Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
30.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-620
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu teenistusest vabastamise vaidlustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja KV Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja IP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
3-23-620 Struktuurimuudatuse eesmärgiks on muuta teenistus efektiivsemaks läbi grupijuhtide rolli võimendamise ja teenistuse parema planeerimise võimekuse loomise. Seoses struktuurimuudatusega kaotatakse alates 01.04.2023 Kuressaare politseijaoskonna koosseisust kaks grupijuhi ametikohta ning senise nelja merepääste- ja patrulligrupi ning nelja grupijuhi asemel jätkab kaks gruppi koos grupijuhtidega. Alates 01.04.2023 ümberkorralduste tulemusel kaotatakse koosseisust merepääste- ja patrulligrupi I grupijuhi ametikoht, millele X on tähtajaliselt üle viidud kuni LP avaliku võimu teostamise õiguse peatamise lõppemiseni. Koondamisteates pakuti X-le võimalust jätkata alates 01.04.2023 teenistust patrullpolitseiniku ametikohal Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna merepääste- ja patrullgrupis I ning teatati, et pakkumisega mittenõustumise korral vabastatakse X teenistusest 31.03.2023 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel.
3-23-620 pidanud taluma töökiusu ning avalikes huvides ei saa olla olukord, kus PPA ei toimi haldusmenetluses õiguspäraselt ning töökiusu tulemusena vabastab teenistusest eeskujuliku politseiametniku.
PPA palus 27.03.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kaebuse nõudeid ja taotlusi arvestades on kaebus perspektiivitu, kuna kaebaja eesmärk ei ole esitatud kujul saavutatav. Kaebaja jätkamise senisel ametikohal välistavad õigusaktid, mis on antud struktuurimuudatuste elluviimiseks. PPA-lt ei ole võimalik nõuda kaebaja ametikoha säilitamist õiguskaitsevahendina ka seetõttu, et kohus ei saa hinnata asutuse kaalutlusotsuse otstarbekust. Vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamist ei luba ka ATS § 105 lg 1, kuna ametnikul on õigus nõuda üksnes teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja eduväljavaated tööturul ei ole kasinad, arvestades tema töökogemust ja juhtimisalast ettevalmistust. Kaebajal on võimalik oma oskusi kasutada turvafirmas, korrakaitseametnikuna kohalikus omavalitsuses jne.
3(5)
3-23-620 Halduskohus on ekslikult leidnud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tooks kaasa soodsama tagajärje kui kaebuse põhinõude rahuldamine. Kaebaja ei nõua teenistusse ennistamist, vaid töösuhte jätkamist, kui ta koondamissituatsioonis objektiivsetel kaalutlustel osutub teiste grupijuhtidega võrreldes üheks eelistatud isikuks. Kaebaja on täna veel teenistuses ning esialgse õiguskaitse taotlus on seetõttu asjakohane kuni teenistussuhte lõpetamiseni (s.o kuni 31.03.2023). ATS § 105 ei reguleeri õiguskaitsevahendite kasutamist enne teenistussuhte lõpetamist. Selles olukorras on kohaldatavad halduskohtus üldiselt ette nähtud õiguskaitsevahendid, sh keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kaebaja ei ole väitnud, et struktuurimuudatus ei tohiks aset leida. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on tuvastada, kas PPA on koondamissituatsioonis lähtunud objektiivsetest kaalutlustest või töökiusust ning kas koondamisele oleks pidanud kuuluma kaebaja asemel pädevuselt madalam grupijuht (EV). Avalikes huvides ei saa olla olukord, kus PPA õiguskorda tagava asutusena ei järgi seadust ja töökiusu tulemusena vabastab teenistusest eeskujuliku politseiametniku, jättes läbipaistmatute ja põhjendamatute kaalutluste alusel teenistusse teise ametniku. Kaalutluste kontrolli järgselt peab olema võimalik ka olukord, kus ebakohaste kaalutluste puhul tuleb uuesti rakendada haldusorgani kaalutlusõigust. Sellist olukorda ei järgne, kui kaebaja on juba enne kaalutlusõiguse kontrollimise otsust (s.o kaebuse osas tehtavat kohtuotsust) teenistusest vabastatud. Kui esialgne õiguskaitse on asjakohane ja kaebuse põhinõue rahuldatakse, siis on võimalik, et uuel kaalutlusõiguse teostamisel ei kuulu koondamisele kaebaja, vaid teine grupijuht. Seega on kaebaja teenistusastet puudutavad nõuded asjakohased, sest need mõjutavad kaebaja edasist teenistust. Kaebaja väide eduväljavaadete puudumise kohta tööturul ei ole otsitud. PPA näited turvafirmas või korrakaitseametnikuna töötamise kohta on asjakohatud.
3-23-620 ole siinse kohtuasja tulemusel võimalik, ei tõusetu küsimust kohtuotsuse täitmise võimatusest või raskendatusest, mis on HKMS § 249 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus jäänud õigesti rahuldamata. Kaebaja õiguste kaitse on tagatud ATS § 105 alusel esitatavate tuvastamise ja hüvitiste nõuetega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.