lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3301/47

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-3301/47
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1286
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseVRKS § 20 lg 2SHS § 5 lg 5VRKS § 13 lg 1VRKS § 251 lg 2VRKS § 31 lg 1VSS § 2 lg 1VSS § 7

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3301

Haldusasi

T.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.N , esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada T.N esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning keelata Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2 resolutsiooni punkti 2 (lahkumisettekirjutus) sundtäitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
2.Asendada avaldatavas määruses T.N nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.T.N Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes lahkus Venemaalt Eestisse ning esitas 22.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA luges 26.08.2022 otsusega nr 12204220035-1 kaebaja taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Samas otsuses tehti kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Venemaale ning kohaldati VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks. Kaebaja esitas PPA 26.08.2022 otsuse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus rahuldas 09.12.2022 otsusega nr 3-22-2015, tühistades PPA otsuse ja kohustades PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2023 otsusega PPA

3-24-3301 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis PPA kassatsioonkaebuse 22.12.2023 menetlusse võtmata.

3.PPA luges 21.11.2024 otsusega nr 12204220035-2 VRKS § 20 alusel kaebaja taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi (p 1), tegi kaebajale VSS § 7 2 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva, mis kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2), ning kohaldas VSS § 7 4 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).
4.T.N esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.11.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.03.2025 otsusega kaebuse, tühistas PPA 21.11.2024 otsuse ja kohustas PPA-d tegema uue otsuse, millega anda kaebajale rahvusvaheline kaitse. Kohus mõistis PPA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 827,46 eurot.
6.PPA palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta T.N kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.07.2025 otsusega PPA apellatsioonkaebuse osaliselt; tühistas Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsuse resolutsiooni p-d 1–3 rahvusvahelist kaitset ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis rahuldamata T.N kaebuse PPA 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2 resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks (s.o rahvusvahelist kaitset ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas); jättis muus (s.o sissesõidukeeldu puudutavas) osas Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsuse resolutsiooni punktid 1–3 muutmata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele; mõistis PPA-lt T.N esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 332,35 eurot, jättes muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.T.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada PPA otsuse kehtivus ja säilitada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-3301 või alternatiivselt lubada kaebajal viibida Eesti Vabariigis kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni siinses haldusasjas ning keelata PPA-l kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni siinses asjas. Kaebajal tekiks 14 päeva pärast kohustus lahkuda Venemaale, sest ringkonnakohtu otsusega muutus kaebaja staatus väljasaadetavaks ja kaebaja Eestis viibimine on ebaseaduslik (VSS § 2 lg 1). Kohustus lahkuda Eestist kohtumenetluse kestel takistaks kaebajal kaitsta enda õigusi kassatsioonimenetluses. Samuti on PPA-l õigus kohaldada menetluse kestel kaebaja suhtes uus sissesõidukeeld. Lahkumise kohustuse peatamine kuni kohtumenetluse lõpuni võimaldab tagada 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni artiklis 33 sätestatud non-refoulement põhimõtet. Lahkumisettekirjutuse peatamine ja kaebajale Eestis viibimise õiguse andmine kohtuotsuse jõustumiseni võimaldab vältida olukorda, kus kaebaja tagakiusamine toimub enne, kui kõik Eesti kohtuastmed on andnud hinnangu kaebaja tagakiusamise ohule. Kaebaja esitab ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kuna kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on seni tehtud kolm kohtuotsust kaebaja kasuks, ei saa kassatsioonkaebust pidada perspektiivituks. Esindajatel oleks võimalik kassatsioonkaebuse koostamise ajal olla kaebajaga kohtaktis. Kaebaja saaks realiseerida menetluslikke õigusi, vastata kohtu küsimustele ja anda omapoolseid seletusi. Ühtlasi oleks rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi säilitamise puhul tagatud kaebajale majutus ja muud sotsiaalsed tagatised, mis on seni võimaldanud kaebaja toimetuleku Eestis. Kui kaebaja on 2(4)

3-24-3301 sunnitud naasma enda päritoluriiki, on oht kriminaalmenetluse alustamiseks juba Venemaa piiri ületamisel. Piiriületus toob kaasa ohu, et Venemaa riigivõimud küsitlevad kaebajat ja vaatavad läbi tema telefoni ning saavad teada kaebaja poolt Venemaal keelatud tegude toimepanemisest. See võib tuua kaasa ka vabaduse kaotuse või ohu, et kaebaja tegevus ja suhtlus sidevahendite kaudu on Venemaa riigivõimu suurendatud tähelepanu all, mis takistaks võimalust suhelda oma esindajatega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (vt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Kohtul tuleb kohaldatava esialgse õiguskaitse abinõu valikul silmas pidada, et valik oleks proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid nii palju, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning haldusakti täitmine ei tohi muutuda lõplikult võimatuks (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 11).
10.VRKS § 251 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. VRKS § 31 lg 1 p 2 järgi on lõplik otsus sama seaduse tähenduses PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Nimetatud normis ei peeta silmas halduskohtu jõustunud lahendit (vt Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p 16). Siinses asjas tegi lõpliku otsuse ringkonnakohus. Seega lõppes ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse tegemisega kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja talle ei laiene enam VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil. Kaebaja õiguse üle viibida kohtuvaidluse ajal Eesti territooriumil saab pärast halduskohtu otsuse tegemist otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise teel (vt samas, p 17).
11.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Tal tekib alates 18.07.2025 kohustus lahkuda Venemaale ja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib PPA lahkumisettekirjutuse sundtäita. Kaebaja kavatseb esitada ringkonnakohtu 04.07.2025 otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kui kaebaja lahkub lahkumisettekirjutuse täitmiseks Venemaale või saadetakse ta enne kohtumenetluse lõppemist Eestist välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda raskendatuks, arvestades kaebaja isiklike selgituste olulisust rahvusvahelise kaitse asjade lahendamisel. Kuigi ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata, ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kõrgema astme kohus võib juhtumi asjaoludele anda teistsuguse õigusliku hinnangu kui madalama astme kohus. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja kohtumenetluse ajal Eestis viibimine kahjustaks olulisel määral avalikku huvi.
12.Kaebaja õiguste kaitseks ja tema kohtumenetluse ajal Eestist väljasaatmise vältimiseks on kohane peatada esialgse õiguskaitse korras PPA 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2 resolutsiooni p-i 2 (lahkumisettekirjutus) sundtäitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses haldusasjas (vt ka Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). PPA 21.11.2024 otsuse kehtivuse peatamine ei ole vajalik. Miinimumstandardi isiku sotsiaalsete garantiide kohta ajal, mil väljasaatmine on edasi lükatud, näeb ette direktiivi 2008/115/EÜ artikkel 14. Vältimatu sotsiaalabi (toit, riietus, 3(4)

3-24-3301 ajutine majutus) andmise kohustust sätestava sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 8 on kohaldatav ka ajutiselt Eestis viibiva välismaalase suhtes (vt SHS § 5 lg 5). Kaebaja taotlus keelata PPA-l uue sissesõidukeelu kohaldamine väljub praeguse kaebuse esemest.

13.Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada määruse viisil, et kaebaja nimi asendatakse tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja