lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-22/90

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-22/90
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1785
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 124Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 179 lg 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineHKMS § 46 lg 5KaebetähtaegHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-22/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.03.20233-23-22/70Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.09.20233-23-22/91Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.10.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-3357/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-22

Määruse kuupäev

19. juuni 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (kainenema toimetamine 06.07.2018)

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Veiko Parts Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus ennistamiseks.

kaebetähtaja

2.Lõpetada menetlus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse vahendusel).

kätte

kaebajale

(esindaja

5.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 06.07.20263-26-2000/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 06.07.20263-26-898/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-202/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-4678/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-113/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10). Asjaolud
1.Kaebaja X esitas 04.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (edaspidi algne kaebus) ja menetluse käigus korduvaid täiendavaid avaldusi. Kohus määras kaebajale riigi õigusabi ning kaebaja esitas 17.10.2023 esindaja vahendusel kaebuse tervikteksti (edaspidi lõplik kaebus, dtl 321-323). Tallinna Halduskohus andis kaebuse 23.11.2023.a määrusega kohtualluvusel üle Tartu Halduskohtule.
2.Kaebus jõudis Tartu Halduskohtusse 13.12.2023. Lõpliku kaebuse põhjal esitas kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist õiglases suuruses kohtu äranägemisel. Kaebuse aluseks on see, et politsei toimetas 06.07.2018 kell 11.15 kaebaja kainenema. Arestikambris viibides muutus kaebaja närviliseks ning lõi käe ja jalaga vastu seina. Kaebaja murdis käeluu ja põrutas jalga. Kaebaja vabastati kainenemiselt 06.07.2018 kell 21.55. Kaebaja peab temalt vabaduse võtmist õigusvastaseks, kuna kaebaja oli kerges joobes, see ei kujutanud endast ohtu, kaebaja viibis kodu lähedal, teda oleks saanud viia koju, kutsuda tema juurde lähedased vms. Alandatud on kaebaja väärikust, kuna kainenema toimetamine mõjub

stigmatiseerivalt. Kaebajal on raske psüühikahäire ning kainenema paigutamine oli talle eriliselt traumeeriv. Alternatiivselt taotles kaebaja kainenema toimetamise õigusvastasuse tuvastamist.

3.Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada 06.07.2018. Kaebaja ei saanud esitada kaebust kolme aasta jooksul arvates sellest kuupäevast oma tervisliku seisundi tõttu. Lisaks seati Tartu Maakohtu 17.08.2018.a määrusega kohtuasjas 2-17-11108 kaebaja üle eestkoste, mis kehtis kuni 17.02.2022. Kohtu seisukoht
4.Kohus mõistab olukorda nii, et Tartu Halduskohtule üle antud kohtuasi hõlmab kaebuse nõuet ja alust, mis sisalduvad lõplikus kaebuses. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude Politsei- ja Piirivalveameti vastu alusel, et Politsei- ja Piirivalveamet toimetas kaebaja 06.07.2018 kainenema. Alternatiivselt on kaebaja esitanud tuvastamisnõude.
5.Kohus tegi kohtute infosüsteemi andmete põhjal kindlaks järgmist.
5.1.Tartu Maakohus on kohtuasjas 2-17-11108 teinud järgmised määrused: - 17.08.2018 määras kohus kaebaja eestkostjaks Võru Linnavalitsuse. Eestkostja ülesannete hulka kuulus juriidiliste toimingute ja tehingute tegemine eestkostetava nimel, s.h tagada kaebaja õiguste kaitse kohtute menetluses olevates asjades, kus kaebaja osaleb menetlusosalisena; - 18.11.2020 vabastas kohus Võru Linnavalitsuse eestkostja ülesannetest. Eestkostjaks määrati Y tähtajaga kuni 17.08.2021; - 16.08.2021 määrati Y esialgse õiguskaitse korras kaebaja ajutiseks eestkostjaks alates 17.08.2021 kuni eestkoste vajaduse kindlaks tegemiseni, so kuni isikule eestkostja määramiseni või eestkoste lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.02.2022; - 17.02.2022 lõpetas kohus kaebaja üle seatud eestkoste. Määrus kehtis ja kuulus täitmisele alates Y teatavaks tegemisest, s.o alates 21.02.2022.
5.2.Kaebaja on enne kaebuse esitamist käesolevas kohtuasjas esitanud halduskohtule järgmised sama sisuga kaebused.
5.2.1.Kohtuasi 3-21-1920. Kaebaja esitas 22.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis valdavas osas kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega (ainsad muudatused on kuupäev ja riigilõivu summa, viimane muudatus on tehtud riigilõivuseaduse 01.01.2022 jõustunud muudatuste tõttu). Y palus kaebust menetlusse mitte võtta. Kaebaja teatas 31.08.2021, et palub lõpetada tema avaldus kohtumenetluses eestkoste soovil. Kohus tagastas kaebuse 03.09.2021.a määrusega, kuna Y eestkostjana ei ole kaebust heaks kiitnud.
5.2.2.Kohtuasi 3-21-2577. Kaebaja esitas 10.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis valdavas osas kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega (ainsad muudatused on kuupäev ja riigilõivu summa, viimane tuleneb riigilõivuseaduse 01.01.2022 jõustunud muudatustest). Y palus kaebust menetlusse mitte võtta. Kohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja seaduslik esindaja ei kiitnud kaebust heaks.
5.2.3.Kohtuasi 3-22-451. Kaebaja esitas 18.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest ta 21.02.2022 loobus. Kohus lõpetas menetluse. Kaebus kujutas endast e-kirja, milles

on öeldud: annan kohtusse uuesti käigu asjas riigi vastu, samadel alustel mis varasemalt. Eestkoste on likvideeritud ja mul on õigus esitada ise nõue riigi vastu.

5.2.4.Kohtuasi 3-22-658. Kaebaja esitas 18.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis täielikult kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega. Kohus andis 22.03.2022.a määrusega kaebajale riigi õigusabi. Kaebaja esindajaks oli vandeadvokaadi abi Merili Laansoo. Esindaja leidis, et kaebaja nõuded on perspektiivitud või väga väheste eduvõimalustega. Esindaja selgitas kliendile õiguslikku olukorda ning klient otsustas jätta kaebuse puudused kõrvaldamata. Esindaja palus kaebuse tagastada. Kohus tagastas kaebuse 21.04.2022.a määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi.
5.2.5.Kohtuasi 3-22-1475. Kaebaja esitas 08.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis täielikult kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega. Kohus selgitas 09.08.2022.a määruses kaebajale, et ta on kaebuses viidanud sellele, et politsei viis kaebaja koju viimise asemel arestikambrisse, kus kaebaja murdis käeluu ja vigastas jalga. Kui kaebajal on pretensioone Politsei-ja Piirivalveameti vastu ning kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju, siis tuleb tal vormistada selles osas korrektne kaebus, näidates ära, millise õigusvastase tegevusega ja millist kahju on kaebajale põhjustatud ning millises summas kaebaja Politsei-ja Piirivalveametilt hüvitist nõuab. Ühtlasi tuleb kaebajal kõiki oma väited ka tõendada. Kohus tagastas kaebuse 24.08.2022.a määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi.
5.2.6.Kohtuasi 3-22-2370. Kaebaja esitas 05.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis täielikult kattub käesolevas kohtuasjas esitatud algse kaebusega. Kohus tagastas kaebuse 29.11.2022.a määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi.
5.3.Kaebaja esitas 04.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtuasjana 320-1655. Kaebaja taotles, et kohus mõistaks Võru linnalt välja hüvitise (igakuise toetuse 1050 eurot) alusel, et kaebaja on haiguse tõttu kaotanud töövõime ja sissetuleku. 23.09.2020 esitatud määruskaebuses vastas kaebaja kohtu seisukohale, et halduskohtus saab taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja tõi välja, et suvel 2019 tekkis kaebajal konflikt patrullpolitseinikuga, kaebaja suhtes kasutati jõudu, ta sai vigastusi ning kaotas töö ja sissetuleku. Samuti, et kaebaja suhtes kohaldati kriminaalasjas 1-20-1867 sundravi, mille tõttu kaebaja ei saanud asuda kokkulepitud töökohale Šveitsis. Kaebaja viitas ka Võru linna tegevusele kaebaja eestkostjana, mis on kaebajale põhjustanud kahju. Kaebaja esitas põhjendusi ja tsiteeris õiguskirjandust viisil, mida juriidilise hariduseta isiku puhul saab pidada kohaseks ja mõtestatuks. 12.01.2021 esitatud täiendavas avalduses põhjendas kaebaja, et 2014 suvel kohaldati talle tahte vastast ravi, ta on aastate jooksul 5-6 korral viibinud ravil psühhiaatriakliinikus, arstid on piiranud kaebaja võimalusi töötada (kaebaja ei saa tervisetõendit juhiloa tarbeks või töötamiseks merel), kaebajal on seetõttu tekkinud depressioon ja alkoholism. Kaebaja kordas ja põhjendas täiendavalt oma etteheiteid Võru linna tegevusele eestkostjana (ei kaitsnud piisavalt kaebaja huve tsiviilasjas, sõlmis kaebajale kahjulikke kompromisse). 12.01.2021 teatas kaebaja eestkostja Y, et palub kaebust mitte menetlusse võtta. Kohus tagastas kaebuse 12.01.2021.a määrusega, kuna kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiitnud kaebust heaks.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. See säte ütleb, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
6.1.Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 alusel tuleb kaebus kahju hüvitamise nõudes esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. HKMS § 46 lg 5 alusel saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Kaebaja kinnitusel sai ta toimingust, kahjust ja selle põhjustanud isikust teada 06.07.2018. Kohus nõustub sellega, et kui kaebaja hinnangul põhjustasid 06.07.2018.a sündmused talle kahju, siis pidi kaebaja kahju tekkimisest ja selle põhjustanud isikust aru saama kohe, kui kaebaja kainenemiselt vabastati. Kaebus tuli nii hüvitamis- kui ka tuvastamisnõudes esitada hiljemalt 06.07.2021. Kaebaja esitas käesolevas kohtuasjas kaebuse 04.01.2023. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
6.2.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Esiteks leiab kohus, et kaebaja tervislik seisund või kaebaja teovõime piiramine 17.08.201821.02.2022 ei takistanud kaebajal esitada kaebust tähtaegselt. Seda tõendavad kaebaja avaldused määruse punktis 5.3 nimetatud kohtuasjas. Kaebaja esitas selles kohtuasjas oma käega kirjutatud avaldused, milles ta põhjalikult, loogiliselt ja mõtestatult kirjeldas oma etteheiteid erinevatele isikutele avalik-õiguslikes vaidlustes. See näitab, et soovi korral oleks kaebaja saanud tähtaegselt koostada ja kohtule esitada ka nõuded seoses tema kainenema toimetamisega 06.07.2018. Teiseks sätestavad HKMS § 71 lg 1 ja 2, et kohus ennistab seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Kaebaja tugines 06.07.2018.a juhtumile esmakordselt määruse punktis 5.2.1 nimetatud kaebuses, mille kaebaja esitas ligikaudu 1,5 kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Sel ajal olid kaebaja võimalused saavutada kaebetähtaja ennistamine oluliselt paremad kui praeguses kohtuasjas. Kaebus jäi menetlusse võtmata, kuna kaebaja eestkostja Y ei kiitnud kaebuse esitamist heaks. Kuid kaebaja ja tema seadusjärgne esindaja ei ole erinevad menetlusosalised, vaid Y tegutses kaebaja esindajana ja tema nimel. Sisuliselt loobus kaebaja nimel tegutsenud isik kaebuse puuduste kõrvaldamisest. See näitab, et kaebajal oli (esindaja vahendusel) võimalik esitada kaebus punktis 5.2.1 nimetatud kaebuse esitamise ajal. See, et eestkostja seda vajalikuks ei pidanud, võib kaebajale anda aluse esitada nõue Y vastu, see kuulub lahendamisele maakohtus. Isegi kui möönda, et kaebajal oli tema teovõime piiramise perioodil kaebuse esitamine takistatud, lõppes see takistus 21.02.2022. Kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus oleks tulnud esitada 14 päeva jooksul sellest arvates, hiljemalt 07.03.2022. Kaebaja on pärast eestkoste lõpetamist esitanud halduskohtule neli kaebust, milles kaebaja tugineb kaebuse alusena 06.07.2018.a juhtumile (määruse punkt 5.2.3-5.2.6). Neist esimese esitas kaebaja kohe pärast seda, kui kohus tegi määruse eestkoste lõpetamise kohta, ning loobus seejärel kaebusest. Määruse punktis 5.2.5 kirjeldatud kohtuasjas selgitas kohus kaebajale konkreetselt võimalust esitada kahju hüvitamise nõue Politsei- ja Piirivalveameti vastu seoses 06.07.2018.a juhtumiga, kaebaja seda ei teinud. Kohus leiab, et kui kaebaja on sedavõrd

mitmel korral esitanud sama sisuga kaebuse, mida kohus ei saanud menetleda kaebaja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu, siis ei ole kaebetähtaja ennistamine enam võimalik.

6.3.Määruse punktis 6.1 ja 6.2 toodu tähendab, et HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Kohus lõpetab menetluse.
7.HKMS § 152 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kohtu hinnangul on täidetud ka selle sätte kohaldamise eeldused. Kaebaja esitatud kaebusest kohtuasjas 3-22-451 (määruse punkt 5.2.3) on üheselt mõistetav, et kaebaja soovis esitada uuesti kaebuse, mille ta varem esitas määruse punktis 5.2.1 ja 5.2.2 nimetatud kohtuasjades. Kohus tegi kohtuasjas 3-22-451 määruse menetluse lõpetamise kohta ja see on jõustunud.
8.Käesolevas määruses esitatud põhjendused menetluse lõpetamiseks kehtivad ka siis, kui kohus tõlgendas Tallinna Halduskohtus toimunud menetlust valesti ja Tartu Halduskohtule üle antud kaebus sisaldas ka muid algses kaebuses esitatud nõudeid. Kohtu põhjendused kehtivad kõigi algses kaebuses esitatud nõuete ja nende aluste suhtes.
9.Menetluse lõpetamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
10.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium