lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-997/36

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-997/36
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1282
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineVRKS § 251 lg 2VRKS § 31 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-997/30Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja17.06.20243-24-997/57Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.12.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
3-25-828/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.07.20253-25-407/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.06.20253-24-1242/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.03.20253-25-407/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.03.20253-25-407/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.02.20253-24-1827/63Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-997

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-997 resolutsiooni punkti 2 peale.

Rahuldada X määruskaebus.

3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-997 resolutsiooni p 2. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 resolutsiooni punkti 4 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-997.

Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-24-1827/49
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
09.12.2024
3-24-1827/31Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.10.2024
3-24-1827/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.08.2024
3-24-1827/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.06.2024

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X on Senegali Vabariigi kodanik, kes saabus Eestisse 08.10.2023 Läti Vabariigist, kuhu ta sisenes ebaseaduslikult Valgevene Vabariigi territooriumilt. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas taotleja 08.10.2023, kui ta peeti Tallinna Lennujaamas kinni. Taotleja soovis jõuda Eesti

3-24-997 kaudu Prantsmaale. Enda kinnipidamisel esitas ta võltsitud Prantsusmaa kodaniku isikutunnistuse. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel tõi ta põhjusena välja, et on homoseksuaal ning ta soovis enda elu päästmiseks saabuda Euroopasse.

2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 06.03.2024 otsusega nr 12310080022-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi, tegi Xle seadusliku viibimisaluse lõppemisel koheselt sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu Eestisse ning Schengeni viisaruumi 5 aastaks.
3.X esitas 03.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 06.03.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
4.X esitas 29.05.2024 kohtuistungil taotluse võimaldada juhul, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuse täitmine kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja soovib isiklikult asja arutamisel osaleda ja ütlusi anda. Senegalis võib see olla raskendatud. Kaebaja tervis võib olla ohus seoses sellega, et ta on homoseksuaal. Kaebaja võidakse koduriigis kinni võtta.
5.1).

Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p

6.Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ning PPA otsus õiguspärane. Kaebaja ütlused, et ta on homoseksuaal, keda võidakse Senegalis temast filmitud video tõttu tagakiusata, ei ole usutavad ning kaebaja ütlused kogumis kinnitavad PPA järeldust, et kaebajat ei ole põhjust pidada isikuks, kes vajaks rahvusvahelist kaitset. Haldus- ja kohtumenetluses antud ütluste alusel saab üheselt asuda seisukohale, et kaebus on perspektiivitu. Senegali on üldjuhul peetud Euroopas turvaliseks päritoluriigiks. Turvaliseks ei ole Senegali peetud üksnes homoseksuaalidele, kuna homoseksuaalsus on kriminaalkorras karistatav. Kohus on veendunud, et kaebaja ei ole homoseksuaal. Arvestades kaebaja selgitusi enda eluolust Senegalis, ei saa pidada Senegali kaebajale ebaturvaliseks. Avalikes huvides on välistada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine ning Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhus rakendamine. Ka Euroopa Liidu õigusest ei nähtu, et liikmesriik peaks pärast lõpliku otsuse tegemist võimaldama kaebajal jääda liikmesriigi territooriumile, kui päritoluriik on rahvusvahelise kaitse taotlejale turvaline. Kaebaja soov osaleda oma kohtuasja juures ei ole kaalukas argument esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna kaebajat esindab vandeadvokaat, kes tagab tema parimate huvide kaitse. Kaebajal on võimalus osaleda kohtuistungil ka videokonverentsi teel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.X palub 02.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus. Kohtu seisukoht, et kaebaja ütlused tema homoseksuaalsusest ei ole usutavad, on põhjendamata. Kohus on ise märkinud, et homoseksuaalsus on Senegalis kriminaalkorras karistatav. Seega on kaebajal oht sattuda koduriigis tagakiusu ohvriks. Kaebaja osavõtt temaga seotud menetlusest on oluline. Kohtu hinnang, et kaebus on perspektiivitu, ei anna alust esialgse 2(4)

3-24-997 õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. Kaebajal on õigus viibida oma asja arutamise juures. Kaebaja viibimine Eestis kuni kohtuotsuse jõustumiseni ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid nii palju, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning haldusakti täitmine ei tohi muutuda lõplikult võimatuks (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 11).
10.VRKS § 251 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus sama seaduse tähenduses PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Nimetatud normis ei peeta silmas halduskohtu jõustunud lahendit (Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p 16). Seega lõppes halduskohtu otsuse tegemisega kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja talle ei laiene enam VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil. Isiku õiguse üle viibida kohtuvaidluse ajal Eestis saab pärast halduskohtu otsuse tegemist kohus otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise teel (Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p 17).
11.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja kavatseb esitada halduskohtu 17.06.2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebaja on väljendanud soovi osaleda isiklikult asja arutamisel ja anda ütlusi. Esialgset õiguskaitset kohaldamata võib PPA alustada isiku riigist väljasaatmise toimingutega. Kui kaebaja saadetakse praeguse asja menetluse kestel Eestis välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1), arvestades kaebaja isiklike selgituste olulisust asja lahendamisel. Isiku väljasaatmise tagajärgi ei pruugi olla võimalik kõrvaldada ka apellatsioonkaebuse võimaliku rahuldamise korral. Kohtumenetluse ajal väljasaatmist võib lubada siis, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt esitatud ilmselgelt varjupaigasüsteemi kuritarvitamise eesmärgil (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2021 määrus nr 3-21-992, p 20; 23.02.2022 määrus nr 3-21-2397, p 22). Sellisele eesmärgile võib osutada nt korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine kohe pärast eelmise taotluse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist või korduvas taotluses selliste väidete või tõendite esitamine, mida oleks võinud esitada juba esialgse taotluse läbivaatamise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegu tegemist sellise olukorraga. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada juba esialgse 3(4)

3-24-997 õiguskaitse taotluse lahendamisel ning enne asjaolude ja tõendite sisulist hindamist apellatsioonkaebuse eduväljavaateid ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja väidete põhjendatust saab hinnata apellatsioonkaebuse sisulisel lahendamisel. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ei anna alust üksnes see, et esimese astme kohus on jätnud kaebuse rahuldamata ja pidanud kohtuotsuse edasikaebamist perspektiivituks. Kõrgema astme kohus võib juhtumi asjaoludest saada teisiti aru ja anda neile teistsuguse õigusliku hinnangu kui madalama astme kohus (vt nt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990 ja 09.09.2020 määrus nr 3-19-990). Apellatsioonimenetluse eesmärgiks ongi kontrollida esimese astme kohtu menetluse korrektsust ja otsuse põhjenduste õigsust. Avalikes huvides on küll välistada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine, kuid praegusel juhul ei nähtu ringkonnakohtule, et isiku Eestis viibimine ohustaks avalikku korda või isikust lähtuks mõni muu oht, mis õigustas tema kohest tagasisaatmist päritoluriiki.

12.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 17.06.2024 määruse resolutsiooni p-i 2 ning teeb asjas uue määruse, millega rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja õiguste kaitseks ja tema kohtumenetluse ajal Eestist väljasaatmise vältimiseks on kohane peatada esialgse õiguskaitse korras PPA 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 resolutsiooni p 4 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses haldusasjas.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium