Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 17. september 2024, Tartu 3-24-1619 X.X.-i ja Y.Y. kaebus Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuse peale Tartu Halduskohtu 4. juuni 2024. a määrus X.X.-i ja Y.Y. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitajad – X.X. ja Y.Y.
1.X.X. ja Y.Y. esitasid 29. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, et kohus keelaks Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) MES-i juhatuse 31. märtsi 2016. a otsusega nr 18 kinnitatud laenulepingu üldtingimuste kohaldamise 8. detsembri 2015. a laenulepingule. Kaebajad leiavad, et MES-i juhatuse 31. märtsi 2016. a otsusega nr 18 kinnitatud laenulepingu üldtingimused ei kehtinud 8. detsembril 2015. a laenulepingu nr 106L15 sõlmimise ajal ning seetõttu pole üldtingimused laenulepingule nr 106L15 kohaldatavad. Kaebajad selgitasid, et Tartu Maakohtu menetluses oli MES-i hagi X.X.-i ja Y.Y. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-21-14170). Tartu Maakohus rahuldas 26. jaanuari
2024. a otsusega hagi ja mõistis kaebajatelt solidaarselt välja 50 000 eurot MES-i kasuks. Kaebajad vaidlustasid maakohtu otsuse.
2.Tartu Halduskohus tagastas 4. juuni 2024. a määrusega X.X.-i ja Y.Y. kaebuse, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 1 p 1). Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks. Võlasuhtest tekkinud vaidlusi lahendab maakohus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-21-14170 X.X. ja Y.Y. esitanud 29. veebruaril 2024 apellatsioonkaebuse ning vaidlus on Tartu Ringkonnakohtus pooleli. Kaebuses osutatud vaidlus tuleb lahendada nimetatud tsiviilasjas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X.X. ja Y.Y. esitasid 1. juulil 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. juuni 2024. a määruse peale, milles taotlevad halduskohtu määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist halduskohtule kaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et kaebuse aluseks oleva vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes MES-i kui haldusorgani poolt haldusdokumentide (otsuste, üldtingimuste jmt.) kohaldamise suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Tegemist pole tsiviilvaidluse aspektiga, vaid haldusorgani poolt tehtud otsuse vaidlustamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha X.X.-i määruskaebuse tähtaegsuse osas (I) ja seejärel lahendab Y.Y. määruskaebuse (II). I
5.HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai X.X. halduskohtu 4. juuni 2024. a määruse kätte
11.juunil 2024 ja Y.Y. 1. juulil 2024. Seega oli X.X.-i määruskaebuse esitamise viimane päev 26. juunil 2024 ja Y.Y.-l 16. juulil 2024. X.X. ja Y.Y. esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse 1. juulil 2024. Järelikult Y.Y. määruskaebus on esitatud tähtaegselt, kuid X.X.-i määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
6.HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on
tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24. jaanuar 2007, 3-2-1-148-06, p 12).
7.X.X. põhjendas 29. augustil 2024 esitatud avalduses määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist enda tervisliku seisundiga. X.X. märkis, et temale väljastatud haigusleht lõppes juuni viimasel kuupäeval ning 1. juulil oli ta valmis esitama määruskaebuse. Avaldusele on lisatud arstitõend, mis on väljastatud 5. juunil 2024 ning millest nähtuvalt viibib patsient töövõimetuslehel ning vajalik on hoiduda psühhoemotsionaalsest pingest. Ringkonnakohus võtab esitatud arstitõendi asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole X.X.-i esitatud asjaolud ja põhjendus määruskaebuse kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. X.X.-i määruskaebuse esitamise tähtaeg oli
26.juunil 2024. KIS-i andmetest nähtub, et X.X. on määruskaebuse esitamiseks seaduses sätestatud 15 päeva jooksul esitanud halduskohtule nii käesolevas asjas kui ka haldusasjas nr xxx avaldusi. Käesolevas asjas on X.X. saatnud halduskohtule sisuka kirja 17. juunil ja 26. juunil 2024 ning haldusasjas nr xxx kaebuse 11. juunil 2024 ja avalduse 21. juunil 2024. X.X.-i suhtlusest halduskohtuga on üheselt arusaadav, et X.X.-i tähtaja ennistamise avalduses märgitud tervislik seisund ei saanud olla takistuseks määruskaebuse tähtaegsel esitamisel. Samuti ei saa X.X.-i pidada halduskohtumenetluses kogenematuks isikuks, mida kinnitab X.X.-i 26. juunil 2024 halduskohtule esitatud e-kiri, milles X.X. on märkinud, et on teadlik ringkonnakohtu poole pöördumise võimalusest. Kuna puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus X.X.-i taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
9.Kuna ringkonnakohus ei ennista X.X. Kroobergi määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus X.X.-i määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
10.X.X.-i terviseandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga. II
11.Ringkonnakohus leiab et Y.Y. määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
13.Y.Y. on määruskaebusele lisatud õiguskantsleri 25. veebruari 2021. a kirja nr 7-6/210307/2101216. Ringkonnakohus võtab selle kirja asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Nimetud õiguskantsleri kirjas selgitab õiguskantsler MES-le esitatud laenutaotluse kohta tehtud haldusakti vaidlustamist ja märgib, et keelduva haldusakti saamisel on ettevõtjal võimalik pöörduda halduskohtusse. Käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta kaebajad aga laenutaotluse kohta tehtud otsust, vaid ei nõustu MES-i laenulepingu üldtingimuste kohaldamisega laenulepingule. Ringkonnakohus selgitab, et MES-i laenude andmise menetluse puhul on tegemist mitmeetapilise menetlusega. Lepingu sõlmimisele eelnenud menetlusest tõusetunud vaidlused isiku ja avaliku võimu vahel oma iseloomult avalik-õiguslikud ning kuuluvad läbivaatamisele halduskohtus. Seejärel lepingulistest suhetest tõusetud vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
14.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus Y.Y. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. juuni 2024. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.