Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire PikamÀe
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1280
Haldusasi
X. X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17. aprilli 2024. a otsuse nr 12301200020-1 tĂŒhistamiseks ning Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17. aprilli 2024. a otsuste nr 12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-1 tĂŒhistamiseks ning rahvusvahelise kaitse taotluste uueks lĂ€bivaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2024. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad â X. X, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja â Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G apellatsioonkaebus
Asja lÀbivaatamine
3. mÀrts 2025
RESOLUTSIOON
JĂ€tta taotlus haldusasja nr 3-24-1280 menetluse peatamiseks rahuldamata.
JĂ€tta X. X-i, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2024. a otsus haldusasjas nr 3-24-1280 muutmata.
X. X-ile , Y. Y-le , F. F-ile , Q. Q-le ja G. G-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jÀtta riigi kanda. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jÀtta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja sĂŒnniajad ning Eestisse saabumise kuupĂ€ev tĂ€hemĂ€rgiga.
TÔlkida otsuse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja ringkonnakohtu pÔhjendused vene keelde.
3-24-1280 Otsuse peale vĂ”ib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. mail 2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ĂŒhiseks lĂ€bivaatamiseks vĂ”ib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud kassatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). SĂ”ltumata kohtuistungi soovi mĂ€rkimisest vĂ”ib Riigikohus kassatsioonkaebuse lĂ€bi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanikest abikaasad X. X (sĂŒnd. XX.XX.XXXX) ja Y. Y (sĂŒnd. XX.XX.XXXX) ning nende lapsed F. F (sĂŒnd. XX.XX.XXXX), Q. Q (sĂŒnd. XX.XX.XXXX) ja G. G (sĂŒnd. XX.XX.XXXX) saabusid Itaalia vĂ€ljastatud C-liiki Schengeni viisade alusel Venemaalt XX.XX.XXXX Eestisse. Hiljem on neile Eestis vĂ€ljastatud D-liiki viisad kehtivusega kuni 31.05.2023.
2.X. X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 20.01.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohaselt on taotleja reservohvitser ning talle tuli mobilisatsioonikutse, kuid ta on Venemaa algatatud sĂ”ja vastu ja ei soovi minna Ukrainasse sĂ”dima. Y. Y , F. F , Q. Q ja G. G esitasid PPA-le 21.01.2023 samuti rahvusvahelise kaitse taotlused. Y. Y mĂ€rkis, et soovib rahvusvahelist kaitset kuna Venemaa rĂŒndas Ukrainat ning ta on selle vastu.
3.PPA luges 17.04.2024 otsusega nr 12301200020-1 X. X-i rahvusvahelise kaitse taotluse vĂ€lismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt pĂ”hjendamatuks ja lĂŒkkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, tegi vĂ€ljasĂ”idukohustuse ja sissesĂ”idukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel X. X-ile ettekirjutuse lahkuda Venemaale vabatahtliku tĂ€itmistĂ€htajaga 30 pĂ€eva (kuulub tĂ€itmisele seadusliku viibimisaluse lĂ”ppemise korral) ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel talle sissesĂ”idukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse tĂ€itmisest. Taotleja ei nĂ”ustu Venemaa juhtkonna poliitikaga ja perekonda ajendas Venemaalt lahkuma Venemaa tĂ€iemahuline sissetung Ukrainasse. Elu Venemaal oli muutumas talumatuks, sest koolides rÀÀgitakse lastele Ukrainasse sissetungi Ă”igustatusest ja enamus elanikkonnast toetab sĂ”da. Kuna kardeti riigipiiri vĂ”imalikku sulgemist, otsustati 2022. a aprillis Venemaalt lahkuda. Taotleja lĂ€bis 18-aastasena ajateenistuse Venemaa relvajĂ”udude ehitusvĂ€gedes ning ĂŒlikoolis Ă”ppides lĂ€bis ta sĂ”javĂ€ekateedri insenerivĂ€gedes, kus Ă”ppis mineerimist ja demineerimist, pontoonsildade rajamist, kaevikute kaevamist ja generaatorite ĂŒlesseadmist. Taotleja arvati reservi leitnandi auastmes. PĂ€rast Venemaalt lahkumist kolisid taotleja majja tema sugulased, kuhu saabus 2022. a oktoobri alguses mobilisatsioonikutse taotleja nimele. Korduskutset ei ole taotleja saanud. Taotleja ei ole proovinud kutset vaidlustada, et mitte Ă€ratada Venemaa vĂ”imude tĂ€helepanu. Taotleja ei soovi osaleda Ukraina sĂ”jas ega panna 2(15)
3-24-1280 toime sĂ”jakuritegusid. Taotleja sugulased kolisid tema majast vĂ€lja 2022. a detsembris ja sinna asusid elama ĂŒĂŒrnikud. Taotleja sai ĂŒĂŒrnikult rakenduse Telegram kaudu 09.03.2023 hÀÀlsĂ”numi, et teda kĂ€isid otsimas politsei ja FSB, kes soovisid tema kontaktandmeid ja praegust asukohta. Taotleja ei tea, miks Venemaa eriteenistused teda otsisid, kuid oletab, et pĂ”hjuseks on sĂ”javĂ€ekomissariaati mitteilmumine vĂ”i asjaolu, et Venemaa tĂ€iemahulisse sissetungi alguses joonistas tema tĂŒtar A4 suuruse Ukraina lipu, mida oli nĂ€ha nende maja teise korruse aknast ja millest vĂ”idi vĂ”imusid teavitada. Hiljem vĂ”ttis tĂŒtar Ukraina lipu maha. Taotleja abikaasa on Eestis teinud oma vĂ€lisriigi pangakontolt 50-eurose annetuse Ukraina relvajĂ”ududele. Seda vĂ”idakse kĂ€sitada riigireetmisena. Taotleja osales koos abikaasaga Tallinnas Venemaa saatkonna ees 21.03.2023 ja 29.04.2023 toimunud meeleavaldustel. Venemaal viibides osales taotleja koos abikaasaga Aleksei NavalnĂ”i poolt korraldatud valitsusvastastel meeleavaldustel 23.01.2021 ja 21.04.2021. Kinni teda ei peetud ja rohkem taotleja meeleavaldustel ei kĂ€inud, sest see oli ohtlik. Sotsiaalmeediat taotleja aktiivselt ei kasuta. Taotleja abikaasa on vabatahtlik organisatsioonis âIdite Lesomâ, mis aitab Venemaal tagaotsitavaid vĂ”i mobilisatsioonikutse saanuid. Taotleja on vĂ€ljendanud kartust Venemaa riigivĂ”imu ees ning subjektiivse tagakiusamishirmu pĂ”hjendatust tuleb hinnata tema poliitilise meelsuse perspektiivist. Kuna taotleja on lisaks sĂ”javĂ€ekohuslane ja kardab tahtevastast sĂ”tta saatmist, siis tuleb tagakiusamise vĂ”imalikkust tĂ€iendavalt hinnata sotsiaalsesse gruppi (sĂ”javĂ€ekohustuslase eas Venemaa kodanik) kuulumise alusel. PPA hinnangul vĂ”ib pidada usutavaks, et taotleja on Venemaa kodanik, kes ei nĂ”ustu Venemaa sĂ”jaga Ukrainas ega soovi selles osaleda. Taotleja on edastanud PPA-le kutse, mille kohaselt oli ta kohustatud ilmuma 04.10.2022 sĂ”jakomissariaati âvalimiseks mobilisatsiooni korras sĂ”javĂ€kke kutsumiseksâ. PPA ei pea siiski tĂ”enĂ€oliseks, et taotlejat vĂ”idakse Venemaal mobiliseerida ja vastu tahtmist sundida osalema Ukraina sĂ”jas. PĂ€ritoluriigi teabe kohaselt tuleb kutse anda kutsealusele kĂ€tte isiklikult allkirja vastu ning muul viisil kĂ€ttetoimetatud kutsele mitteallumine ei too kaasa Ă”iguslikke tagajĂ€rgi. Pole teada, et taotlejat oleks sĂ”jakomissariaati mitteilmumise eest trahvitud (nt edastatud trahviteade Venemaa kodanikuportaali âGosuslugiâ kaudu). Taotleja lahkus Venemaalt seaduslikult juba enne sĂ”javĂ€ekomissariaadi kutse saamist ja see teave on Venemaa ametivĂ”imudel olemas. Seega ei ole tĂ”enĂ€oline, et Venemaa vĂ”imud sooviksid vĂ”tta taotlejat vastutusele sĂ”javĂ€ekomissariaati mitteilmumise eest. Rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa pelgalt hirmust mobilisatsiooni ees (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26). Esitatud kutse kohaselt oli taotleja kohustatud ilmuma sĂ”javĂ€ekomissariaati mobilisatsioonikomisjoni lĂ€bimiseks. Komisjon otsustab, kas isik on mobilisatsioonikĂ”lblik vĂ”i mitte. Seega ei olnud taotleja kutse koostamise hetkel mobiliseeritu staatuses ja tema kohta ei olnud mobiliseerimise otsust tehtud. Teadaolevalt on kolme ja enam alla 16-aastast last omavad isikud nn âosalisest mobilisatsioonistâ vabastatud. Kuna taotlejal on kolm alla 16-aastast last, ei oleks teda suure tĂ”enĂ€osusega ka mobilisatsioonikomisjoni ilmumise korral mobiliseeritud. Olukorras, kus taotlejat ei ole mobiliseeritud ning ta ei ole saanud kutset kogunemispunkti ilmumiseks, ei saa PPA hinnata, millisesse vĂ€eossa taotleja tĂ”enĂ€oliselt suunataks ning milliseid teenistusĂŒlesandeid ta seal tĂ€itma hakkaks. Taotleja ei ole saanud ka korduskutset ning teda ei ole sĂ”javĂ€ekomissariaadist otsitud. PĂ€ritoluriigi teabest nĂ€htuvalt ei toimu Venemaal aktiivset mobilisatsiooni ja uut mobilisatsioonilainet vĂ”ib pidada pigem ebatĂ”enĂ€oliseks, kuna Venemaa keskendub vabatahtlike lepinguliste sĂ”durite ja migrantide vĂ€rbamisele. Seega ei saa taotleja vĂ”imalikku mobiliseerimist ja Ukraina sĂ”tta saatmist pidada tĂ”enĂ€oliseks. PPA hinnangul on usutav, et taotleja on Venemaa kodanik, kes ei nĂ”ustu Venemaa juhtkonna poliitikaga. Sellele vaatamata ei ole tĂ”enĂ€oline, et taotleja vĂ”iks olla Venemaal tagakiusamise ohus oma poliitilise meelsuse tĂ”ttu. Taotleja ei olnud hĂ”ivatud mingi olulise opositsioonilise, 3(15)
3-24-1280 aktivistliku, ajakirjandusliku vĂ”i muu tegevusega, mis vĂ”inuks tingida tema sattumise Venemaa vĂ”imude huviorbiiti ja tal ei ole poliitiliste veendumustega seoses olnud probleeme pĂ€ritoluriigi ametivĂ”imudega. Teda ei ole kinni peetud ega karistatud ja ta sai XX.XX.XXXX takistusteta ĂŒletada Venemaa riigipiiri. Ka Eestisse saabudes ei pidanud taotleja vajalikuks taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid soovis leida tööd Eestis vĂ”i Soomes. Seega ei kiusatud taotlejat enne pĂ€ritoluriigist lahkumist taga. VĂ€listada ei saa, et taotleja ja tema abikaasa osalesid Venemaa saatkonna ees Tallinnas 21.03.2023 ja 29.04.2023 toimunud meeleavaldustel. Samuti on Y. Y teinud 20.01.2023 (vahetult enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist) Revolut pangakonto kaudu annetuse Ukraina fondile summas 51,89 eurot. Taotleja ise ei ole Ukraina heaks annetusi teinud. PPA hinnangul ei kujuta turvalises riigis pĂ€rast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kahel meeleavaldusel viibimine kuigi aktiivset poliitilise meelsuse vĂ€ljendamist ja on ebatĂ”enĂ€oline, et taotleja vĂ”iks selle tĂ”ttu sattuda Venemaale tagakiusamise ohvriks. Esitatud hÀÀlsĂ”num ei kinnita vĂ€idet, et taotlejat kĂ€isid 2023. a mĂ€rtsis tema kodus otsimas FSB koos politseiga. Pole usutav, et taotlejat oleks aasta hiljem kĂ€idud otsimas tema tĂŒtre poolt orienteeruvalt 24.02.2022 joonistatud Ukraina lipuga, mis oli maha vĂ”etud juba enne perekonna Venemaalt lahkumist. TĂ”enĂ€oline ei ole seegi, et eriteenistused otsisid kaebajat seoses sĂ”jakomissariaati ilmumata jĂ€tmisega, sest kuivĂ”rd kaebajale ei olnud kutset isiklikult kĂ€tte antud ja ta viibis seaduslikult vĂ€lisriigis, siis ei olnud ta Venemaa seadusi rikkunud. Taotlejat ei ole kuulutatud tagaotsitavaks. Taotleja senise tegevuse pĂ”hjal (osales Venemaal kahel meeleavaldusel 2021. a jaanuaris ja aprillis ning Eestis samuti kahel meeleavaldusel 2023. a mĂ€rtsis ja aprillis) ei saa jĂ€reldada, et poliitilise meelsuse avaldamine oleks tema elu lahutamatuks osaks. SeetĂ”ttu ei ole tĂ”enĂ€oline, et ametivĂ”imud vĂ”iksid hakata taotlejat meelsuse avaldamise tĂ”ttu Venemaal taga kiusama. Taotleja ei vasta pagulase mÀÀratlusele (VRKS § 4 lg 1) ning tĂ€iendava kaitse andmise aluseid (VRKS § 4 lg 3) ei esine.
4.PPA luges 17.04.2024 otsusega nr 12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-1 Y. Y , F. F, Q. Q ja G. G rahvusvahelise kaitse taotlused VRKS § 20 lg 1 kohaselt pĂ”hjendamatuks ning lĂŒkkas need VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. PPA tegi ĂŒhtlasi VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel Y. Y-le , F. F-ile, Q. Q-le ja G. G-le ettekirjutused lahkuda Venemaale vabatahtliku tĂ€itmistĂ€htajaga 30 pĂ€eva (kuulub tĂ€itmisele seadusliku viibimisaluse lĂ”ppemise korral). PPA kohaldas lisaks VSS 7 4 lg 1 alusel Y. Y-le sissesĂ”idukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse tĂ€itmisest ning jĂ€ttis VSS 74 lg 4 alusel F. F, Q. Q ja G. G suhtes sissesĂ”idukeelu kohaldamata. Y. Y kardab Venemaal valitsuse ja jĂ”ustruktuuride poolt juhitud reĆŸiimi, mis tegutseb oma kodanike vastu. Perekonda ajendas Venemaalt lahkuma Venemaa tĂ€iemahuline sissetung Ukrainasse, sest nad ei toeta sĂ”da ja ei poolda Venemaa koolides toimuvaid propagandatunde. Taotleja abikaasa on sĂ”javĂ€ekohustuslane ja nad kardavad, et ta mobiliseeritakse ja saadetakse Ukrainasse sĂ”tta. Tallinnas kĂ€is Y. Y koos abikaasaga Venemaa saatkonna ees kahel meeleavaldusel, samuti tegi taotleja ĂŒhe rahalise annetuse Ukraina relvajĂ”ududele. Y. Y proovis saada vabatahtlikuna tööle organisatsiooni âIdite Lesomâ. Y. Y ja tema abikaasa toetavad A. NavalnĂ”id ning taotleja on kommenteerinud A. NavalnĂ”i postitusi sotsiaalmeedias. Taotleja on vĂ€ljendanud kartust Venemaa riigivĂ”imu ees ning subjektiivse tagakiusamishirmu pĂ”hjendatust tuleb hinnata tema poliitilise meelsuse kui riigivĂ”imust erineva meelsuse perspektiivist. Taotleja ĂŒtlused on ĂŒldiselt jĂ€rjekindlad, sisaldavad isiklike asjaolusid ja neis puuduvad olulised sisemised vastuolud. Usutav on, et taotleja on Ukrainas toimuva sĂ”ja vastu ja ei nĂ”ustu Venemaal vĂ”imul oleva reĆŸiimi poliitikaga, kuid PPA ei nĂ”ustu taotleja jĂ€reldustega tema vĂ”imaliku tagakiusamise kohta Venemaal. PĂ€ritoluriigi teabe kohaselt 4(15)
3-24-1280 toimub Venemaal sĂ”javastaste inimeste kinnipidamine ja karistamine, kuid taotleja profiil ja kĂ€itumine meelsuse vĂ€ljendamisel ei ole sellised, et ta oleks poliitilise meelsuse tĂ”ttu Venemaal tagakiusamise ohus. Ei nĂ€htu, et taotleja oleks vĂ€ljendanud oma sĂ”javastast meelsust avalikult (sh sotsiaalmeedias) vĂ”i olnud hĂ”ivatud aktivismi vĂ”i mingi olulise opositsioonilise tegevusega. Taotlejal ei olnud Venemaal ametivĂ”imudega probleeme ning teda ei ole karistatud, samuti sai perekond ĂŒletada piiri ilma probleemideta. Usutav ei ole, et FSB kĂ€is 2023. a mĂ€rtsis taotleja perekonda otsimas nende kodus Ufa linnas seoses taotleja tĂŒtre poolt 24.02.2022 paiku joonistatud Ukraina lipuga. Taotleja oli A. NavalnĂ”i toetaja, kuid piirdus sotsiaalmeedias postituste kommenteerimisega. Sotsiaalmeedias ĂŒksikute kommentaaride avaldamist ei saa pidada selliseks poliitilise meelsuse avaldamise viisiks, mis paigutaks taotleja Venemaa ametivĂ”imude kĂ”rgendatud tĂ€helepanu alla. A. NavalnĂ”i oli populaarne ning Venemaal oli palju inimesi, kes teda toetasid. Kinni peetud ja karistatud on eeskĂ€tt isikuid, kes olid A. NavalnĂ”i tegevusega otseselt seotud. Usutav ei ole, et Venemaa suudaks jĂ€lgida iga tavakodaniku tegevust internetis. VĂ”imalus, et taotlejat hakataks pĂ€ritoluriiki tagasi pöördumise korral taga kiusama, on vĂ€ike. Taotleja on teinud 20.01.2023 (pĂ€ev enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist) oma Revolut pangakontolt ca 50 euro suuruse ĂŒhekordse annetuse Ukraina armee toetuseks. Taotleja osales koos abikaasaga Tallinnas 2023. a jaanuaris ja 29.04.2023 toimunud meeleavaldustel Venemaa saatkonna ees ning 2023. a detsembris andis ta varjupaigataotlejate majutuskeskuses intervjuu Delfi ajakirjanikele, millest avaldati videolugu Delfi veebivĂ€ljaandes. PPA ei pea tĂ”enĂ€oliseks, et FSB-l on ligipÀÀs vĂ€lismaiste pankade (sh Revolut) andmetele ja vĂ€lismaiste pangakontode deklareerimise eesmĂ€rk on eelkĂ”ige maksunduslik (st kontrollitakse vĂ€lismaalt saadud tulusid). Ăksik rahaĂŒlekanne vĂ€lismaiselt pangakontolt ei ole selline asjaolu, mille tĂ”ttu satuks taotleja Venemaa vĂ”imude huviorbiiti. Venemaa ametivĂ”imude poolset tagakiusamist ei tingi samuti Tallinnas kahel meeleavaldusel osalemine ega Delfis avaldatud video. Venemaa saatkonnale on tĂ”enĂ€oliselt teada Eestis elavad suuremad aktivistid, opositsioonitegelased ja ajakirjanikud, kuid taotleja nende hulka ei kuulu. Taotleja lĂ€bis 2023. a detsembris vabatahtlike koolituse organisatsiooni âIdite Lesomâ juures ja soovis hakata tööle vabatahtlikuna, kuid sai 10.01.2024 eitava vastuse, sest tal puudus stabiilne internetiĂŒhendus. âIdite Lesomâ on veebiprojekt, mis aitab noortel venelastel mobilisatsiooni (ja ajateenistuse) eest kĂ”rvale hiilida. Kuna taotleja ei tööta organisatsiooni heaks ja ei ole sellega muul viisil seotud, siis pelgalt koolitusel osalemine ei too talle Venemaal kaasa tagakiusamist. Alates 2022. a septembrist on kĂ”igis Venemaa koolides esmaspĂ€eviti kĂ”igi Ă”pilaste esimene tund âVestlused tĂ€htsatest asjadestâ. PĂ€ritoluriigi info pĂ”hjal on propagandatundides osalemise vĂ”i mitteosalemise vĂ”i seal meelsuse avaldamise tĂ”ttu probleemide esinemine juhuslik ja sĂ”ltub piirkonnast. Tunnis mitteosalemise soov ei ole siiski asjaolu, mis kvalifitseeriks taotleja lapsed rahvusvahelise kaitse saajateks, sest kohustuslikud propagandatunnid ei kujuta tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tĂ€henduses. Taotleja vanemal tĂŒtrel diagnoositud depressioon ei takista samuti perekonna Venemaale tagasipöördumist, sest pĂ€ritoluriigis on laste ja noorte ravi tagatud (tĂŒtar saab juba abi ja konsultatsioone Venemaal töötavalt psĂŒhholoogilt ning pere Eestis viibimise tĂ”ttu toimuvad konsultatsioonid interneti vahendusel). KokkuvĂ”ttes ei vasta taotleja ega tema alaealised lapsed pagulase mÀÀratlusele (VRKS § 4 lg 1) ning tĂ€iendava kaitse andmise aluseid (VRKS § 4 lg 3) ei esine.
5.X. X, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G esitasid Tallinna Halduskohtule 29.04.2024 kaebuse PPA 17.04.2024 otsuse nr 12301200020-1 ning 17.04.2024 otsuse nr 12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-1 tĂŒhistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti lĂ€bi. 5(15)
3-24-1280
PPA palus vastuses jÀtta kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus jĂ€ttis 05.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nĂ”ustub PPA otsustes esitatud pĂ”hjendustega ja ei pea vajalikuks neid ĂŒle korrata (HKMS § 165 lg 2), vaid vastab ĂŒksnes kaebuse vĂ€idetele. Kaebajad ei ole esitanud sellist teavet, mis kummutaks PPA otsuste aluseks olnud ajakohase pĂ€ritoluriigi info. Rahvusvahelise kaitse andmise eesmĂ€rk ei ole vĂ”imaldada lastele paremat elu, tagada sisserĂ€ndeĂ”igust kĂ”igile autoritaarsetest riikidest pĂ€rit isikutele ega asendada viisat ja elamisluba. Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole ka see, et kaebajad ei soovi Venemaal elada ega lapsed osaleda Venemaa koolides toimuvates propagandatundides. Abikaasade kartus, et X. X peab osalema sĂ”jategevuses Ukrainas ja panema seal toime VRKS §-s 22 nimetatud tegusid, on hĂŒpoteetiline. Vastuseis sĂ”javĂ€eteenistusele tugineb pigem soovimatusele sĂ”jas osaleda, sest sellega kaasneb oht elule, mitte sisemisele vÀÀrtuskonfliktile. Krimmi ja teiste Ukraina piirkondade annekteerimine 2014. a-l kaebajates konflikti ei tekitanud ning X. X on osalenud kĂŒll Venemaa opositsioonipoliitikuid toetavatel meeleavaldustel, kuid mitte sĂ”javastastel meeleavaldustel. Vaidlust ei ole, et X. X-ile saadeti kutse ilmuda mobilisatsiooni korras sĂ”javĂ€ekomissariaati. MobilisatsioonikĂ€sku ei ole talle saadetud. Kohtud on korduvalt vĂ€ljendanud, et hirm vĂ”imaliku mobiliseerimise ees ei anna alust tunnustada isikut pagulasena. Sellest praktikast irdumiseks ei ole alust ka praeguses asjas. PPA on pĂ”hjendatult jĂ€reldanud, et X. X-i mobiliseerimine on ebatĂ”enĂ€oline. Senine osaline mobilisatsioon on lĂ”ppenud ja uut ei ole vĂ€lja kuulutatud, vaid keskendutakse vabatahtlike vĂ€rbamisele. Elanike kasvavat rahulolematust arvestades ei pruugi tĂ€iendavat mobilisatsiooni ĂŒldse tulla. Lisaks on PPA pĂ€ritoluriigi teabe pĂ”hjal selgitanud, et kaebajat ei saa mobiliseerida ka 2022. a oktoobris saadetud kutse alusel (sh pĂ”hjusel, et kutset ei ole talle nĂ”uetekohaselt kĂ€tte toimetatud ning ta kasvatab kolme alla 16-aastast last). X. X-i ei ole kutse peale ilmumata jĂ€tmise tĂ”ttu ka trahvitud ega muul viisil karistatud. VĂ”imalik trahvimine ei ĂŒletaks seejuures pagulasseisundi tuvastamiseks nĂ”utavat tagakiusamise kĂŒnnist. X. X-il on vajadusel vĂ”imalik taotleda ka asendusmeetmete kohaldamist vĂ”i vaidlustada enda mobiliseerimine (sh saab aidata abikaasa, kes on lĂ€binud âIdite Lesomâ koolituse). Kaebajad ei ole poliitilist meelsust aktiivselt avaldanud Venemaal elades ega ka Eestis viibides. Kahtlust ei ole, et kaebajatel on Venemaa praeguse reĆŸiimi vastased vaated, kuid ei nĂ€htu, et neile oleks omane sĂ”javastase meelsuse avalik vĂ€ljendamine ning nad vĂ”iksid seda Venemaale naastes jĂ€tkata. Kaebajad ei ole tĂ”endanud, et nad kritiseeriksid sĂ”jategevust ja Venemaa vĂ”ime sĂŒstemaatiliselt vĂ”i avalikult. SeetĂ”ttu ei ole usutav, et nende meelsus on Venemaa vĂ”imudele teada. Kaebajad ei ole esitanud tĂ”siseltvĂ”etavaid vĂ€iteid, et nad vĂ”isid olla Venemaa saatkonna ees toimunud meeleavaldustel Ă€ratuntavad, ega tĂ”endanud, et nende pildid on lisatud ajalehtede veebilehtedele vms. Vaidlust ei ole, et abikaasad osalesid kahel meeleavaldusel, kuid tegemist ei ole kuidagi sĂŒsteemse tegevusega. Isegi kui abikaasad meeleavaldusel tuvastati, ei tooks see neile kaasa probleeme Venemaale naastes, sest nad ei olnud juhtfiguurid ega eristunud kuidagi. Samuti toimus Venemaa saatkonna ees meeleavaldusi pidevalt (2023. a-l enam kui 40 korda) ja kaebajad osalesid neist vaid kahel. Y. Y rahaline annetus Ukrainale ei nĂ€i siiras, sest see on tehtud 20.01.2023 ehk pĂ€eval, mil X. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ning ĂŒks pĂ€ev enne Y. Y taotluse esitamist. VĂ€listada ei saa, et rahaĂŒlekande eesmĂ€rk oli luua tĂ€iendav alus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Lisaks ei ole teave Ukrainale annetuste tegemise kohta avalik ning ĂŒhte enam kui aasta tagust ĂŒlekannet Revolut konto kaudu ei saa pidada tagakiusu aluseks olevaks asjaoluks. Y. Y profiil ei ole selline, et Venemaa vĂ”imud teaksid eraldi otsida kompromiteerivaid materjale. Isegi kui 6(15)
3-24-1280 ĂŒhekordne annetus saaks Venemaa vĂ”imudele teatavaks, ei ole tĂ”enĂ€oline, et Y. Y-d karistataks selle eest viisil, mis ĂŒletab tagakiusamise kĂŒnnise. Usutav ei ole ka tagakiusamise alla sattumine pĂ”hjusel, et Y. Y osales organisatsiooni âIdite Lesomâ koolitusel. Paljuski sĂ”ltub Venemaa ametivĂ”imudeni jĂ”udev info kaebajatest endist, sest ei ole alust arvata, et âIdite Lesomâ jagaks Venemaa vĂ”imudega infot koolitustel osalenute kohta. VĂ€ited seoses sellega, et FSB olevat kĂ€inud 2023. a mĂ€rtsis kaebajaid otsimas nende meelsuse tĂ”ttu, ei ole usutavad. Vaidlust ei ole, et ĂŒhtegi kutset vĂ”i muud dokumenti sellele ei jĂ€rgnenud. Kaebajate profiili arvestades ei ole tĂ”enĂ€oline, et neid vĂ”idakse pĂ€ritoluriiki tagasi pöördumisel kohelda viisil, mis ĂŒletab VRKS § 4 lg-s 1 seatud tagakiusamise kĂŒnnise. Kaebajate poliitiline tegevus Venemaal ja Eestis on olnud vaoshoitud. Pelgalt Venemaa riigivĂ”imust erinevate poliitiliste vaadete omamine vĂ”i selliste vaadete avaldamise tĂ”ttu kinnipidamine, kĂŒsitlemine (sh piiril) vĂ”i rahaline karistus ei oleks kĂ€sitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tĂ€henduses. PaljasĂ”nalised ja spekulatiivsed on ka vĂ€ited, et perekonna tagakiusamine vĂ”iks kaasneda laste koolides toimuvates propagandatundides mitteosalemisega. Vanemad nĂ€ivad mh vĂ”imendavat F. F-iga seotud probleeme vĂ”i loovad neid kunstlikult. Laps ei ole vestlusel mĂ€rkinud, et koolis toimusid kohustuslikud propagandatunnid ja neis osalemine oli talle vastuvĂ”etamatu. Propagandaga on vĂ”imalik tegeleda mh peresiseselt. Kaebajad ei vaja lisaks tĂ€iendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3) ja seda ka vanema tĂŒtre tervisliku seisundi tĂ”ttu (sh diagnoositi F. F-il depressioon 2021. a-l ja see ei seondu Venemaa agressioonisĂ”jaga). KĂ”igile kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutused ja vanemate suhtes kohaldatud sissesĂ”idukeelud on Ă”iguspĂ€rased ning kaebajad ei ole toonud vĂ€lja asjaolusid, millega PPA ei oleks arvestanud.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2024 mÀÀrusega kaebajate esialgse Ôiguskaitse taotluse ning peatas kuni praeguses haldusasjas kohtuotsuse jÔustumiseni X. X-i suhtes tehtud 17.04.2024 otsuse nr 12301200020-1 kehtivuse osas, milles talle keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest ning Y. Y , F. F , Q. Q ja G. G suhtes tehtud 17.04.2024 otsuse nr 12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-1 kehtivuse osas, milles neile keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest. Esialgse Ôiguskaitse kohaldamisega sÀilib kaebajatel rahvusvahelise kaitse taotleja staatus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X. X , Y. Y , F. F , Q. Q ja G. G paluvad 03.09.2024 apellatsioonkaebuses tĂŒhistada halduskohtu 05.08.2024 otsus ja uue otsusega rahuldada nende kaebus. Halduskohus ei ole pĂ”hjendanud, miks on X. X-i kartus mobilisatsiooni ees hĂŒpoteetiline, kuigi talle on saadetud mobilisatsioonikutse. Kaebajad on viibinud pikalt Venemaalt eemal, mistĂ”ttu ei saa vĂ€listada, et X. X-ile on saadetud ka mobilisatsioonikĂ€sk. Pole vĂ”imalik kindlalt ette teada, et X. X ei oleks mobiliseerimise ja rindele saatmise korral sunnitud panema toime sĂ”jakuritegusid. Halduskohtu vastupidine vĂ€ide on arusaamatu. NĂ”ustuda ei saa kohtu spekulatiivse hinnanguga, et X. X-i vastuseis sĂ”javĂ€eteenistusele ei tugine veendumustel, vaid hirmul. Samuti on kohus alusetult nĂ”ustunud PPA seisukohaga, et X. X-i mobiliseerimine on ebatĂ”enĂ€oline. Venemaal toimub pidev sĂ”javĂ€kke vĂ€rbamine ning vabatahtlike vĂ€rbamine ei vĂ€lista mobiliseerimist. PĂ”hjendamatu ja oletuslik on PPA seisukoht, et kuna 2022. a oktoobris saadetud kutset ei ole X. X-ile isiklikult kĂ€tte antud, siis ei too see endaga kaasa Ă”iguslikke tagajĂ€rgi. Kutset on vĂ”imalik ĂŒle anda ka elektrooniliselt. Kaebajad on esitanud lisaks andmed, et Venemaal ei tehta erandeid kolme alla 16-aastast last kasvatavatele vanematele, vaid vajadusel mobiliseeritakse ka isikuid, kes ei peaks seaduse jĂ€rgi mobilisatsiooni alla kuuluma. 7(15)
3-24-1280 Kaebajad on vĂ€lja toonud, et nad on aastaid olnud A. NavalnĂ”i toetajad ja ei poolda Ukrainas toimuvat sĂ”da ning on oma meelsust ka vĂ€ljendanud (sh osalenud meeleavaldustel ja Ukrainat rahaliselt toetanud). Kohus ei vĂ€listanud, et kaebajaid vĂ”idakse piiril pĂ”hjalikult kĂŒsitleda ning uurida mh vaateid sĂ”jategevuse kohta Ukrainas. Seega esineb kahtlus, et kaebajaid vĂ”ib oodata Venemaal tagakiusamine. Kaebajatega seotud asjaolud kogumis viitavad, et Venemaale naastes vĂ”ib neid oodata tagakiusamine. Kohus ei saa tĂ€pselt teada, kas kaebajate meelsus on Venemaa vĂ”imudele teada vĂ”i mitte. VĂ€listada ei saa, et abikaasasid on jÀÀdvustatud Venemaa saatkonna ees toimunud meeleavaldustel kas meediavĂ€ljaannete fotograafide vĂ”i teiste osavĂ”tnute poolt ning sellised fotod on lisatud ajalehtede veebilehtedele vĂ”i osalejate sotsiaalmeedia kontodele. Saatkonna perimeeter on lisaks kaetud kaameratega ja nĂ€otuvastustarkvara abil oleks vĂ”imalik tuvastada kĂ”ik seal viibivad Venemaa kodanikud. Pole arusaadav, mille pĂ”hjal kohus oletas, et abikaasade tuvastamine Venemaa vĂ”imude poolt ei ole eluliselt usutav. Kohus on Y. Y 20.01.2023 annetuse hinnanud alusetult ebasiiraks. Sellist jĂ€reldust ei saa teha pelgalt annetuse tegemise ajahetke pĂ”hjal. Kaebajatel on alust karta vastutusele vĂ”tmist, sest Venemaale naastes peavad nad avaldama andmed vĂ€lismaise pangakonto kohta ja sellest tuleks vĂ€lja mh annetus Ukraina relvajĂ”ududele. Oluline on ka Y. Y osalemine organisatsiooni âIdite Lesomâ koolitusel, sest see kinnitab tema sĂ”javastast meelsust ning soovi abistada sĂ”javĂ€eteenistusest kĂ”rvalehoidjaid. Pole kindel, et koolitusel osalejate andmed ei vĂ”iks organisatsioonist lekkida. Kohus ega PPA ei saa teada sedagi, millised olid vĂ”i ei olnud FSB edasised toimingud pĂ€rast X. X-i otsimist kaebajate varasemas elukohas, millest ĂŒĂŒrnikud andsid teada 09.03.2023. Tegemist vĂ”ib olla poolelioleva menetluse vĂ”i uurimisega, mis kaebajate naasmisel jĂ€tkub. Kaebajatega seotud asjaolusid kogumis hinnates on tĂ”enĂ€oline, et neid Ă€hvardab pĂ€ritoluriiki tagasi pöördumise korral tagakiusamine. PĂ”hjendatud oleks ka tĂ€iendava kaitse andmine, sest kaebajaid Ă€hvardab Venemaale naasmisel tagakiusamine ja X. X-i rindele saatmine. PPA ei ole otsuste tegemisel arvestanud laste Ă”iguste ja huvidega. TĂ€napĂ€eva demokraatlikus maailmas tuleks soosida ja vĂ”imaldada inimvÀÀrikat elu, inimĂ”igusi ja sĂ”navabadust. Kohus on pĂ”hjendamatult leidnud, et F. F depressioon ei seostu Venemaa vĂ”imude tegevusega. Samuti jÀÀb arusaamatuks hinnang, et kaebajate vĂ€ited propagandatundidest on ĂŒlepaisutatud. Kaebajate Venemaale vĂ€ljasaatmine rikuks VSS §-s 171 sĂ€testatud keeldu. Abikaasade puhul esineb lisaks VSS §-s 31 mĂ€rgitud sissesĂ”idukeelu kohaldamist vĂ€listav asjaolu, sest nad elavad koos alaealiste lastega perena koos Eestis ning on Ă”iguskuulekad ja ei ohusta riigi julgeolekut. SissesĂ”idukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne ega pĂ”hjendatud.
10.PPA palub 30.10.2024 vastuses jĂ€tta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. X. X-i hirm mobilisatsiooni ees ei ole objektiivselt pĂ”hjendatud, sest pĂ€ritoluriigi info jĂ€rgi oleks uus mobilisatsioon Venemaal ÀÀrmiselt ebapopulaarne ja vĂ”imud on keskendunud vabatahtlike (sh vĂ€lismaalaste) vĂ€rbamisele. Sh ei kvalifitseeruks X. X pagulaseks ka siis, kui Venemaal oleks kĂ€imas aktiivne mobilisatsioon. Asja materjalide pĂ”hjal olid kaebajad pigem harjunud Venemaa poliitilise olukorraga ning ei pidanud igapĂ€evases elus vajalikuks oma veendumustest juhinduda. Kaebajal ei ole selliseid poliitilisi vaateid, mis oleks tema identiteedis vĂ”i teadvuses nii fundamentaalsed, et mobiliseerimisest keeldumine lĂ€heks Euroopa inimĂ”iguste ja pĂ”hivabaduste kaitse konventsiooni (EIĂK) art 9 lg 1 alla. Asjaolu, et mobilisatsioonikutset on vĂ”imalik ĂŒle anda ka elektrooniliselt, ei oma tĂ€htsust, sest X. X ei ole saanud elektroonilist mobilisatsioonikutset, mida ei rakendatud veel isegi 2024. a lĂ”pus. Kaebajate sĂ”javastane meelsus ei anna alust lugeda nad automaatselt pagulasteks. Kaebajad ei ole sĂŒstemaatilised vĂ”imukriitikud, opositsionÀÀrid, meeleavaldajad ega suunamudijad, kelle tegevus on Venemaa vĂ”imude huviorbiidis, vaid tegemist on tavakodanikega, kelle meelsuse vĂ€ljendamine piirdus harvade sĂŒndmustega. SeetĂ”ttu on ebatĂ”enĂ€oline, et Venemaa riigivĂ”im sooviks kaebajaid kohelda viisil, mis vĂ”iks kĂŒĂŒndida 8(15)
3-24-1280 tagakiusamiseni. Ilmnenud ei ole ka uut pÀritoluriigi infot, mis saaks mÔjutada kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamist vÔi nende tagasisaatmise lubatavust.
RINGKONNAKOHTU PĂHJENDUSED
I Menetluse peatamise taotlus
8.Kaebajad taotlesid 03.09.2024 apellatsioonkaebuses selle lĂ€bivaatamist kohtuistungil. Tallinna Ringkonnakohus otsustas 13.01.2025 mÀÀrusega korraldada kohtuistungi 03.03.2025 ning kohustas ĂŒhtlasi X. X-i ja Y. Y-d ilmuma kohtuistungile isiklikult. MÀÀruses on selgitatud, et ringkonnakohus nĂ”ustub PPA seisukohaga, et rahvusvahelise kaitse asjas saaks kohtuistungi korraldamise peamine eesmĂ€rk olla anda vĂ€lismaalasele vĂ”imalus esitada kohtule oma selgitused ja pĂ”hjendused rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude kohta vahetult. Samuti annaks kaebajate istungil osalemine kohtule vĂ”imaluse neid ebaselgete asjaolude osas vahetult kĂŒsitleda. Ringkonnakohus ei pidanud siiski pĂ”hjendatuks alaealiste laste kohustamist ilmuma kohtuistungile.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2025 istungile ilmus siiski vaid kaebajaid riigi Ă”igusabi korras esindav advokaat. PPA esindaja teavitas kohtuistungil, et kaebajad on esitanud Hollandis uued rahvusvahelise kaitse taotlused ning Eesti on nĂ”ustunud kaebajad Dublini III mÀÀruse1 alusel tagasi vĂ”tma, kuid nende Eestile ĂŒleandmist ei ole veel toimunud. PPA edastas pĂ€rast kohtuistungit tĂ”endid, et PPA 02.12.2024 kirjadega nr 15.6-7/185-2 ja nr 15.67/186-2 on antud Hollandi Dublini ĂŒksuse 19.11.2024 ja 20.11.2024 pĂ€ringute alusel nĂ”usolek vĂ”tta X. X ja Y. Y ning nende lapsed Dublini III mÀÀruse art 18 lg 1 punkti d alusel tagasi. Selle kohta, millal kaebajad vĂ”iksid Eestisse tagasi saabuda, tĂ€psemad andmed puuduvad. Samuti ei ole teada, kas kaebajad on ĂŒleandmisotsuse vastavalt Dublini III mÀÀruse art-le 27 Hollandis vaidlustanud, mis vĂ”ib anda neile Ă”iguse jÀÀda vaidluse ajaks asjaomasesse liikmesriiki (vt art 27 lg-d 3 ja 4). Kaebajate Eestile ĂŒleandmine peaks Dublini III mÀÀruse art 29 lg 1 kohaselt toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul ajast, mil tagasivĂ”tmispalve rahuldati vĂ”i tehti lĂ”plik otsus vaidlustamise suhtes. Kuna Eesti rahuldas tagasivĂ”tmispalved 02.12.2024, siis peaks kaebajad antama Eestile ĂŒle hiljemalt 02.06.2025, kuid ĂŒleandmisotsuse vaidlustamise korral oluliselt hiljem.
10.Kuigi ringkonnakohus oli 13.01.2025 mÀÀruses hoiatanud kaebajaid apellatsioonkaebuse lĂ€bi vaatamata jĂ€tmise vĂ”imaluse eest (vt HKMS § 195 lg 1 p 2), ei olnud selleks HKMS § 195 lg 2 p 2 jĂ€rgi alust, kuna kaebajatele ei olnud Ă”nnestunud kohtukutset isiklikult kĂ€tte toimetada (vt HKMS § 127 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse § 346 lg 3). Kaebajaid esindav advokaat esitas ringkonnakohtu istungil selgunud uusi asjaolusid arvestades taotluse lĂŒkata kohtuistung edasi ja peatada haldusasja menetlus kuni kaebajate Eestisse naasmiseni, sest nende isiklik osalemine on asja lahendamiseks vajalik. Kuna kohtuistungi ajal puudusid tĂ€psemad andmed Dublini III menetluse kohta, otsustas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lĂ€bi vaadata ja jĂ€ttis menetluse peatamise taotluse lahendamiseks hiljemalt kohtuotsuses.
11.Ringkonnakohus leiab, et taotlus haldusasja menetluse peatamiseks kuni kaebajate Eestile ĂŒleandmiseni ei ole pĂ”hjendatud ja tuleb jĂ€tta rahuldamata. Menetluse peatamine HKMS § 94 alusel on kohtu kaalutlusotsus. Ehkki ringkonnakohus pidas 13.01.2025 mÀÀruses pĂ”hjendatuks kohustada X. X-i ja Y. Y-d ilmuma kohtuistungile isiklikult, ei jĂ€reldu
Euroopa Parlamendi ja nÔukogu 26.06.2013 mÀÀrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi mÀÀramiseks, kes vastutab mÔnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku vÔi kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse lÀbivaatamise eest (uuesti sÔnastatud)
9(15)
3-24-1280 sellest, et ilma nende isikliku osavĂ”tuta ei oleks apellatsioonkaebuse lĂ€bivaatamine vĂ”imalik. Olukorras, kus kaebajad olid ringkonnakohtule teadaolevalt 2024. a suve lĂ”pus vĂ”i sĂŒgisel Eestist lahkunud ning nendega puudus igasugune kontakt ja ilmnenud ei ole uusi asjaolusid, ei oleks pruukinud kohtuistungi korraldamine ilma kaebajateta olla asja lahendamiseks ĂŒldse vajalik (sh ei ole asjas vaidlust faktide ĂŒle). Kuigi Tallinna Halduskohtu 16.07.2024 istung ebaĂ”nnestus, sest kaebajate leitud tĂ”lk ei suutnud kohtuistungit tĂ”lkida ning X. X ja Y. Y ei saanud seetĂ”ttu anda isiklikult selgitusi, lĂ€ks kohus kaebajate taotlusel ĂŒle kirjalikule menetlusele ning esitas kaebajatele konkreetsed kĂŒsimused kirjalikult, millele kaebajad vastasid 23.07.2024. Kaebajad on seega saanud esitada omapoolsed vastused halduskohtu kĂŒsimustele ja siinsel juhul ei esine sedalaadi asjaolusid, mis vĂ€ltimatult nĂ”uaks kaebajate isikliku osavĂ”tuga kohtuistungi pidamist (vrd Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, p-d 26â26.5). SeetĂ”ttu ei Ă”igustaks menetluse peatamist ainuĂŒksi eesmĂ€rk tagada kaebajatele vĂ”imalus istungil isiklikult osaleda.
12.Pidades silmas, et kaebajate Eestile ĂŒleandmise aeg ei ole teada ning kui ĂŒleandmisotsus vaidlustatakse, vĂ”ib selleks kuluda veel pikk aeg, kuid samas peab mh ringkonnakohus vaatama rahvusvahelise kaitse asja lĂ€bi eelisjĂ€rjekorras (HKMS § 126 lg 3, § 185 lg 1) ning kaebajaid on kohtumenetluses esindanud advokaat, kes on saanud nii kirjalikus apellatsioonkaebuses kui ka ringkonnakohtu istungil tuua vĂ€lja kĂ”ik olulised argumendid, siis ei saa haldusasja menetluse peatamist pidada pĂ”hjendatuks. II Apellatsioonkaebuse lahendamine
13.Ringkonnakohus leiab, et X. X-i ja Y. Y ning nende alaealiste laste F. F , Q. Q ja G. G apellatsioonkaebus ei ole pĂ”hjendatud ja tuleb jĂ€tta rahuldamata. Ringkonnakohus nĂ”ustub halduskohtu otsuse pĂ”hjendustega ja jĂ€rgib neid ning ei pea vajalikuks kĂ”iki halduskohtu otsuse pĂ”hjendusi ĂŒle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebajate apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetele mĂ€rgib ringkonnakohus jĂ€rgmist.
14.VĂ€rskem pĂ€ritoluriigi teave kinnitab PPA ja halduskohtu seisukohti, et X. X-i hirm vĂ”imaliku mobilisatsiooni ees ei anna alust anda temale rahvusvahelist kaitset. Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) 21.11.2024 kokkuvĂ”ttest2 (lk 31â32) nĂ€htub, et ehkki Venemaal 21.09.2022 vĂ€lja kuulutatud âosaline mobilisatsioonâ jĂ€tkuvalt kehtib, ei ole selle alusel aastatel 2023â2024 kedagi mobiliseeritud. Samast nĂ€htub (lk 32), et mobilisatsioonist kĂ”rvalehoidmine ei ole Venemaal kriminaalkorras karistatav. Siiski vĂ”idakse kĂ”rvalehoidjale mÀÀrata rahatrahv (vt Taani ja Rootsi pĂ€devate asutuste 2025. a mĂ€rtsis avaldatud raport 3, lk 70). Olukorras, kus mobilisatsiooni nn teist lainet ei ole toimunud ja see oleks ka Venemaa ĂŒhiskonnas ÀÀrmiselt ebapopulaarne ning sellel pĂ”hjusel on Venemaa keskendunud Ukrainas sĂ”dimiseks lepinguliste sĂ”durite vĂ€rbamisele (vt EUAA 21.11.2024 kokkuvĂ”te, lk 33â35), ei ole alust jĂ€reldada, et kaebajat vĂ”iks pĂ€ritoluriiki naastes Ă€hvardada tegelik mobilisatsioonioht. Seda seisukohta ei vÀÀra asjaolu, et 2022. a oktoobri alguses (s.o âosalise mobilisatsiooniâ nn esimese laine ajal) saabus kaebaja nimele tema varasemasse elukohta mobilisatsioonikutse. Kaebaja oli viibinud selleks ajaks Venemaalt eemal juba ligikaudu pool aastat ning kuna kutset ei ole talle isiklikult kĂ€tte antud, siis ei kaasne selle eiramisega Ă”iguslikke tagajĂ€rgi (nt Taani ja Rootsi 2025. a mĂ€rtsi raport, lk 20, 68). Tegemist ei ole
The Russian Federation: Major developments regarding human rights and military service. â EUAA COI Query Response, 21.11.2024 â https://coi.euaa.europa.eu/administration/easo/PLib/2024_11_EUAA_COI_Query_Response_Q82_Russian_Fed eration_Major_developments_regarding_human_rights_and_military_service.pdf
Russia: Conscription. Thematic COI Report. â The Danish Immigration Service and the Swedish Migration Agency, March 2025 â https://coi.euaa.europa.eu/administration/sweden/PLib/250305100.pdf
10(15)
3-24-1280 pĂ”hjendamata seisukoha ega PPA oletusega, vaid eeltoodud hinnang tugineb asja- ja ajakohasele pĂ€ritoluriigi infole. TĂ€htsust ei oma, et alates 2025. a-st on kutset vĂ”imalik saata ka elektrooniliselt kodanikuportaali âGosuslugiâ vahendusel, sest kaebaja ei ole vĂ€itnud, et talle oleks selline elektrooniline kutse saadetud. Lisaks nĂ€htub pĂ€ritoluriigi infost, et 2024. a-l toimus elektrooniliste kutsete sĂŒsteemi testimine ainult kolmes regioonis: Rjazan, Sahhalin ja Mari El (vt Taani ja Rootsi 2025. a mĂ€rtsi raport, lk 12). Kaebajate elukoht Venemaal oli seevastu BaĆĄkortostan. Apellatsioonkaebuses toodud argument, et kuna kaebajad on pikka aega viibinud vĂ€ljaspool Venemaad, siis ei saa vĂ€listada, et X. X-ile on saadetud ka mobilisatsioonikĂ€sk, on selgelt otsitud ja ebatĂ”enĂ€oline. Kaebajatel ei ole olnud probleemi saada nende majas elavate sugulaste vĂ”i ĂŒĂŒrnike vahendusel teada nii mobilisatsioonikutsest kui ka vĂ€idetavast eriteenistuste poolsest otsimisest, mis toimusid samuti hulk aega pĂ€rast nende Venemaalt lahkumist.
15.Seonduvalt kĂŒsimusega, kas X. X oleks vĂ”imalikust mobilisatsioonist vabastatud, sest ta kasvatab kolme alla 16-aastast last, tuleb iseenesest kaebajatega nĂ”ustuda, et Venemaa seaduste kohaselt on mobilisatsiooni korral sĂ”javĂ€eteenistusse kutsumisest vabastatud ĂŒksnes nelja vĂ”i enamat alla 16-aastast last ĂŒlalpidavad isikud (vt mobilisatsiooni ettevalmistamist ja mobilisatsiooni puudutava seaduse4 § 18 lg 1 p 4). Ehkki EUAA 16.12.2022 avaldatud raporti5 kohaselt vabastati 03.10.2022 âosalisest mobilisatsioonistâ ka isikud, kes kasvatavad kolme vĂ”i enamat alla 16-aastast last, nĂ€htub hilisematest allikatest, et selline nn leebuspoliitika lĂ”petati 2023. a-l ja katsed seda n-ö seadustada on lĂ”ppenud tulemusteta. 6 SeetĂ”ttu ei ole pĂ”hjust vĂ€ita, et X. X-i mobiliseerimine ei oleks tĂ”enĂ€oline pĂ”hjusel, et tal on kolm alla 16-aastast last. Seejuures on F. F praeguseks saanud 16-aastaseks. Eeltoodu ei mĂ”juta siiski jĂ€reldust, et X. X-i mobiliseerimine ei ole tĂ”enĂ€oline sel pĂ”hjusel, et kuigi uue mobilisatsioonilaine vĂ€ljakuulutamist Venemaal ei saa vĂ€listada, ei ole pĂ”hjust pidada seda tĂ”enĂ€oliseks. Ăiguslikult ei ole mÀÀratletud tĂ€pset standardit, kui suur peaks olema tagakiusamise ohu realiseerumise tĂ”enĂ€osus, et lugeda rahvusvahelise kaitse taotleja tagakiusamishirm pĂ”hjendatuks, kuid sellise tulevikuriski hindamisel rakendatakse ĂŒldjuhul âmĂ”istliku tĂ”enĂ€osuseâ standardit. Tegemist on madalama standardiga vĂ”rreldes sellega, kui tagakiusamine peaks olema âkindelâ, âvĂ€ljaspool mĂ”istlikku kahtlustâ vĂ”i âmĂ€rkimisvÀÀrselt tĂ”enĂ€olineâ, kuid samas on âmĂ”istliku tĂ”enĂ€osuseâ piir kĂ”rgemal kui lihtsalt juhuse vĂ”i vĂ”imalikkuse puhul (vt lisaks EUAA praktiline juhend7, p 3.3.1, lk 109â111).
16.Nii X. X-i kui ka Y. Y poliitilise tegevuse osas ei ole vaidlust, et kaebajad ei lahkunud Venemaalt pĂ”hjusel, et neid olnuks seal oma poliitilise meelsuse tĂ”ttu reaalselt taga kiusatud. PPA ja halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebajad ei toeta Venemaal valitsevat reĆŸiimi ega Venemaa alustatud sĂ”da Ukrainas, kuid on pidanud ebatĂ”enĂ€oliseks, et kaebajaid vĂ”iks Venemaale naasmisel Ă€hvardada tagakiusamine nende poliitiliste vĂ”i sĂ”javastaste vaadete tĂ”ttu. X. X on vĂ€lja toonud, et osales Venemaal elades kahel Aleksei NavalnĂ”i toetuseks toimunud meeleavaldusel 23.01.2021 ja 21.04.2021 Ufas, kuid teda ei peetud seejuures kinni ja talle ei kaasnenud muid tagajĂ€rgi. Muul viisil X. X ega Y. Y oma poliitilist meelsust Venemaal avalikult ei vĂ€ljendanud (nt sotsiaalmeedias). Samuti on kaebajad viidanud sellele, et F. F joonistas pĂ€rast sĂ”ja algust paberile Ukraina lipu ja pani selle aknale, kus seda vĂ”is nĂ€ha sĂ”javĂ€elasest naaber ja sellest vĂ”imudele teada anda. Ehkki kaebajate majas elanud
26.02.1997 föderaalseadus nr 31-ЀРâ https://www.consultant.ru/document/cons_doc_LAW_13454/ The Russian Federation â Military service. EUAA, December 2022, lk 29 â https://euaa.europa.eu/publications/ coi-report-russian-federation-military-service
âRussian Lawmakers Scrap Bill Allowing Draft Deferments for Fathersâ â The Moscow Times, 31.07.2024 â https://www.themoscowtimes.com/2024/07/31/russian-lawmakers-scrap-bill-allowing-draft-deferments-forfathers-a85887
Practical Guide on Evidence and Risk Assessment. EUAA, January 2024 â https://euaa.europa.eu/sites/default/ files/publications/2024-02/Practical-Guide-Evidence-Risk-Assessment.pdf
11(15)
3-24-1280 ĂŒĂŒrnik edastas 09.03.2023 sĂ”numi, mille kohaselt olevat tsiviilriietes FSB töötajad kĂ€inud eelmisel Ă”htul pĂ€rimas X. X-i ja tema perekonna kohta (vt PPA lisa 13.1), tuleb PPA-ga nĂ”ustuda, et kaebajate otsimist ei ole pĂ”hjendatud seostada lapse joonistatud Ukraina lipu lĂŒhiajalise eksponeerimisega nende kodu aknal, mis oli toimunud ligikaudu aasta varem (millalgi ajavahemikus 24.02.2022âXX.XX.XXXX). Kaebajate hinnang, et tegemist vĂ”is olla mĂ”ne poolelioleva menetluse vĂ”i uurimisega, mis kaebajate naasmisel jĂ€tkub, on tĂ€iesti oletuslik ja see ei saa olla pĂ”hjendatud tagakiusamishirmu aluseks.
17.PĂ€rast Eestisse saabumist on X. X ja Y. Y osalenud kahel meeleavaldusel Venemaa saatkonna ees Tallinnas: 21.01.2023 (âMiiting Aleksei NavalnĂ”i ja kĂ”igi Venemaa poliitvangide toetuseksâ) ja 29.04.2023 (âMiiting Vene poliitvangide Aleksei NavalnĂ”i ja Vladimir Karamurza toetuseksâ) ning Y. Y on teinud 20.01.2023 Revolut pangakonto kaudu 51,89 euro suuruse ĂŒhekordse annetuse Ukraina sĂ”javĂ€e toetuseks. Kaebajate tegevusest nii varem Venemaal kui ka hiljem Eestis ei saa jĂ€reldada, et nad oleksid poliitilised aktivistid kelle jaoks on oma meelsuse avaldamine elu lahutamatuks osaks. Kaebajad on avaldanud oma meelsust ĂŒksnes episoodiliselt ja tegutsenud seejuures alalhoidlikult. Apellatsioonkaebuses on leitud, et vĂ€listada ei saa vĂ”imalust, et kaebajate osalemine Venemaa saatkonna ees toimunud meeleavaldustel on Venemaa eriteenistustele teada, kuna neid ĂŒritusi (ja neist osavĂ”tnuid) on jÀÀdvustatud nii piltidel kui ka videotel. Ăhtegi tĂ”endit sellistest jÀÀdvustustest ei ole kaebajad esitanud. Isegi kui X. X ja Y. Y on tuvastatavad, ei jĂ€reldu ainuĂŒksi sellest, et neid Ă€hvardaks Venemaal tagakiusamine. PĂ€ritoluriigi teabest ei nĂ€htu, et Venemaal kiusatakse valimatult taga kĂ”iki meeleavaldustel (sh vĂ€lisriikides) osalenud inimesi (sh neid, kelle tegevus ei jÀÀ vĂ”imudele kuidagi eriliselt silma). Ka Venemaal toimunud meeleavaldustel kinnipeetuid on ĂŒldjuhul karistatud halduskorras. Pelgalt kinnipidamine, ĂŒlekuulamine vĂ”i rahaline karistus ei oleks kĂ€sitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tĂ€henduses. Delfi internetiportaalis avaldatud videointervjuus ei ole Y. Y-d nimeliselt vĂ€lja toodud ja ĂŒksikud A. NavalnĂ”id toetavad vĂ”i mĂ€lestavad kommentaarid sotsiaalmeedias (PPA lisad 20.2â20.3 ja 22â22.1) ei ole samuti piisavalt eristuvad, et tingida Venemaa ametivĂ”imude erilist tĂ€helepanu. A. NavalnĂ”id toetasid Venemaal paljud ja tema mĂ€lestuseks tuli tĂ€navatele kĂŒmneid tuhandeid inimesi.
18.Y. Y poolt 20.01.2023 tehtud 51,89 euro suurune annetus Revolut Bank UAB (Leedu) pangakontolt Ukraina Rahvuspanga avatud spetsiaalsele rahakogumiskontole Ukraina relvajĂ”udude toetuseks8 (vt PPA lisad 21â21.1) on kantud ĂŒle samal pĂ€eval, mil X. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ning ĂŒks pĂ€ev enne seda, kui Y. Y ja lapsed esitasid oma rahvusvahelise kaitse taotlused. Ehkki on arusaadav, et perekonna majanduslik olukord ei pruukinud vĂ”imaldada teha annetusi varem, korduvalt vĂ”i suuremas summas, ei ole usutav, et annetuse tegemise aeg oli ĂŒksnes juhuslik, kuivĂ”rd sedalaadi annetusi oli hakatud koguma juba alates sĂ”jategevuse algusest ning kaebajad olid Eestis viibinud juba alates XX.XX.XXXX. SeetĂ”ttu ei saa tehtud ĂŒlekandele teatud omakasupĂŒĂŒdliku eesmĂ€rgi omistamist pidada meelevaldseks. Annetuse tegemise motiivid ei oma praegusel juhul siiski mÀÀravat tĂ€htsust. Iseenesest kinnitab pĂ€ritoluriigi teave, et Ukraina relvajĂ”udude rahalise toetamise eest vĂ”idakse isikuid Venemaal karistada kriminaalkorras riigireetmise (vt Venemaa kriminaalkoodeksi9 § 275) sĂŒĂŒdistuses ja seejuures ei ole oluline annetuse rahaline vÀÀrtus.10 Selleks, et Y. Y-d vĂ”iks Venemaale tagasipöördumise korral Ă€hvardada tagakiusamine, peaks tema annetus Ukrainale saama aga eelnevalt Venemaa ametivĂ”imudele teatavaks. Ehkki kaebajal on kohustus teavitada Venemaa maksuhaldurit oma vĂ€lisriigis avatud pangakontodest, ei tulene sellest, et tal on kohustus esitada enda mitme aasta kontovĂ€ljavĂ”tted. Ăksiku annetuse tuvastamine, mille tegemisest on praeguseks möödas enam
https://bank.gov.ua/en/news/all/natsionalniy-bank-vidkriv-spetsrahunok-dlya-zboru-koshtiv-na-potrebi-armiyi 13.06.1996 föderaalseadus nr 63-ЀРâ https://www.consultant.ru/document/cons_doc_LAW_10699/
Konkreetseid juhtumeid on kajastatud nÀiteks OVD-Info andmebaasis: https://repression.info/en/articles/275
12(15)
3-24-1280 kui kaks aastat, eeldaks Venemaa ametivÔimude tÔsise uurimishuvi olemasolu, mida ei saa Y. Y ja teiste kaebajate profiili arvestades pidada tÔenÀoliseks. Pidades silmas, et kaebajad on viibinud Venemaalt eemal juba kolm aastat ning sanktsioonidest tulenevalt on Venemaa pangakaartide ja -kontode vÀlisriikides maksete tegemiseks kasutamine vÀhemalt raskendatud vÔi isegi vÔimatu, siis ei ole ka pÔhjust arvata, et vÀlisriigi pangakonto omamine tunduks Venemaa ametivÔimude jaoks ÀÀrmiselt kahtlane (st seostuks varjamisega) ja tooks kaasa pÔhjalikuma uurimise.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebajatele vĂ”iks Venemaale naasmise korral kaasneda tagakiusamine mh pĂ”hjusel, et Y. Y on lĂ€binud organisatsiooni âIdite Lesomâ (âGet Lostâ) koolituse ja on kandideerinud selle organisatsiooni vabatahtlikuks. Vaidlust ei ole, et kĂ”nealune Gruusias baseeruv organisatsioon abistab Venemaa inimesi mh mobilisatsioonist ja sĂ”javĂ€eteenistusest kĂ”rvalehoidmisel ning seal tegutsemine oleks kĂ€sitatav selgelt Venemaa vĂ”imudele vastanduva ja sĂ”javastase tegevusena (mh lisas Venemaa 2025. a alguses nimetatud organisatsiooni nn vĂ€lisagentide nimekirja 11). Halduskohus on Ă”igesti mĂ€rkinud, et pole alust arvata, et âIdite Lesomâ jagaks Venemaa vĂ”imudega infot koolitustel osalenud isikute kohta. Apellatsioonkaebuses toodud argument, et andmete lekkimist ei saa vĂ€listada, on hĂŒpoteetiline ja kuna Y. Y reaalselt selles organisatsioonis vabatahtlikuna tegutsema ei asunud, siis ei ole pĂ”hjust eeldada, et teda vĂ”iks Ă€hvardada tagakiusamine isegi juhul, kui koolituse lĂ€bimine peaks saama Venemaa vĂ”imudele teatavaks (nt kaebaja avaldab kĂŒsitlemisel ise selle teabe).
20.Venemaa piiriĂŒletusel toimuvate kontrollide ja ankeetide tĂ€itmise kohta on pĂ€ritoluriigi teabest vĂ”imalik jĂ€reldada, et kuigi sellised kontrollid ei puuduta kĂ”iki piiriĂŒletajaid, esineb siiski arvestatav vĂ”imalus, et X. X-i ja Y. Y-d vĂ”idakse allutada nii kĂŒsitlusele, ankeedi tĂ€itmisele kui ka nt telefoni kontrollimisele. Ehkki puudub alus eeldada, et kaebajad oleksid nn mustas nimekirjas, viitavad allikad, et ajendi tĂ€iendavaks kĂŒsitlemiseks vĂ”ivad anda ka muud asjaolud (nt lÀÀneriikide viisa). Samas, isegi kui kaebajad peaksid piiriĂŒletuse kĂ€igus tĂ”epoolest tĂ€itma ankeedi ja lĂ€bima kĂŒsitluse, mille raames esitatakse kĂŒsimusi mh poliitilise meelsuse kohta, suhtumisest âsĂ”jalisse erioperatsiooniâ ja Ukrainasse vĂ”i Ukrainat toetavatesse riikidesse, ei jĂ€reldu sellest veel, et kaebajaid Ă€hvardaks Venemaal tagakiusamine. PiiriĂŒletusel ankeedi tĂ€itmine ja kĂŒsitlemisele allutamine ei kujuta endast sellise raskusega tagajĂ€rge, mis kvalifitseeruks isiku tagakiusamiseks VRKS § 19 lg-te 1 ja 2 tĂ€henduses. Ăhtlasi ei eeldata, et kaebajad peaksid ametivĂ”imudele valetama, sest pĂ€ritoluriigi info kohaselt on poliitilise sisuga kĂŒsimustele vastamisest vĂ”imalik viisakalt keelduda. Kuna kontrollid on olemuselt rutiinsed, siis juhul, kui ei ilmne midagi muud kahtlustĂ€ratavat, lastakse inimesel minna ja talle ei kaasne mingeid negatiivseid tagajĂ€rgi. Y. Y-d vĂ”iks Venemaal Ă€hvardada tagakiusamisena kĂ€sitatav ebaproportsionaalne karistamine siis, kui vĂ”imudele saaks teatavaks tema annetus Ukraina relvajĂ”ududele. Nagu mĂ€rgitud, eeldaks see ametivĂ”imude tĂ”sist uurimishuvi, mis ei ole kaebajaga seotud muid asjaolusid arvestades usutav.
21.Kaebajate vĂ€ited laste huvidega mittearvestamisest ei ole pĂ”hjendatud. Halduskohus on asjakohaselt viidanud, et lapse huvide jĂ€rgimise kohustus ei tingi rahvusvahelise kaitse andmist, kui VRKS § 4 lg-tes 1 vĂ”i 3 toodud eeldused on tĂ€itmata (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 27). Rahvusvahelise kaitse menetluse raames on PPA vestelnud mh F. F-iga (vt PPA lisa 28), kes ei ole vĂ€itnud, et tundis Venemaal koolis kĂ€ies ennast propagandatundide tĂ”ttu halvasti vĂ”i et sellised tunnid ĂŒldse toimusid. Koolis olevat tal
Nt âRussia Designates Draft Dodging Nonprofit as âForeign Agentââ, The Moscow Times, 17.01.2025 â https://www.themoscowtimes.com/2025/01/17/russia-designates-draft-dodging-nonprofit-as-foreign-agenta87654
13(15)
3-24-1280 probleeme olnud ainult hinnetega. Seega on halduskohus Ă”igesti mĂ€rkinud, et F. F selgitused ei kinnita tema vanemate vĂ€iteid koolis toimunud vastuvĂ”etamatutest propagandatundidest, mistĂ”ttu on ilmselt tegemist liialdusega. Isegi kui propagandatunnid toimuvad, on lapsevanematel vĂ”imalik endal teha kodus selgitustööd, et lapsi propaganda mĂ”jude eest kaitsta ja Ă€rgitada neid oma peaga mĂ”tlema ning ĂŒhiskonnaelus toimuvat ja meedias avaldatavat kriitiliselt analĂŒĂŒsima. Asjaolu, et F. F-il on Venemaal 04.03.2022 diagnoositud depressiivne kĂ€itumine (F92.0) ning ta on mh Eestis viibides pöördunud korduvalt psĂŒhhiaatri vastuvĂ”tule, kes on pidanud 16.05.2023 tĂ”endi jĂ€rgi vastunĂ€idustatuks uute psĂŒhhotraumeerivate asjaolude lisandumist 2â3 kuu jooksul (PPA lisa 29.3), ei too samuti kaasa kaebajatele rahvusvahelise kaitse andmist. Isegi juhul, kui F. F terviseseisundi tĂ”ttu ei oleks tema lahkumiskohustuse sundtĂ€itmine (Venemaale vĂ€ljasaatmine) kohe vĂ”imalik, tuleb vĂ€ljasaatmine VSS § 14 lg 5 p 4 alusel peatada kuni tema seisundi stabiliseerumiseni, kuid see ei tingi iseenesest lahkumisettekirjutuse tĂŒhistamist (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-201115, p 35.7). F. F-ile vajalik ravi on kĂ€ttesaadav ka Venemaal.
22.Kaebajatega seotud asjaolude kogumi pÔhjal ei saa pidada mÔistlikult tÔenÀoliseks, et neid vÔiks Venemaale naasmise korral oodata tagakiusamine pÀritoluriigi ametivÔimude poolt. Kaebajatele ei olnud alust anda ka tÀiendavat kaitset, sest neid ei Àhvarda Venemaal tÔsine oht VRKS § 4 lg 3 tÀhenduses. Samuti ei toimu Venemaa territooriumil sellist relvakonflikti, mis vÔiks tingida kodakondsusjÀrgses riigis kaebajate elu ohtu sattumise vÔi nende kallal vÀgivalla rakendamise.
23.Vaidlustatud otsustega on kĂ”igile kaebajatele tehtud ettekirjutus lahkuda Venemaale ning X. X-i ja Y. Y suhtes on lisaks kohaldatud VSS § 74 lg 1 alusel sissesĂ”idukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks lahkumiskohustuse tĂ€itmisest arvates. Laste suhtes on sissesĂ”idukeeld jĂ€etud humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg 4). Kuna kaebajaid ei Ă€hvarda Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamine ega tĂ”sine oht VRKS § 4 lg-te 1 ja 3 tĂ€henduses, siis ei rikuks kaebajate Venemaale vĂ€ljasaatmine VSS § 171 lg-s 1 sĂ€testatud keeldu. VSS § 74 lg-test 1, 3 ja 4 tuleneb, et kui vĂ€lismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid sissesĂ”idukeelu kohaldamata jĂ€tmise (VSS § 7 4 lg 4) vĂ”i sissesĂ”idukeeldu kohaldamise lĂŒhemaks ajaks (VSS § 7 4 lg 3), siis on seadusandja hinnanud proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses vĂ€lismaalasele sissesĂ”idukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse tĂ€itmise pĂ€evast arvates (VSS § 74 lg 1). Venemaa kodanikust vĂ€lismaalase suhtes kohaldatakse seejuures VSS § 7 4 lg 41 jĂ€rgi Schengeni sissesĂ”idukeeldu. Vastustajal tuleb siiski igal ĂŒksikjuhtumil kaaluda, kas sissesĂ”idukeeldu kohaldada ja milline sissesĂ”idukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16; 27.06.2019 otsus nr 317-1927, p 13; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 34).
24.Apellatsioonkaebuses on leitud, et X. X-i ja Y. Y puhul esineb VSS §-s 31 mĂ€rgitud sissesĂ”idukeelu kohaldamist vĂ€listav asjaolu, sest nad elavad koos alaealiste lastega perena koos Eestis ning on Ă”iguskuulekad ja ei ohusta riigi julgeolekut. Vaatamata sellele, et VSS § 27 teise lause kohaselt ei kohaldata lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesĂ”idukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesĂ”idukeelu kehtivusaja mÀÀramisele VSS 5. ptk-s sĂ€testatut, saab VSS § 74 lg 3 rakendamisel arvestada VSS § 31 lg-s 3 mĂ€rgitud asjaolusid analoogia alusel, sest tegemist on olemuselt sarnaste olukordadega. Samas ei nĂ€e VSS § 31 lg 3 ette asjaolusid, mis vĂ€listaksid sissesĂ”idukeelu kohaldamise, vaid ĂŒksnes asjaolud, mida tuleb sissesĂ”idukeelu kohaldamisel arvestada. PPA on vĂ”tnud arvesse, et kaebajate elu on olnud seotud Venemaaga, mitte Eestiga vĂ”i Euroopa Liiduga. Venemaal elavad nende sugulased ja seal asub nende vara. Samuti ei esine vanusest, terviseseisundist vĂ”i muudest asjaoludest tulenevaid pĂ”hjuseid, mis muudaksid sissesĂ”idukeelu ebaproportsionaalseks. KuivĂ”rd 14(15)
3-24-1280 erandlikke asjaolusid ei ole vĂ€lja toodud, siis ei olnud PPA-l alust jĂ€tta sissesĂ”idukeeld kohaldamata. Kaebajatel on ka pĂ€rast lahkumiskohustuse tĂ€itmist vĂ”imalik vajaduse korral taotleda sissesĂ”idukeelu peatamist, selle tĂ€htaja lĂŒhendamist vĂ”i sissesĂ”idukeelu kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75, 32 ja 321).
25.Eelneva pÔhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jÀÀb X. X-i, Y. Y , F. F, Q. Q ja G. G apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 otsus muutmata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 jÀrgi tuleb menetluskulude vÀljamÔistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jÀtmise korral menetluskulusid vÀlja ei mÔisteta. Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2024 mÀÀrusest tulenevalt olid kaebajad apellatsioonkaebuse esitamisel nÔutava riigilÔivu tasumise kohustusest vabastatud ja menetlusabi jÀtkuvuse korras on kaebajaid ringkonnakohtu menetluses esindanud Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 mÀÀruse nr 3-24-1162 ja nr 3-24-1163 alusel riigi Ôigusabi osutav advokaat. Samuti on kaebajatele antud menetlusabi kohtuistungi ja kohtudokumentide tÔlkimiseks. KuivÔrd apellatsioonkaebus jÀÀb rahuldamata, siis jÀÀvad kaebajatele apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebajate vÔimalikud muud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses jÀÀvad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Kuna PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, siis jÀÀvad ka vastustaja vÔimalikud apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Riigi Ôigusabi osutaja tasutaotlused lahendab ringkonnakohus eraldi mÀÀrusega.
27.Kaebajate identifitseerimise vĂ€ltimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada nende nimed ja sĂŒnniajad ning Eestisse saabumise kuupĂ€ev (XX.XX.XXXX) tĂ€hemĂ€rgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
28.Ringkonnakohus tuvastas 02.10.2024 mÀÀruses, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused (HKMS § 112 lg 1) on kaebajate puhul tÀidetud ja vabastas nad riigilÔivu tasumise kohustusest. Ringkonnakohus andis 13.01.2025 mÀÀrusega kaebajatele ka tÔlkeabi kohtuistungi tÔlkimiseks. Pidades silmas, et kaebajate Eestisse naasmise aeg ei ole teada, on pÔhjendatud anda neile HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 4 alusel menetlusabi mh asjas tehtava kohtuotsuse osaliseks tÔlkimiseks. Otsuse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja selgitused ning ringkonnakohtu pÔhjendused tuleb tÔlkida vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.