Teenistussuhted › Riigiteenistus

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

koondamissituatsioonis isikule, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või on ametnike esindaja. A.A on mõlemat, ometigi on otsustatud tema ametikoha koondamise kasuks. Vastuoluline ja väär on ka PPA seisukoht, et A.Aa koondamine ei mõjuta kaebajat, kui PPA ise selgitab, et kaebaja koondatakse A.Aa ametikoha kaotamise tõttu, mille asenduskohal on täna kaebaja. Arusaamatuks jääb ka see, mis õigustusega on kaebajat koondamissituatsioonis koheldud ebasoodsamalt seetõttu, et ta on ajutiselt lapsehoolduspuhkusel oleva ametniku asendajana grupijuhi kohale määratud? A.Aa ametikoha koondamise osas ei ole täna antud kaebajale ühtegi selgitust. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja veendunud, et A.Aa koondamine ei saa olla täna ATS § 90 lg-ga 5 kooskõlas ja koondamise hindamisel lähtub Kuressaare politseijaoskonna juht Y.Y tegelikkuses nii kaebaja kui A.Aa osas töökiusu motiividest, eelistades põhjendamatult teisi grupijuhte B.B ning C.C. 4.3 Sisuliselt jõuti kirjeldatu koosmõjus töökiusu nn lõppfaasi – töötajalt on nõutud „vabatahtlikku“ lahkumist oma ametikohalt madalamale ametikohale, survestades koondamisega, kuigi madalamale ametikohale vabatahtliku ülemineku nõudmiseks ei ole antud mingit objektiivset selgitust. Kaebajale ei ole antud võimalust koos teiste grupijuhtidega konkureerida grupijuhiks jäämise eesmärgil ning tänaseid grupijuhte ei ole võrreldud reaalselt teenistuse eeskujulikkust näitavate asjaolude alusel, vaid enim trahve teinud isikute statistika alusel. Hinnates statistikat, mille Y.Y on esitanud X.Xe osas, nähtub, et trahviga lõppevaid menetlusi on tõesti teinud teised Kuressaare politseijaoskonna grupijuhid isiklikult vähesel määral kaebajast rohkem. Samas on X.Xel aastal 2022 kõige rohkem lahendatud väljakutseid. See näitlikustab, et kaebaja fookus ei ole trahvide tegemise massil, vaid töö kvaliteedil. PPA kodulehel on ju selgelt põhiväärtus, mille kohaselt on tähtsaim leida probleemidele lahendusi ja olla pidevas arengus, mitte teha maksimaalselt trahvi. PPA ülesanne ei ole tänasel päeval inimesi maksimaalselt igas olukorras kontrollida ega maksimaalselt trahvida, selle tegemist ei saa nimetada edukaks tööks. Kontrollidel ja trahvidel peab olema kahtluse/ põhjuse/motivatsiooni alus, oluline on rikkumiste ennetus. Trahvide alus peab olema siiras, mitte otsitud. 4.4 Kaebajale on ette heidetud nii koondamise teatises kui ülendamata jätmise ettepanekus seda, et ta ei ole võtnud grupijuhina töötades kasutusele töötelefoni. PPA on vaideotsuses välja toonud, et arvestades viimaste aastate kriise on oluline, et grupijuht oleks asutusele operatiivselt kättesaadav. Grupijuhina on kaebajal alati töö ajal kaasas välijuhi telefon, sest grupijuht on alati tööl samaaegselt ka välijuht. Tänased grupijuhid olid enne 2022. aastat ametinimetuse poolest välijuhid. 2022. aasta muudatused muutsid küll ametinimetuse, ent ei muutnud seda, et tööl olles on grupijuhi ülesanneteks välijuhi ülesanded, s.t. välitöö korraldus. Välijuhile on töö ajal kasutamiseks ette nähtud telefon. Seega töö ajal on kaebajal alati tööandja poolt võimaldatud operatiivne kättesaamise võimalus olemas välijuhi telefoni teel. Mis puutub töövälisesse aega, ei ole ühtegi põhjendust, miks peaks teenistuja väljaspool tööaega kandma kaasas töötelefoni. Kaebaja on operatiivselt kättesaadav alati (töö ajal välijuhi telefoni kaudu, töövälisel ajal suhtlusvõrgustike ja isikliku telefoni kaudu). 4.5 Kuressaare politseijaoskonna juht Y.Y on väitnud, et kaebaja panus ja motivatsioon on olnud madal, kaebaja ei anna piisavalt tagasisidet. Seda väidet lükkavad ümber juba kõik esitatud tõendid koolitustel käimise, tugiüksuses aktiivselt kaasa löömise ning igati politseiametnikule kohaselt kaasa mõtlemisele ning asjakohase teabe jälgimisele. Tõendiks kaebaja käitumise ja omaduste kohta on

kaebaja arenguvestlus tema eelmise vahetu juhi D.D 19.12.2021. Selle arenguvestluse kokkuvõttest tuleb välja ka X.Xe töö fookus, mis on meeskonnal ning kvaliteetsel tööl. Arvestades eeltoodut, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja käitumine ja suhtumine oleks reaalselt olnud selline või pärast grupijuhiks saamist muutunud selliseks nagu seda on Kuressaare politseijaoskonna juht Y.Y väitnud. Kaebaja on motiveeritud oma tööd tegema ning soovib olla abiks kodanikele nende turvalisuse tagamisel. Kaebaja aitab oma kolleege ning on hinnatud oma kolleegide poolt osavõtlikkuse, asjatundlikkuse ning hea juhtimisoskuse poolest. 4.6 Kaebaja soovib talle tekkinud kahju hüvitamist kahel erineval alusel. Esiteks soovib kaebaja varalise kahju hüvitamist aja eest, kui kaebaja täitis grupijuhi ülesandeid 5 kuud ja 2 päeva patrullpolitseiniku palga eest. Teiseks soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist tema osas aset leidnud töökiusu eest hüvitisena ATS § 105 mõistes. Kaebaja palk oli ajavahemikul 01.01.2022 – 02.06.2022 1500 eurot patrullpolitseinikuna, kuigi kaebaja täitis grupijuhi ülesandeid. Kaebaja grupijuhi kohale üleviimise käskkirjast nähtub, et 2022. aastal oli välijuhile (ehk tänasel päeval terminiga grupijuhile) ette nähtud töötasu 1800 eurot. Seega on kaebajale tekkinud täidetavate teenistusülesannete eest mittevastava palga saamisega varaline kahju saamata jäänud palga mõistes 5 kuu ja kahe päeva eest 300 eurot kuus, s.t. kokku 1560 eurot. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et küsimus, kas ATS § 105 tagab teenistusest vabastatud ametnikule alati ja kõiki üksikjuhu erandlikke asjaolusid arvestades piisavalt tõhusa kaitse HKMS § 45 lg 1 mõttes, on vaieldav. See võib sõltuda muu hulgas elukutsega seotud teguritest. Kaebaja on saanud politseiteenistuse korrakaitsepolitsei erialal kõrghariduse, mille omandamiseks panustas 3 aastat oma elust. Kaebaja on läbinud hulgaliselt politsei elukutsega seotud koolitusi. On võimalik, et kaebaja on sunnitud omandama uue hariduse ja alustama uues tegevusvaldkonnas, kusjuures seda seetõttu, et ta on olnud enda õiguste eest seisev ja julge politseiametnik. Kaebaja osas on leidnud aset mitmetahuline ning pikaajaline töökius. Kaebaja palub kohtul eeltoodut õiglase hüvitise määramisel arvesse võtta.

Lihtsamalt öeldes on välijuhtimine patrullide töö koordineerimine tänaval ja osalemine väljakutsete lahendamisel. Grupijuhi töö seisneb ka grupi tegevuste planeerimises ja juhtimises ehk nn kontoritöö, mis ei ole samastatav välijuhi ülesannetega. Välijuhi ülesannete täitmisega tegelevad ka teiste gruppide patrullpolitseinikud ja piirivalvurid oma grupi grupijuhte asendades. 5.2 Kui kohus leiab, et kaebaja täitis grupijuhi ülesandeid, mille ees tuleb PPA-l maksta tasu, tuleb X.Xe kaebus jätta rahuldamata, kuna RVastS § 7 lg 1 ja HKMS § 46 lg 2 eeldused on täitmata. Saamata jäänud palga maksmist saab nõuda kohustamiskaebusega. Vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on teenistussuhtest tõusetunud vaidlusega. Kaebaja leiab, et tal oli õigus saada grupijuhi palka (ATS § 34 lg 1) A.Aa asendamise eest ning PPAl lasus kohustus selline tasu temale määrata ja maksta (ATS § 62 lg 1). Kui maksmisest keeldutakse või sellega viivitatakse, on tasu nõudjal asjakohane esitada kohustamisnõue. Siinkohal ei ole määrav, et tänaseks on kaebaja PPA-st lahkunud. Palganõuet ei saa samastada ATS § 105 alusel makstava hüvitisega või pidada hüvitise üheks komponendiks, kuna saamata jäänud palk ei ole õiguslikult seotud õigusvastaselt teenistusest vabastamise alusega. Kaebaja ei teinud midagi oma rikutud õiguste kaitseks, kuigi palgast ilma jäämine pidi olema temale aru saadav juba 2022. aasta veebruaris palgateatise saamisel või hiljemalt 2022. aasta juunis. Tulenevalt eeltoodust PPA leiab, et kaebajal oli võimalik kahju ära hoida kohase õiguskaitsevahendiga, millest kaebaja pidi õigusteadmisi omava isikuna aru saama ja asuma tegutsema. Kuna kaebaja jättis kohustamisnõude esitamata, tuleb kaebus jätta rahuldamata. 5.3 Koondamine on asutuse teenistuslik ja majanduslik otsus. Asutusel peavad olema seaduslikud võimalused avalike ülesannete sujuva ja tõrgeteta täitmise korraldamiseks. Selleks on ATS näinud asutusele ette mitmed õiguslikud võimalused. ATS § 90 lõike 1 kohaselt võib asutus kaotada põhjendatud juhul ametniku ametikoha ametiasutuse koosseisus. Johtuvalt eeltoodust ei saa kaebaja vaidlustada vastu võetud kaalutlusotsuse otstarbekust6 või asutuse otsust koondada konkreetne ametikoht. PPA leiab, et alus struktuurimuudatusteks oli olemas ja põhjendatud. Selle tõendamiseks esitab PPA jaoskonnajuhi 20.04.2023 ettekande, milles on selgitatud ümberkorralduste vajadus ja eesmärgid. Kaebaja esitas kohtule jaoskonna juhi 08.11.2022 e-kirja, milles selgitatakse struktuurimuudatuste tagamaid. Ka 20.04.2023 ettekandes annab jaoskonnajuht ülevaate struktuurimuudatuste põhjustest ja eesmärgist. 5.4 Jaoskonnajuht tegi valiku Kuressaare politseijaoskonna grupijuhtide seast kooskõlas ATS § 90 lg-a 5, mis kohustab asutust tegema kaalumisotsust kui sarnaseid teenistusülesandeid täidab vähemalt kaks ametnikku. Esialgu kaebajaga ei arvestatud. 25.01.2023 e-kirjas PPA tunnistas eksimust ja 10.02.2023 jaoskonnajuhi e-kiri kaebajale tõendab, et jaoskonnajuht viis läbi kaalumise kõigi kolme grupijuhi vahel. Hindamine tehti kandidaatide töökogemuse, teadmiste, oskuste ja hariduse põhjal ehk asjakohaste kriteeriumide alusel. Jaoskonnajuht võrdles iga grupijuhi individuaalseid näitajaid ja nende juhitud gruppide liikmete panuseid. Tulemus näitas, et kaebaja ja tema juhitud grupi sooritus oli kõige madalam. Siinkohal PPA märgib, et näitajate hindamisel jaoskonnajuht arvestas kaebaja paiknemisega 2022. a esimesel poolaastal IV grupis ja teisel poolaastal I grupis. Kaebaja põhjendused kesistele tulemustele on otsitud ja näitavad tema vähest aktiivsust ning suuniste järgimata jätmist. Kaebaja ei teinud oma tööd grupijuhile ja politseipatrullile pandud ootuste kohaselt. Otsustusprotsessi käigus konsulteeris jaoskonnajuht kolleegidega, et saada terviklik

hinnang iga kandidaadi kohta kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus. ATS § 90 lg 5 eesmärgiks on see, et koondamise korral jääks teenistusse ametnik, kes suudab täita teenistusülesandeid teistest paremini. Kaebaja puhul toodi välja liigset tagasihoidlikkust ja vähest osalemist jaoskonnale tähtsate küsimuste arutelus ja tagasisidestamises. Teiste grupijuhtide puhul nimetati head suhtlemisoskust, aktiivsust, tugevat sidet grupiliikmetega, tugevaid teadmisi ja erialaseid oskusi, aktiivset panustamist jaoskonna tegemistesse. 5.5 Vastuseks kaebaja argumentidele soovib PPA öelda järgmist. Kaebaja on osalenud mitmetel koolitustel, kuid kasutab neis omandatud oskusi valikuliselt. Näiteks 25.01.2023 jäeti kaebaja teenistusaste ülendamata muuhulgas põhjusel, et ta katkestas merepääste väljaõppe, kuigi oli saanud selleks mitu spetsiifilist ja rahaliselt kallist koolitust. Jaoskonnajuhi ettekandest nähtuvalt sai temale ujumiskatse sooritamine teatavaks alles kohtule esitatud kaebusest. Töötelefoni kasutusele võtmine ei toimu ametniku suva järgi, vaid see tagab PPA ülesannete kvaliteeti ja operatiivsust. Taotluse esitamine töötelefoni saamiseks ei näita vabatahtlikkust, vaid tööandja vara jagamise jälgitavust ja kasutusvajaduse põhjendatust. Kuigi töötelefoni kasutamisest keeldumine iseseisvalt ei tingiks konkurentsist välja langemise, iseloomustab juhtum kaebajat kolleegina ja juhina. Kaebaja jätab tähelepanuta, et ajal, mil ta arvati SIGNAL grupist välja, kehtis 22.12.2022 käskkiri, millega kaebaja viidi tagasi patrullpolitseiniku ametikohale. Seega 2023. aasta algul arvati kaebaja välja grupist, millesse ta enam ei kuulunud. Kõnede puudumist võib põhjendada asjaoluga, et töötelefoni aktiveerimisest ei pruukinud kaebaja kolleegid teada nii nagu jaoskonnajuht ujumisnormi täitmisest. Kaebaja haridus on teistest grupijuhtidest parem, kuid mis iseseisvalt ei anna temale eelist teiste grupijuhtide ees, kuna tegemist on vaid ühe ATS § 90 lg-5 nimetatud hindamise kriteeriumiga. ATS ei sea kriteeriumid pingejärjekorda, vaid paremusjärjestus sünnib nende kriteeriumide hindamise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt eristub kaebaja teistest grupijuhtidest madalate tööalaste näitajate ning tagasihoidliku juhtimisoskuse poolest. Juba 2022. aasta arenguvestluses kaebajaga jaoskonnajuht märgib, et kaebaja grupijuhina ei võtnud eestvedaja ja suunaja rolli, oli pigem mugavustsoonis, kellel puudus tugev side grupiliikmetega. Tal on potentsiaali saada heaks grupijuhiks, kuid selleks tuleb veel omandama kogemusi. 5.6 Grupijuhi ametikohast ilma jäämine ja politseiteenistusest lahkumine koondamise tõttu on tekitanud kaebajas sügavat meelepaha. Kaebajal on HKMS § 59 lg 1 kohaselt üldjuhul kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited.9 PPA hinnangul ei ole kaebaja diskrimineerimist tõendanud. Asjaolu, et kaebajat ei eelistatud C.Cle, ei tähenda, et PPA-l ei olnud õigust viia läbi struktuurimuudatusi või et PPA käitus kaebaja koondamisel õigusvastaselt. Koondamist ei saa kvalifitseerida automaatselt töökiusuks, kui koondatav ei ole asjade käiguga nõus ja ei soovi tõtta vastu teist ametkohta. 5.7 Kui kohus peab koondamist õigusvastaseks, ei ole hüvitise suurendamine ATS § 105 lg-e 1 esimeses lauses nimetatud määrast põhjendatud. Kaebajal kui politseiharidusega isikul on eneseteostuse võimalused tööturul täiesti arvestatavad. PPA hinnangul ei ole kaebaja näidanud ja tõendanud kahju, mis vääriks suurema hüvitise välja mõistmist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Puudub vaidlus, et vastustaja tegi kaebajale ettepaneku jätkata teenistust samas politseijaoskonnas patrullipolitseiniku ametikohal, kuid kaebaja ettepanekule ei vastanud. Teise ametikoha pakkumine nähtub ka PPA 30.01.2023 kirjast nr 1.9-3/3051 (dtl 58-59). Seega on vastustaja ATS § 90 lg-s 7 sätestatud kohustuse täitnud. 6.4 Kuigi kaebaja oma viimases menetlusdokumendis töökiusule enam ei viita (dtl 587-593), märgib kohus, et asjas töökiusamise tunnuseid ei nähtu. Nimelt on erialakirjanduses töökiusamist defineeritud kui „vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning mille tõttu töötaja on abitus ja kaitsetus positsioonis“ (vt Merle Tambur. Workplace bullying in Estonian organizations: The prevalence and causes – Dissertationes rerum oeconomicarum Universitatis Tartuensis 54, Tartu Ülikooli kirjastus, 2015, lk 185). Teenistusest vabastamist koondamise tõttu ei saa automaatselt kvalifitseerida töökiusuks. 6.5 Kuna kaebaja vabastati teenistusest õiguspäraselt, siis puudub alus kaebajale ATS § 105 lgs 1 sätestatud hüvituse väljamõistmiseks. 6.6 Alus puudub ka palganõudel 01.01.2022-02.06.2022 eest. Kaebaja väide, et ta täitis nimetatud perioodil grupijuhi ülesandeid, on tõendamata. Asjas kogutud teabe kohaselt täitis nimetatud perioodil grupijuhi ülesandeid, st tegeles grupi tegevuse planeerimise ja juhtimisega, A.Ap (vt Y.Ye 20.04.2024 ettekanne, dtl 444-453). Ka vastustaja poolt kohtule esitatud ametijuhendist nähtuvalt ei täitnud kaebaja grupi tegevuse planeerimise ja juhtimisega seotud ülesandeid (vt patrullpolitseiniku ametijuhend, dtl 583-585). Nimetatud dokumendi järgi oli kaebaja ülesandeks „[p]atrullimine, avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalve teostamine, korrarikkumiste ennetamine ja tõkestamine ning kogukonnaga suhtlemine, süütegude menetlemine ning väljakutsete teenindamine“ (vt samas). Kaebaja pole väitnud, et tema tegevus kõnealusel perioodil oleks toimunud mõne teise ametijuhendi alusel.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.