Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-200
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla käskkirjade tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-200 resolutsiooni punkti 1 peale.
Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 324-200 resolutsiooni punkt 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 tühistamiseks. Teha uus määrus, millega lõpetada selles osas haldusasja nr 3-24-200 menetlus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 324-200 resolutsiooni punkt 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kartseris kinnipidamisega ajavahemikel 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023. Saata kaebus selle nõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
Osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja 22.09.2023 jalutuskäigule mitteviimisega, jätta Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-200 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-24-200
3-24-200 minna. Seega ei saa ametnikule ette heita, et ta soovis kaebaja jalutuskäigu saamise õigust üle kontrollida ja kaebajat ei saadetud jalutuskäigule 22.09.2023 kell 18.25. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahas hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning asjaoludest ei nähtu, et vanglaametniku 22.09.2023 tegevus oleks põhjustanud kaebajale selliseid kannatusi, mille hüvitamist saaks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel nõuda või mis annaks aluse mõista välja rahaline hüvitis. Vangla on eksimust tunnistanud ja võimaldas kaebajale ära jäänud jalutuskäigu 04.12.2023. Kuna kaebajale ei ole tekitatud reaalset kahju ja tema õiguste riive on sisuliselt väheintensiivne (mh kompenseeritud täiendava jalutuskäiguga). Seega oleks kahjunõude rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline.
3-24-200 ringkonnakohus, et menetlusseadustiku kohaselt saab ühes kaebuses esitada üksnes omavahel seotud nõudeid (vt HKMS § 19 lg 1, § 37 lg 3, § 48 lg 2, § 49 lg 1) ning isegi kui samal ajal on kohtu menetluses mitu asja, milles esitatud nõuded olnuks iseenesest võimalik esitada ka ühes kaebuses, eeldab kaebuste liitmine täiendavalt, et nõuete ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist (vt HKMS § 48 lg 1).
3-24-200 tunnistamiseks. Määruskaebuse menetluse ajal on järelikult langenud ära asjaolu, mis tingis 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamiseks esitatud kaebuse tagastamise HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
3-24-200 19.06.2020 otsus nr 3-18-562, p 10; 15.04.2020 otsus nr 3-18-360, p-d 14 ja 16). Samas võib viidata, et kaebaja taotletud 60 eurot ööpäeva kohta oleks sisuliselt võrdne süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg-s 4 märgitud hüvitise päevamääraga (63,47 eurot),1 mida ei saa pidada põhjendatuks, arvestades, et kinnipeetava puhul ei kujuta tema kartserisse paigutamine otseselt vabaduse võtmist, vaid üksnes kinnipidamisrežiimi karmistamist. Asjaolu, et täiendavatel piirangutel võib olla vabaduse võtmise „kvaliteet“ RVastS § 9 lg 1 tähenduses, ei tähenda, et alusetult kartseris viibimise eest välja mõistetav hüvitis peaks olema sama suur kui vabaduses viibiva isiku alusetu kinnipidamise korral (vt ka Riigikohtu 15.03.2010 otsus nr 3-3-1-93-09, p 15).
Kahju hüvitamise nõude esitamise (18.02.2024) kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali (s.o 2023. a IV kvartali) keskmine brutopalk (1904 eurot), mis on jagatud 30-ga (1904 ÷ 30 = 63,47).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.