel on Ă”igus saada rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust, siis tuleb TLS § 109 lg 2 kohaselt maksta hĂŒvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus vĂ”i töövaidluskomisjon vĂ”ib hĂŒvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise asjaolusid ja mĂ”lema poole huve. Kumbki pool ei ole taotlenud töölepingu kohtus lĂ”petamist, mistĂ”ttu TLS § 109 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole tĂ€idetud ja nĂ”ue (2) jÀÀb rahuldamata. Kuna kohus rahuldab nĂ”ude (1) ja tuvastab kostjapoolse ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisuse, siis ei ole ĂŒlesĂŒtlemisel TsÜS § 84 lg 1 jĂ€rgi Ă”iguslikke tagajĂ€rgi ja tööleping on jĂ€tkuvalt kehtiv.

5 (6)

2-14-61670

20.NĂ”ude (3) Ă”iguslik alus on TLS § 71, mis sĂ€testab, et töölepingu lĂ”ppemisel on tööandja kohustatud hĂŒvitama töötajale kasutamata jÀÀnud aegumata pĂ”hipuhkuse rahas. Tulenvalt nĂ”ude (1) lahendamise tulemusest ja eelmises punktis sellest tehtud jĂ€reldusest, et tööleping on jĂ€tkuvalt kehtiv, ei saa hageja edukalt nĂ”uda kasutamata pĂ”hipuhkuse hĂŒvitamist. Seega jÀÀb ka nĂ”ue (3) rahuldamata.
21.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jÀtab kohus otsuse tegemisel arvestamata otsuses viitamata toimikutes olevad tÔendid, sest neist ei nÀhtu asja lahendamisel tÀhtsust omavad asjaolud.
22.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg-te 1 ja 3 ning § 124 lg 1 alusel hageja nÔuete (2) ja (3) summa ehk vastavalt 9. aprilli 2015 tÀpsustusele 3 309,01 eurot ( = 2921,25 + 387,76). Varasemas menetluses lÀhtus kohus hagihinnast 3 283,14 eurot (vt hagi menetlusse vÔtmise
12.jaanuari 2015. aasta mÀÀruse pÔhjenduste p 7). Tulenevalt TsMS § 136 lg 4 teisest lausest vÔib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kuna hind nÀhtub selgelt hageja avaldusest ning sisuliselt on tegemist rahalistest nÔuetest johtuva hagihinnaga, siis ei tule seda TsMS § 135 ja § 136 lg 1 tÔttu eraldi nimetada ega mÀÀrata.
23.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jĂ€tab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 mÀÀrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide pĂ”hjal. Toimikust poolte menetluskulusid ei nĂ€htu, mistĂ”ttu neil tuleb teineteisele vastastikku hĂŒvitada null eurot.
24.Kostja esindaja riigi Ôigusabi korras taotluse riigi Ôigusabi tasu mÀÀramiseks lahendab kohus eraldi mÀÀrusega, milles otsustab ka, kelle kanda vastavad kulud jÀÀvad lÀhtudes otsuses mÀrgitud menetluskulude jaotusest. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium