Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 26.06.2024, Tartu 3-24-255 Kaitseväe kaebus Xi vastu õppekulu tasumise nõudes Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määrus Kaitseväe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ Kaitsevägi Vastustaja ‒ X
RESOLUTSIOON
1.Võtta Kaitseväe määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
3.Asendada määruse avaldamisel vastustaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseväe Akadeemia ülem immatrikuleeris 31.07.2020. a käskkirjaga nr 77 Xi alates 10.08.2020 rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine maaväesˮ Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse maaväe põhikursuste 24. maaväe põhikursuse õppurite nimekirja nominaalõppeajaga kolm aastat ja õppe lõpukuupäevaga 30.06.2023.
Kaitseväe Akadeemia ülema 06.08.2020. a käskkirjaga nr 172P võeti X alates 10.08.2020 määratud tähtajaga kuni 10.08.2026 tegevteenistusse ja nimetati Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse maaväe põhikursuste 24. maaväe põhikursuse kadeti ametikohale. Käskkirja p 4 kohaselt oli X kohustatud jätkama tegevteenistust kuni teenistuse tähtaja lõpuni (10.08.2026) või hüvitama õppekoha maksumuse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.
3.Kaitseväe Akadeemia ülem vabastas 19.09.2022. a käskkirjaga nr 3358P Xi kadeti ametikohalt ja tegevteenistusest alates 22.09.2022 seoses tema eksmatrikuleerimisega enne õppekava täitmist.
4.Kaitseväe Akadeemia ülem esitas 20.09.2022 Xile koolituskulude hüvitamise nõude nr KV1.2-4.5/22/23608, millega kohustas Xit hüvitama kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 140 lg 4 alusel pool kahe aasta õppekoha maksumusest, so 2 383,81 eurot. Koolituskulude tasumise tähtaeg oli 90 päeva Xi tegevteenistusest vabastamisest arvates.
5.X esitas Kaitseväe Akadeemia ülemale koolituskulude ajatamise taotluse, milles palus kulude osamaksetena tasumiseks sõlmida koolituskulude hüvitamise lepingu 24 kuuks.
6.Kaitsevägi ja X sõlmisid 06.10.2022 koolituskulude hüvitamise kokkuleppe nr KV-0.42.5/22/923, mille järgi kohustus X tasuma koolituskulud summas 2 383,81 eurot. Kokkuleppe p 2.2. kohaselt kohustus X tasuma selle summa alates lepingu sõlmimisest kuni 28.09.2024, ajatatult 24 kuuks (igakuiste maksetena summas 100 eurot, viimane osamakse 83,81 eurot). Kokkuleppe p-s 3.1. leppisid pooled kokku, et kui X jätab kolm järjestikust makset tähtaegselt tasumata või ei tasu makseid tervikuna, pöördub Kaitsevägi kohtusse ning nõuab tasumata jäänud koolituskulude summa temalt välja ühekordse maksena.
8.Kaitseväele raamatupidamisteenust osutav Riigi Tugiteenuste Keskus saatis 13.11.2023 Xile meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumiseks. X kirjale ei reageerinud.
9.Kaitsevägi esitas 29.01.2024 Tartu väljamõistmiseks summas 1 483,81 eurot.
Halduskohtule
kaebuse
Xilt
õppekulude
10.Halduskohus jättis 08.04.2024. a määrusega Kaitseväe kaebuse käiguta. Kohus asus seisukohale, et on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 262 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg hakkas kulgema 29.06.2023 ja kaebus tulnuks esitada kolme kuu jooksul, so hiljemalt 29.09.2023. Halduskohus andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
11.Kaitsevägi palus 15.04.2024 taotluses lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks või alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja hinnangul on kaebus esitatud HKMS § 262 lg 2 alusel tähtaegselt. Kohustus kolme järjestiku makse tasumiseks oli kokkuleppesse märgitud eelkõige Xi distsiplineerimiseks, et ta ei loobuks omapoolse kohustuse täitmisest kergekäeliselt. X pole täitnud koolituskulude hüvitamise kokkuleppega võetud kohustust alates 2023. a augustist. Kuna X esialgu täitis kokkulepet, püüdis Kaitsevägi leida maksete jätkamiseks kohtuvälist lahendust. Riigi Tugiteenuste Keskuse saatis 13.11.2023 isikule võlgnevuse tasumiseks meeldetuletuskirja. Kuna X on omapoolset kohustust jätkuvalt rikkunud ning ilmselgelt ei kavatse ta edaspidi kokkulepet täita, siis on ebamõistlik eeldada, et Kaitsevägi peaks esitama nõude pärast kokkuleppe täitmise lõpptähtaega, so pärast 28.09.2024. Sel juhul osutuks viivitus vastustaja jaoks soodsaks ning sisuliselt on tal õigus nõude tasumisest jätkuvalt kõrvale hoida. Kaebetähtaja ennistamata jätmine oleks ebaõige, sest sel juhul ei ole tagatud õiglase tulemuse saavutamine. Samuti koheldaks vastustajat ebavõrdselt võrreldes nende Kaitseväe Akadeemia õppuritega, kes täidavad analoogset kokkulepet korrektselt.
12.Tartu Halduskohus jäi 17.04.2024. a määruses seisukohale, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, jättis kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
12.1.HKMS § 262 lg 2 kohaselt võib juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, esitada kaebuse eraisiku vastu kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest. Kohus mõistab poolte vahel 2022. a oktoobris sõlmitud kokkulepet nii, et Kaitseväel on õigus nõuda kohustuse täitmist kohtus alles siis, kui X on jätnud kolm järjestikust makset tähtaegselt tasumata. Seega tuleb nõude aluseks oleva kohustuse rikkumise ajaks HKMS § 262 lg 2 tähenduses pidada ajahetke, mil X oli jätnud kolm järjestikust makset tähtaegselt tasumata. X tasus 10.07.2023 osamakse, mille tasumise tähtaeg oli 28.06.2023. Selleks ajaks oli ta jätnud tähtaegselt tasumata kolm järjestikust makset: 28.04., 28.05. ning 28.06.2023. Seega hakkas HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaeg kulgema 29.06.2023 ning kaebus tulnuks esitada kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 29.09.2023. Kaitsevägi esitas kaebuse 29.01.2024.
12.2.Kaitsevägi ei selgitanud, miks ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et X jättis kolm järjestikust makset tähtaegselt tasumata 28. juuniks. Kaitseväe väide, et oleks ebamõistlik, kui Kaitsevägi peaks esitama kaebuse pärast kokkuleppe täitmise lõpptähtaega, so pärast 28.09.2024, ei ühti kohtu seisukohaga. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 29.06.2023 ning lõppes 29.09.2023. Juba lõppenud tähtaeg ei hakka uuesti kulgema.
12.3.Kaebaja ei esitanud objektiivseid põhjuseid kaebuse tähtaegselt esitamata jätmise kohta. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks kaebetähtaja arvestamise osas eksimuses olnud. Kaebaja esitatud põhjendusi ei saa lugeda kaebetähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks, sest need ei ole käsitatavad kaebuse hilinenult esitamist tinginud asjaoludena.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja esitas 02.05.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse tühistada ning teha uus määrus, millega lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaega järgides. Alternatiivselt, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, palub kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistada. Kaebus on esitatud HKMS § 262 lg 2 alusel tähtaegselt. Kui isik pärast 10.07.2023 enam makseid ei teinud, püüdis kaebaja leida kohtuvälise lahenduse maksete jätkamiseks. Kaebajale raamatupidamisteenust osutav Riigi Tugiteenuste Keskus saatis 13.11.2023 vastustajale meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumiseks, kuid vastustaja jättis selle tähelepanuta. Seega sai vastustaja kaebajalt täiendava tähtaja kokkuleppe täitmiseks, mida ta täitma ei asunud. Sellest tulenevalt pöördus kaebaja 29.01.2024 (s.o kolmekuulise kaebetähtaja jooksul) kaebusega halduskohtusse. Õiguspäraseks ei saa pidada halduskohtu seisukohta, et kaebajal ei ole enam üldse õigust samas asjas halduskohtule kaebust esitada ning seda ka pärast kokkuleppe täitmise lõpptähtaega (28.09.2024). Sel juhul on viivitus vastustaja jaoks soodne olnud ning ta ei ole enam kohustatud nõude jääki (1483,81 eurot) tasuma. Kohus tõlgendas vääralt HKMS § 262 lg-t 2. Tartu Halduskohus rahuldas 30.04.2024. a otsusega haldusasjas nr 3-23-3013 Kaitseväe analoogse kaebuse. Selles asjas oli kokkuleppes märgitud tähtpäev (28.11.2023) möödunud. Kaitsevägi esitas kaebuse kohtusse 29.12.2023. Seega tõlgendasid Tartu Halduskohtu kohtunikud erinevalt kokkuleppest tulenevat nõude esitamise tähtaega ja rakendasid erinevalt HKMS § 262 lg-t 2. Samuti kohaldati erinevalt kaebaja kui haldusorgani riigilõivu tasumise kohustust. Kaebajal on kavas esitada halduskohtule veel mitmeid analoogseid nõudeid ning kaebaja vajab õigusselgust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebaja esitatud määruskaebus on tähtaegne ning puudub alus selle tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
15.Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus kaebetähtaja arvestamisel välja selgitamata olulised asjaolud ja lõpetas ennatlikult haldusasja menetluse.
16.Kaebaja nõue õppekulude osaliseks hüvitamiseks tuleneb (KVTS) § 140 lg-st 4. Nimetatud säte näeb ette, et tegevväelane, kes vabastatakse tegevteenistusest enne tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud õppekava kahekordse nominaalkestuse aega eksmatrikuleerimise tõttu enne õppekava täitmist (KVTS § 140 lg 1 p 10), peab lisaks sama paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole õppekoha maksumusest. Õppekulude osadena tasumiseks sõlmisid kaebaja ja vastustaja 06.10.2022 koolituskulude hüvitamise kokkuleppe.
17.Kaebust eraisiku vastu reguleerib HKMS 26. peatükk (§-d 260-263). HKMS § 260 lg 1 kohaselt võib halduslepingu pooleks olev või teda esindav haldusorgan füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuses eelkõige nõuda: 1) halduslepingust tuleneva kohustuse täitmist; 2) halduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et seaduses sätestatud juhtudel võib haldusorgan esitada kaebuse ametniku või muu avalikke ülesandeid täitnud isiku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas kaebuse regressinõude rahuldamiseks.
18.Halduskohus tugines kaebaja viidatud HKMS § 260 lg-le 1 ja leidis, et tegemist on seaduses sätestatud kohustusega, mille täitmise täpsemad tingimused võib Kaitsevägi kehtestada haldusakti või haldusmenetluse seaduse (HMS) § 98 alusel halduslepinguga. Praegusel juhul on tegemist halduslepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudega HKMS § 260 lg 1 p 1 tähenduses ning kohustamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 2 tähenduses (08.04.2024. a määruse p-d 9.2. ja 9.3.).
19.HKMS § 262 lg 2 sätestab, et kaebuse eraisiku vastu võib esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest. Halduskohus mõistis poolte vahel 2022. a oktoobris sõlmitud kokkulepet nii, et Kaitseväel on õigus nõuda kohustuse täitmist kohtus alles siis, kui X on jätnud kolm järjestikust makset tähtaegselt tasumata. Seega tuleb halduskohtu arvates nõude aluseks oleva kohustuse rikkumise ajaks HKMS § 262 lg 2 tähenduses pidada ajahetke, mil X oli jätnud kolm järjestikust makset tähtaegselt tasumata. X tasus 10.07.2023 osamakse, mille tasumise tähtaeg oli 28.06.2023. Selleks ajaks oli ta jätnud tähtaegselt tasumata kolm järjestikust makset: 28.04., 28.05. ning 28.06.2023. Halduskohus asus seisukohale, et seega hakkas HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaeg kulgema 29.06.2023 ning kaebus tulnuks esitada kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 29.09.2023.
20.Kaebaja selgitas 15.04.2024. a taotluses halduskohtule, et kuigi vastustaja pärast 10.07.2023 enam makseid ei teinud, siis arvestades, et ta esialgselt täitis kokkulepet, püüdis kaebaja leida kohtuvälise lahenduse maksete jätkamiseks. Sel põhjusel saatis kaebajale raamatupidamisteenust osutav Riigi Tugiteenuste Keskus 13.11.2023 vastustajale meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumiseks. Kaebaja leidis, et ta esitas kaebuse HKMS § 262 lg 2 järgi tähtaegselt. Halduskohus jäi vaidlustatud määruses siiski seisukohale, et kaebetähtaeg
hakkas kulgema 29.06.2023 ja lõppes 29.09.2023, ning selgitas, et juba lõppenud tähtaeg ei hakka uuesti kulgema.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga põhimõtteliselt selles, et kui kaebetähtaeg on lõppenud, siis ei hakka see meeldetuletuskirja saatmisel uuesti kulgema. Katsed kohtuvälise lahenduse leidmiseks ei lükka edasi seaduses sätestatud kaebetähtaega. Küll aga annavad määruskaebuse esitaja selgitused alust kahelda selles, kas halduskohus on praeguses asjas õigesti kindlaks teinud, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 29.06.2023.
22.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus eksis, kui lähtus kaebetähtaja arvestamisel üksnes õppekulude tasumise kokkuleppe p 3.1. sõnastusest. Kaebaja selgitas 15.04.2024 halduskohtule esitatud taotluses, et kokkuleppe alusel oli vastustaja teadlik, et kui ta jätab kolm järjestikust makset tähtaegselt tasumata või ei tasu makseid tervikuna, on kaebajal õigus pöörduda kohtusse ning nõuda tasumata jäänud koolituskulu välja ühekordse maksena. Kaebaja lisas, et kohustus kolme järjestikuse makse tasumiseks oli kokkuleppesse märgitud eelkõige isiku distsiplineerimiseks, et ta kergekäeliselt ei loobuks omapoolse kohustuse täitmisest. Halduskohus jättis need selgitused tähelepanuta.
23.Samuti ei nähtu halduskohtu põhjendustest, kas ja millise õigusliku tähenduse omistas kohus asjaolule, et kokkuleppe sisuks on kohustuse täitmine osade kaupa ja kokkuleppe lõpptähtaeg ei ole veel saabunud. Kuna kaebaja nõuab õppekulude tasumist kogu tasumata summa ulatuses, viitab see 06.10.2022 sõlmitud kokkuleppe ülesütlemisele. HMS § 102 lg 1 näeb ette, et halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades HMS §-s 102 sätestatud erisusi. Lepingu ülesütlemisel tuleb järgida võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid. Arvestades, et kaebaja nõuab tasumata õppekulude hüvitamist kogu ulatuses, ei saanud kaebetähtaja kulgemine alata 29.06.2023, nagu leidis halduskohus. Ilma lepingut ülesütlemata ei saa kaebaja nõuda kohustuse täitmist osas, mille täitmise tähtaeg ei ole saabunud.
24.Kaebaja ei ole praeguses asjas otsesõnu lepingu lõppemisele tuginenud. Samas märkis kaebaja halduskohtule 15.04.2024 esitatud avalduses, et kuna X on omapoolset kohustust jätkuvalt rikkunud ning ilmselgelt ei kavatse edaspidi kokkulepet täita, siis on ebamõistlik eeldada, et Kaitsevägi peaks esitama nõude pärast kokkuleppe täitmise lõpptähtaega, so pärast 28.09.2024. Lisaks nähtub vastustajale 13.11.2023 saadetud meeldetuletuskirjast, et vastustajale on juba 10.07.2023 koostatud arve summas 1 483,81 eurot, so summas, mille väljamõistmist Kaitsevägi 29.01.2029 esitatud kaebuses taotleb. Halduskohus ei ole hinnanud, milline mõju kaebetähtaja kulgemisele on tasumata õppekulude ulatuses arve esitamisel 10.07.2023.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Halduskohtul tuleb eespool toodud asjaolud välja selgitada ja kaebuse tähtaegsust uuesti hinnata.
26.Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele Tartu Halduskohtu kohtunike erineva praktika kohta HKMS § 262 lg 2 kohaldamisel märgib ringkonnakohus, et haldusasjas nr 3-23-3013 luges halduskohus tähtaegseks Kaitseväe kaebuse, mis oli esitatud pärast õppekulude osadena tasumise kokkuleppe lõpptähtaega. Selles asjas oli viimase osamakse tähtaeg 28.11.2023. Halduskohus viitas HKMS § 262 lg-le 2 ja luges kaebetähtaja alguseks 29.11.2023, so päeva, mil kaebajale pidi teatavaks saama eelmainitud tähtaja rikkumine. Kaitsevägi esitas kaebuse halduskohtule 29.12.2023. Ka asjas nr 3-23-3013 oli poolte vahel sõlmitud kulude tasumise
kokkulepe, mis nägi ette, et kui kohustatud isik jätab kolm järjestikust makset tähtaegselt tasumata või ei tasu makseid tervikuna, pöördub Kaitsevägi kohtusse ning nõuab tasumata jäänud koolituskulude summa temalt välja ühekordse maksena. Kuigi selles asjas tasus kohustatud isik vaid esimese osamakse, pöördus Kaitsevägi halduskohtusse pärast kokkuleppe lõpptähtaja möödumist. Selles olukorras käsitas halduskohus Kaitseväe kaebust hüvitamiskaebusena, mitte kohustamiskaebusena nagu praeguses asjas, ning lähtus kaebetähtaja kulgema hakkamise aja kindlakstegemisel õppekulude tasumise kokkuleppe lõpptähtajast, mitte kolmest järjestikusest rikkumisest teadasaamise ajast.
27.Seoses hüvitamiskaebuse esitamise võimalusega märgib ringkonnakohus täiendavalt, et Riigikohtu praktika kohaselt kohaldub hüvitamiskaebuse esitamisel üldine kaebetähtaeg. Riigikohus selgitas asjas nr 3-20-1834, et HKMS § 262 lg 2 ei reguleeri kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega, sest ei seosta kaebetähtaega kahjuga. HKMS § 262 lg 2 seab kaebetähtaja kulgema hakkamise sõltuvusse mitte kahjust, vaid ajast, mil haldusorgan sai teada nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest. Kolleegium leidis, et eraõigusliku isiku vastu esitatud kahju hüvitamise kaebuse kaebetähtaega reguleerib HKMS § 260 lg 3 kaudu HKMS § 46 lg 4. Seega võib halduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitada eraõigusliku isiku vastu kolme aasta jooksul arvates päevast, mil haldusorgan sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust (RKHKm 22.06.2021, nr 3-20-1834, p-d 1516).
28.Seoses kaebaja viidatud erineva kohtupraktikaga riigilõivu tasumisel selgitab ringkonnakohus, et praeguses asjas lähtus halduskohus õigesti HKMS § 104 lg-st 10, mis näeb ette, et Eesti Vabariik kui menetlusosaline on riigilõivu tasumisest vabastatud. Haldusasjas nr 3-23-3013 viitas halduskohus ekslikult riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 8, mille järgi on riigilõivu tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui kannatanu tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel. Samuti leidis kohus ekslikult, et kuna HKMS § 261 järgi on kaebajaks haldusorgan ja haldusorgan saab olla Kaitsevägi, mitte aga Eesti Vabariik, siis seetõttu riigilõivuvabastus ei kohaldu (TrtHKm 04.01.2024, p 4). HKMS § 15 lg 2 näeb ette, et riigi haldusorgan tegutseb menetlusosalisena riigi nimel. Seega HKMS § 104 lg 10 alusel koosmõjus HKMS § 15 lg-ga 2 on menetluses osalev riigi haldusorgan halduskohtumenetluses riigilõivu tasumisest vabastatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.