3-24-1960 X ja Y kaebus Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osaliseks tühistamiseks ja Tallinna linna koolikohtade määramise uueks otsustamiseks kohustamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – X Kaebaja II – Y Kaebajate esindaja v.adv Margus Reiland Vastustaja – Tallinna linn, esindaja LF
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.07.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X ja Y määruskaebus haldusasjas nr 3-24-1960 tehtud Tallinna Halduskohtu 12.07.2024. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale.
Jätta X ja Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2024. a määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele.
SELGITUSED
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS
1.Kaebajad on 7aastased ja nende elukoht on Tallinnas XXX. Kaebajate ema esitas Tallinna Haridusametile taotluse määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks Gustav Adolfi Gümnaasium
2.Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 (vaidlustatud käskkiri) määrati elukohajärgne kool käskkirja lisades 1—3 nimetatud lastele. Kaebajate elukohajärgseks
3-24-1960 kooliks määrati Tallinna Südalinna Kool (TSK). Vaidlustatud käskkirjaga koos edastati kaebajate vanemale selgitavad kirjad, kus märgitakse, et GAG on kaebajatele lähim kool, asudes nende elukohast 715 meetri kaugusel, samas GAGi soovis oma lapse elukohajärgseks kooliks 207 vanemat, ent kooli ruumiressurssi, õppekorraldust ja kooli klassikomplektide üldarvu arvesse võttes määrati GAG elukohajärgseks kooliks 96 õpilasele, kusjuures vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määrusele nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (TLV määrus nr 132/2011) §-le 6 eelistati lapsi, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud varem. GAG määrati elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. Kuna rahvastikuregistri andmetel on XXX kaebajate elukohaks alates 01.08.2021, määrati nende elukohajärgseks kooliks nende elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks ehk TSK, mis asub mõistlikus kauguses kaebajate elukohast.
3.Kaebajad esitasid vaide, mis jäeti rahuldamata Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2024 korraldusega nr 630 (vaideotsus).
4.Kaebajad esitasid 03.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes, et halduskohus tühistaks vaidlustatud käskkirja osas, milles sellega määrati nende elukohajärgseks kooliks TSK ning kohustaks Tallinna linna määrama nende elukohajärgseks kooliks GAGi või vaataks elukohajärgse kooli määramise taotluse uuesti läbi. Kaebajad leiavad eelkõige, et vastustaja ei ole elukohajärgse kooli määramisel juhindunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on esmatähtsaks kriteeriumiks kooli lähedus elukohale. Kaebajad selgitavad, et GAGi peamaja, mis on selle kooli ametlik asukoht, asub kaebajate elukohast 228 meetri kaugusel, samas kui teekond TSKsse on jalgsi liikudes 1,6 km pikk ja koos vanemaga kulub
1.klassi lapsel selle läbimiseks 35 minutit. Kaebajate hinnangul on vastustaja elukohajärgse kooli määramisel kasutanud põhimõtteliselt õigusvastast metoodikat, mis eirab seaduse eesmärki tagada lapsele võimalikult lühike ja turvaline koolitee. Kaebajad leiavad, et olukorras, kus koolis on õppekohti vähem kui õpilasi, kelle jaoks on see lähim kool, tuleb õpilased järjestada lähtudes elukoha ja kooli vahelisest kaugusest ehk eelistada selle kooli elukohajärgseks kooliks määramisel lapsi, kes elavad koolile lähemal. Samuti on kaebajad seisukohal, et vastustaja on kõrvale kaldunud isegi enda rakendatud metoodikast, kuna GAG on elukohajärgseks kooliks määratud 4 lapsele, kelle elukoht on rahvastikuregistrisse kantud pärast 20.02.2020 ning ühele lapsele, kelle rahvastikuregistri kanne on samuti hilisem ja kelle õde ega vend ei õpi GAGis. Kaebajad osutavad ka sellele, et vastustaja on vääralt kohaldanud n-ö õe-venna kriteeriumi, jättes arvestamata, et GAGis toimub õppetöö kahes, teineteisest 700 meetri kaugusel paiknevas õppehoones, mistõttu ei ole õige eelistada elukohajärgseks kooliks määramisel lapsi, kelle õde või vend õpib teises õppehoones. Kaebajad heidavad vastustajale ette ka seda, et viimane ei ole tegelikult kontrollinud, kas lapsed, kelle elukohajärgseks kooliks GAG määrati, ka tegelikult rahvastikuregistris märgitud aadressil elavad, samas kui vähemalt osade laste puhul on see vägagi kaheldav. Kaebajad leiavad, et nende koolitee TSKsse on ebamõistlikul pikk ja tihedast liiklusest tingituna ohtlik. Lisaks sellele on kaebajal I on tuvastatud haigus, mille sümptomeid raskendab just liigne füüsiline aktiivsus hommikuti. Vastustaja on kaebajate hinnangul põhjendamatult arvesse võtmata jätnud ka selle, et kaebajatel on eriline side GAGiga, kuna kaebajate teine emakeel on rootsi keel ning käesoleva aasta sügisest asuvad nad läbima süvendatud rootsi keele õpet, mis toimub nimelt GAGi ruumides, samuti pakub GAG ainsa Tallinna koolina rootsi keele õppesuunda.
5.Kaebajad esitasid kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud käskkirja kehtivus ning määrata kaebajate elukohajärgseks kooliks GAG kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajad leiavad, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneb pöördumatu tagajärg, mis seisneb selles, et nad peavad hakkama koolis käima TSKs, mis jääb nende elukohast ebamõistlikult kaugele ja eeldab ohtliku koolitee läbimist, kusjuures kaebaja I puhul kahjustab sellise koolitee läbimine talle pandud diagnoosi tõttu tema tervist. Samuti märgivad kaebajad, et kooli vahetamine pärast kohtuotsuse jõustumist avaldaks olulist negatiivset mõju kaebajate õpeedukusele ning kooli vahetamisega kaasneb 2(7)
3-24-1960 lastele arvestatav negatiivne sotsiaalne mõju, kuna kooli vahetades tuleb alustada sotsiaalsete suhete loomisega algusest peale. Kaebajate hinnangul ei riiva esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikke huve.
6.Vastustaja palus 10.07.2024 seisukohas esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, eelkõige kuna esialgse õigusekaitse kohaldamine tähendaks põhivaidluse ette ära otsustamist, milleks puudub ülekaalukas vajadus. Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamatu. Vastustaja selgitab, et GAG määrati elukohajärgseks kooliks lastele, kelle jaoks see oli lähim kool, ent kuna selliseid lapsi oli rohkem kui täidetavaid õppekohti, siis eelistati nende hulgast lapsi, kelle vend või õde juba õppis GAGiss ning lapsi, kelle elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega oli varasem. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et GAG on elukohajärgseks kooliks määratud lastele, kes tegelikult rahvastikuregistrisse kantud aadressil ei ela. Samuti selgitab vastustaja, et GAGi määratud laste puhul, kelle rahvastikuregistri kanne on hilisem kui 20.02.2020, on tegemist lastega, kelle jaoks oli GAG lähim kool ka nende eelnevat elukohta arvesse võttes. Vastustaja selgitab samuti, et GAGis ei ole vabu õppekohti, kuna kõigis seal moodustatud 1. klassides on juba 24 õpilast. Vastustaja osutab ka sellele, et GAGist välja jäänud 65 lapse hulgas on kaebajad nimekirjas 13. ja 14. positsioonil, mistõttu rikuks esialgse õiguskaitse kohaldamine neist eespool olevate laste õigusi.
7.Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2024 määruse resolutsiooni punktiga 4 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Arvestades seda, et vastustaja väitel on GAGi 2024/2025 õppeaasta 1. klasside kohad täitunud ning õpilaste arvu suurendamiseks nõusoleku andmist saab kooli hoolekogu kaaluda augusti lõpus, aga ka seda, et kohus plaanib selles asjas otsuse kuulutada augustis, ei esine kaebajatel veel esialgse õiguskaitse vajadust.
7.2.Kaebajatele ei jää põhiharidus kättesaamatuks, kuna TSK kaugus, samuti võimalikud erinevused õppekavades ja -suundades ei võimalda järeldada äärmiselt raskete või keeruliselt kõrvaldatavate tagajärgede tekkimist, kui nad alustavad oma kooliteed TSKs. Kaebaja I terviseprobleemiga seoses ei nähtu, et TSKs käimisega saaksid kaasneda sellised pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mida võiks ära hoida esialgse õiguskaitse kohaldamisega, võttes arvesse, et GAGi algklasside õppetöö toimub Kotzebue õppehoones, kuhu kaebajate elukohast jala liikudes tuleb läbida 850 m pikkune teekond, samas kui bussidega nr 16 või 3 TSKsse minnes tuleks jalgsi läbida 900 meetrit.
7.3.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja seeläbi põhivaidluse sisuliselt ära otsustamine ei ole põhjendatud, sest kaebuse eduväljavaated ei näi väga suured. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda koolikohta konkreetses koolis. PGS § 10 ei nõua, et kool tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele koolile kõige lähemal. Ei nähtu, et vastustaja oleks ilmselgelt rikkunud kohustust lähtuda elukohajärgse kooli määramisel elukohaläheduse kriteeriumist. Elukohajärgne kool ei pruugi alati tähendada faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli.
7.4.Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik huvi määrata kõigile kooli minevatele lastele koolikohad ühtsetel alustel. Samuti on esialgse õiguskaitse korras GAGi määramist elukohajärgseks kooliks taotletud juba vähemalt 4 lapsele, mis tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamist praegusel juhul ei saa pidada üksikjuhtumiks, mis teiste, sh samuti kohtusse pöördunute õigusi üldse ei riivaks.
8.Kaebajad esitasid 25.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu 12.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 4 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajad jäävad kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist käsitlevate põhjenduste juurde ning märgivad täiendavalt järgmist.
3(7)
3-24-1960
8.1.Halduskohus on põhjendamatult jätnud kontrollimata, kas õppekohtade arvu suurendamine GAGi 1. klassides oleks klassiruumide suurust arvestades võimalik või mitte. Seejuures märgivad kaebajad, et teadaolevalt võti GAGi eelmisel õppeaastal vastu 113 õpilast, sel õppeaastal aga 96, mille tõttu ei ole ruumipuudus usutav. Samuti viitavad kaebajad ühele GAGi hoolekogu 29.08.2023 otsusele, kust nähtub, et 2024/2025 õppeaastal asub Kotzebue õppehoones 2 – 6 klassides õppima 579 õpilast, samas kui selles õppehoones on koolikohti 720 õpilasele, mistõttu oleks 2024/2025 õppeaastal võimalik 1. klassidesse vastu võtta 141 õpilast. Asjaolu, et hoolekogu koguneb augustis, ei välista esialgse õiguskaitse vajadust, kuna on võimalik, et õppekohtade arvu suurendatakse, ent need määratakse teistele lastele ning kohtuotsuse jõustumise ajaks on GAGi Kotzebue õppehoone täitunud juba maksimaalses määras ja isegi kaebuse rahuldamise korral, ei pruugi kaebajad enam koolikohti saada.
8.2.Halduskohus on põhjendamatult eiranud kaebuse häid eduväljavaateid, muuhulgas ei ole halduskohtus arvesse võtnud kaebaja väidet, et vastustaja võib olla õigusvastaselt GAGi määranud elukohajärgseks kooliks lastele, kelle jaoks tegelikult on elukohale lähimaks kooliks Kalamaja Põhikool ning lastele, kelle elukohakanne rahvastikuregistris on fiktiivne.
8.3.Halduskohus on vääralt sisustanud avalikku huvi – esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riku kuidagi nende laste huve, kellele on GAG juba määratud elukohajärgseks kooliks, samuti ei riku see nende huve, kelle elukohajärgseks kooliks GAGi määratud ei ole. Kaebajad seavad kahtluse alla vastustaja väite, et nad on GAGist välja jäänud õpilaste hulgas 13. ja 14. positsioonil, kuna vastustaja esitatud vastavast tabelist nähtuvatest andmetest saab järeldad, et seal loetletud laste hulgas on neid, kelle jaoks GAG ei ole üldse elukohale lähim kool. Viimaks osutavad kaebajad ka sellele, et lastest, kellele GAG on elukohale kõige lähem kool, ent kellele seda elukohajärgseks kooliks ei määratud, on kaebajad kõige halvemas olukorras, kus nende jaoks asub elukohale läheduselt järgmine kool kõige kaugemal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendamiseks ei ole vajalik seisukoha küsimine vastustajalt, võttes arvesse, et vastustaja on esialgse õiguskaitse küsimuses saanud halduskohtule oma seisukoha esitada.
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on küll ekslikult leidnud, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele, ent kokkuvõttes on halduskohus siiski esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata jätnud.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Osundatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära lahendamist, eelkõige sellise olukorra loomist, mille tagasi pööramine kaebuse hilisema võimaliku rahuldamata jätmise korral oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Üldjuhul saab esialgne õiguskaitse piirduda seega 4(7)
3-24-1960 kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest keelduda, kui selle vastu räägib selgelt ülekaalukas avalik huvi või kolmanda isiku õigused või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Seevastu olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine ei piirduks kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega, vaid seisneks kaebaja asetamises paremasse olukorda, peab esialgse õiguskaitse vajadus olema kaalukam ja kaebuse eduväljavaated vähemalt head. Eelkõige puudutab see kohustamiskaebusi, millega seoses taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras sellise haldusakti andmist või toimingu sooritamist, mida ta taotleb ka kaebusega. Siinses asjas ongi tegemist sellise kaebusega – kaebajad nõuavad kaebusega eelkõige vastustaja kohustamist selleks, et viimane määraks kaebajate elukohajärgseks kooliks GAGi ning sama soovivad kaebajad (ajutiselt kohtumenetluse ajaks) ka esialgse õiguskaitse taotlusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saabuvad negatiivsed tagajärjed ei ole siinsel juhul kaebajate jaoks sedavõrd rängad ega kaebuse eduväljavaated samas sedavõrd head, et see õigustaks eelkõige teiste isikute õigusi ja avalikku huvi kahjustava esialgse õiguskaitse kohaldamist ning seeläbi kaebajate asetamist juba enne nii faktiliselt kui õiguslikult keeruka vaidluse kohtuotsusega lahendamist sellesse olukorda, mille saavutamine ongi kaebuse eesmärk ning mis on seejuures soodsam olukorrast, milles kaebajad on kaebuse esitamise hetkel.
12.Erinevalt halduskohtu seisukohast on kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate eesmärk on asuda õppima koolis, kuhu nad saavad oma kodust minna mõistliku vaeva ja ajakuluga ning ohutult. Kaebaja hinnangul on selliseks kooliks GAG, samas kui kaebajate elukohajärgseks kooliks määratud TSK neile tingimustele kaebajate hinnangul ei vasta. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral peavad kaebajad asuma õppeaasta algusest õppima TSKs ning liikuma selle kooli ja oma kodu vahel kõigil koolipäevadel. Teisisõnu satuvad kaebajad olukorda, millesse sattumise vältimine on kaebuse eesmärk. Kuigi kaebuse rahuldamise korral on tulevikus võimalik kaebajate õpingute jätkamine GAGis, ei neutraliseeri see iseenesest kahjulikku tagajärge, mis seisneb selles, et teatava aja jooksul peavad nad igapäevaselt käima koolis, mis on nende kodust nende hinnangul ebamõistlikult kaugel. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista ka see, et halduskohus plaanib teha haldusasjas otsuse enne õppeaasta algust. Isegi kui tehtavat kohtuotsust ei kaevata edasi, ei jõustu see enne 30 päeva möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
13.Vastustaja on kinnitanud, et 2024/2025 õppeaastal alustab GAGi 1. klassides õppetööd 96 õpilast, kusjuures igas alustavas 1. klassis on 24 õpilast, mis on PGS § 26 lg 1 kohaselt klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis. Jättes kõrvale mõeldamatud lahendused (õppekoha võtmine mõnelt juba GAGi 1. klassi vastu võetud õpilaselt ja selle andmine kaebajale või täiendava paralleelklassi loomine kuu aega enne õppeaasta algust), oleks esialgse õiguskaitse rakendamine mõeldav mõnes moodustatud 1. klassis õppekohtade arvu suurendamise teel. PGS § 26 lg 3 näeb kooli pidajale ette võimaluse erandjuhul suurendada õpilaste arvu üle piirnormi, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Tegemist on aga erandiga, mille kohaldamiseks peab olema väga kaalukas põhjus. Põhimõtteliselt tuleneb PGS § 26 lõikest 1 igale põhikooli õpilasele subjektiivne õigus omandada haridust klassis, kus ei ole rohkem kui 24 õpilast, välja arvatud PGS § 26 lõikes 3 nimetatud erandjuhtudel. See säte kaitseb ka avalikku huvi tagada igale õpilasele hariduse omandamist soodustav õpikeskkond, mis hõlmab ka klasside optimaalset suurust, millisena seadusandja on põhikooli puhul näinud 24 õpilast. Asjaolu, et tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud, on selle erandi lubatavuse üks eeldus, mitte aga tingimus, mille täitmisel kaotab piirnormi ületamise võimalus oma erandliku laadi. Seetõttu ei saa halduskohtule ette heita seda, et ta ei kontrollinud põhjalikumalt, kas vastustaja 10.07.2024 sesiukoha punktis 13 esitatud väide, et GAGi klassiruumide pindala ei ole piisav enam kui 24 õpilasega klasside moodustamiseks, on tõene või mitte. Täiendava õppekoha loomine klassi, kus on juba 24 õpilast riivab igal juhul teistele õpilastele PGS § 26 lõikest 1 tulenevat õigust ja ka eelviidatud avalikku huvi. Seetõttu oleks teiste õpilaste õiguste ja avaliku 5(7)
3-24-1960 huviga vastuolus ka samaväärse tulemuse saavutamine esialgse õiguskaitse kohaldamise teel. Sellise vastuolu korral oleks siinsel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamine eespool punktis 11 esitatud põhjendusi arvestades mõeldav, kui kaebaja(te) esialgse õiguskaitse vajadus oleks ülekaalukas ning kaebuse eduväljavaated vähemalt head. Need tingimused ei ole siiski täidetud.
14.Mis puudutab kaebuse eduväljavaateid, siis esiteks ei saa nõustuda kaebajate ühe põhiväitega, et elukohajärgse kooli määramisel tuleb iga kooli puhul eelistada esmajärjekorras lapsi, kes elavad koolile kõige lähemal. PGSist sellist nõuet ei tulene. Iseenesest lubab PGS arvesse võtta ka muid argumente peale kooli elukohale läheduse ja õdede-vendade samas koolis käimise (vt Riigikohtu 31.03.2017 otsus asjas nr 3-4-1-16-16, p 21). TLV määruse nr 132/2011 §-s 6 sätestatud n-ö elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja kriteeriumi kasutamist ei saa vähemalt esmahinnangul pidada meelevaldseks. Tuleb ka silmas pidada, et PGS § 10 lõikega 1 on seadusandja jätnud kohalikule omavalitsusele teatava kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel. Olukorras, kus teatav kool on lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui see kool õpilasi vastu võtta saab, tuleb kohalikul omavalitsusel leida ühelt poolt võimalikult õiglane ja seaduse eesmärgiga kooskõlas olev, teisalt aga ka võimalikult selgetel kriteeriumitel põhinev ja arusaadavat rakendamist võimaldav kord, mille alusel õppekohti kui piiratud ressurssi jagatakse.
15.Samas tuleb tõdeda, et kaebajad on esitanud mitmeid vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust kahtluse alla seadvaid argumente, mida ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada juba sel põhjusel, et vaidlustatud käskkirja ja vastustaja poolt senise kohtumenetluse käigus esitatud andmete põhjal ei ole võimalik üheselt veenduda, kas lapsed, kellele GAG elukohajärgseks kooliks määrati, valiti selleks soovi avaldanute hulgast välja lubatavate kriteeriumite alusel ning mittediskrimineerivalt. Need asjaolud vajavad kontrollimist asja sisulisel läbivaatamisel. Olemasolevad andmed ei ole siiski piisavad ka veendumaks, et põhjendatud on kaebajate kahtlused näiteks selles, et GAG on elukohajärgseks kooliks määratud lastele, kelle jaoks see ei ole tegelikult lähim kool või lastele, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud kaebajatest hiljem. Selles olukorras on tegemist oletusega, mis vajab kontrollimist kaebuse sisulisel läbi vaatamisel, ent mis ei ole piisavalt tugev selleks, et õigustada esialgse õiguskaitse korras kaebajate asetamist olukorda, mille saavutamine on kaebuse eesmärk ning mis tooks kaasa klassi täitumuse piirnormi ületamise. Siinkohal tuleb iseäranis silmas pidada, et kaebuses esimese võimalusena esitatud kohustamisnõude rahuldamine (st vastustaja kohustamine määrama kaebajate elukohajärgseks kooliks GAG) eeldab lisaks selle tuvastamisele, et vastustaja on vaidlustatud käskkirja andmisel teinud vigu, ka selle tuvastamist, et nõuetekohaseid kriteeriume rakendades oleks vastustaja vääramatult pidanud määrama kaebajate elukohajärgseks kooliks GAGi. Teisisõnu eeldab sellise kindla sisuga otsuse tegemiseks kohustamise nõude rahuldamine seda, et arvestades kõik asjassepuutuvaid asjaolusid (eelkõige GAGi oma elukohajärgseks kooliks soovinud laste arvu ja nende elukohtasid) oleks vastustajal olnud kehtiva õiguse kohaselt ainuvõimalik määrata kaebajate elukohajärgseks kooliks just GAG. Sellisele seisukohale jõudmine ei ole välistatud, ent see eeldab asjaolude tuvastamist ja valikukriteeriumite lubatavusega seotud keerulistes õiguslikes küsimustes seisukoha võtmist, mida saab teha kaebuse sisulisel läbi vaatamisel, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel. Neil asjaoludel ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada sedavõrd heaks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
16.Mis puudutab viimaks negatiivsete tagajärgede raskust kaebajate jaoks, siis on halduskohus õigesti märkinud, et kaebajatele on tagatud võimalus saada haridust. TSK asukoht kaebajate elukohast on selline, et sinna käimist saab pidada ebamugavaks, ent mitte võimatuks või kaebajate õigusi ja huve ülemäära kahjustavaks. Halduskohus on põhjendatult osutanud sellele, et Tallinna linnas liiklemiseks on võimalik kasutada ühistransporti ning osutanud sellele, et kaebajate elukoha ja TSK vahel on võimalik osaliselt ühistransporti kasutades liikuda nii, et 6(7)
3-24-1960 teekond, mis tuleb läbida tingimata jala, ei ole ka märkimisväärselt pikem kaebajate elukoha ja GAGi Kotzebue õppehoone vahelisest teekonnast. Seejuures on sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 7 lõikes 1 sätestatud, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei või olla pikem kui 3 km. Halduskohtu hinnanguga tuleb nõustuda ka selles osas, et toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebajal I oleks tervisest tingituna kodu ja TSK vahelise tee läbimine (sh osaliselt ühistranspordiga) ebamõistlikult koormav või tervist kahjustav. Mis puudutab kaebajate väiteid, et hilisema kooli vahetamise korral oht, et langeb õppeedukus ning et sellega kaasneb paratamatult esialgses koolis tekkinud sotsiaalse võrgustiku lagunemine ja raskused uues koolis uute suhete loomisel, siis nende väidetega saab iseenesest nõustuda. Samas, kui esialgset õiguskaitset kohaldada, siis kaebuse võimaliku rahuldamata jätmise korral kaasneksid kaebajatele samalaadsed tagajärjed või isegi rängemad selles mõttes, et muutus praktilises elus oleks pelgalt kooli ja kodu vahelist vahemaad silmas pidades ebasoodsamas suunas. Niisiis saaksid õppeedukuse langemise ja sotsiaalsete sidemete katkemise ohuga seotud argumendid esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustada eeskätt siis, kui kaebuse eduväljavaateid saaks pidada headeks. Nagu eespool märgitud, ei saa seda olemasolevate andmete pinnalt siiski teha.
17.Kokkuvõttes ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi pidada kaebajatele sedavõrd rängaks, et see õigustaks kaebuse ebakindlate eduväljavaadete kontekstis kolmandate isikute õiguste ja avalike huvidega vastuolus oleva esialgse õiguskaitse kohaldamist ja juba enne kaebuse sisulist lahendamist kaebajate asetamist sellesse olukorda, mille neile võimaldamine ongi pooltevahelise vaidluse põhisisu. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.