lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-22/91

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-22/91
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2089
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 21 lg 4Kolmanda isiku kaasamineHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHMKS § 46 lg 5

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-22/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.03.20233-23-22/70Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.09.20233-23-22/90Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.06.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-3357/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-22

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (kainenema toimetamine 06.07.2018)

Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuni 2024. a määruse peale Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X. esindaja v.adv Veiko Parts Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. juuni 2024. a määrus muutmata.
2.Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja Enna X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas 4. jaanuaril 2023 halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus korduvalt täiendavaid avaldusi. Kohus määras kaebajale riigi õigusabi ning kaebaja esitas 17. oktoobril 2023 esindaja vahendusel kaebuse tervikteksti. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist õiglases suuruses kohtu äranägemisel. Kaebuse aluseks on see, et politsei toimetas 6. juulil 2018 kell 11.15 kaebaja kainenema. Arestikambris viibides muutus kaebaja närviliseks ning lõi käe ja jalaga vastu seina. Kaebaja murdis käeluu ja põrutas jalga. Kaebaja vabastati kainenemiselt sama päeva õhtul. Kaebaja oli kerges joobes, see ei kujutanud endast ohtu. Kaebaja viibis kodu lähedal, teda oleks saanud viia koju, kutsuda tema juurde lähedased vms. Alandatud on kaebaja väärikust, kuna kainenema toimetamine mõjub stigmatiseerivalt. Kaebajal on raske psüühikahäire ning kainenema paigutamine oli talle eriliselt traumeeriv.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Alternatiivselt taotles kaebaja kainenema toimetamise õigusvastasuse tuvastamist. Ühes kaebuse terviktekstiga esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja selgitas, et sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada 6. juulil 2018, kuid ei saanud esitada kaebust kolme aasta jooksul oma tervisliku seisundi tõttu. Lisaks seati Tartu Maakohtu 17. augusti 2018. a määrusega kohtuasjas xxx kaebaja üle eestkoste, mis kehtis kuni 17. veebruarini 2022.

2.Tartu Halduskohus 19. juuni 2024. a määrusega jättis rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse ja lõpetas asja menetluse. Halduskohus sedastas, et 17. augustil 2018 määras kohus kaebaja eestkostjaks Võru Linnavalitsuse. 18. novembril 2020 vabastas kohus Võru Linnavalitsuse eestkostja ülesannetest ja määras eestkostjaks Enna X.X.-i (kaebaja ema) tähtajaga kuni 17. augustini 2021. 17. veebruaril 2022 lõpetas kohus kaebaja üle seatud eestkoste. Määrus kehtis ja kuulus täitmisele alates Enna X.X.-ile teatavaks tegemisest, s.o alates 21. veebruarist 2022. Kaebaja kinnitusel sai ta toimingust, kahjust ja selle põhjustanud isikust teada 6. juulil 2018. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 ja HMKS § 46 lg 5 järgi tuli kaebus esitada seega hiljemalt 6. juulil 2021. Kaebaja esitas kaebuse 4. jaanuaril 2023, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. Asjaoludest nähtub, et kaebaja tervislik seisund ega teovõime piiramine ei takistanud kaebajal esitada kaebust tähtaegselt. Enne praeguses asjas kaebuse esitamist esitas kaebaja halduskohtule kaebuse juba 4. septembril 2020 (haldusasi nr 3-20-1655) ja korduvalt kaebusi (haldusasjad nr 3-21-1920, 3-21-2577, 3-22-451, 3-22-658, 3-22-1475, 3-22-2370), mille tekst suuresti kattus praeguses asjas algselt esitatud kaebuse tekstiga. Kaebaja tugines 6. juuli 2018. a juhtumile esmakordselt juba haldusasjas nr 3-21-1920 22. augustil 2021 esitatud kaebuses, s.o ligikaudu 1,5 kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebus jäi menetlusse võtmata, kuna kaebaja eestkostja E. X.X. ei kiitnud kaebuse esitamist heaks. See näitab, et kaebajal oli (esindaja vahendusel) võimalik esitada kaebus hiljemalt 2021. aasta augustis. See, et eestkostja seda vajalikuks ei pidanud, võib kaebajale anda aluse esitada nõue E. X.X.-i vastu, see kuulub lahendamisele maakohtus. Isegi kui möönda, et kaebajal oli tema teovõime piiramise perioodil kaebuse esitamine takistatud, lõppes see takistus 21. veebruaril 2022. Kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus oleks tulnud esitada 14 päeva jooksul sellest arvates, hiljemalt 7. märtsil 2022. Kaebaja on pärast eestkoste lõpetamist esitanud halduskohtule neli kaebust, milles kaebaja tugineb kaebuse alusena 6. juuli 2018. a juhtumile. Haldusasjas nr 3-22-1475 selgitas kohus kaebajale konkreetselt võimalust esitada kahju hüvitamise nõue PPA vastu, kuid kaebaja seda ei teinud. HKMS § 152 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kui kaebaja on sedavõrd mitmel korral esitanud sama sisuga kaebuse, mida kohus ei saanud menetleda kaebaja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu, siis ei ole kaebetähtaja ennistamine enam võimalik. Kaebaja esitatud kaebusest kohtuasjas xxxx on üheselt mõistetav, et kaebaja soovis esitada uuesti kaebuse, mille ta varem esitas haldusasjas nr xxx ja xxx. Kohus tegi kohtuasjas xxx määruse menetluse lõpetamise kohta ja see on jõustunud.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 19. juuni 2024. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja leiab, et põhjendamatu on seisukoht, et kaebaja tervislik seisund või kaebaja teovõime piiramine ei takistanud kaebajal esitada kaebust tähtaegselt. Põhjusteks, mis on takistanud kaebajal ilma professionaalse abita koostada ja tähtaegselt kohtule esitada nõuded

seoses tema kainenema toimetamisega 6. juulil 2018, olid kaebajal diagnoositud psüühikahäired. Põhjendamatu on etteheide, et kaebajal oli (eestkostjast esindaja vahendusel) võimalik esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus kaebuses, mille kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 22. augustil 2021. Kas sellel ajal oli kaebajal jätkuvalt diagnoositud psüühikahäired. See, et kaebuses muu seas ühes lauses üldsõnaliselt mainiti, et politsei viis mõni aeg tagasi kaebaja arestikambrisse selle asemel, et viia ta koju, ei tähenda, et kaebaja selgelt tugines 6. juuli 2018 juhtumile. E. X.X. on kaebaja ema, kellel puuduvad õigusalased teadmised. Põhjendamatu on heita kaebaja eestkostjale ette, et ta jättis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul kasutamata võimaluse taotleda kaebetähtaja ennistamist, vaid lihtsalt jättis puudused äärmiselt segases kaebuses kõrvaldamata. Põhjendamatu on etteheide, et kaebaja jättis kohtuasjas nr xxx kõrvaldamata puudused kaebuses, mille kaebaja esitas 8. juulil 2022. Asjaolu, et kaebaja on esitanud kohtutele sisult sama kaebust korduvalt ega ole kõrvaldanud kaebuse puudusi isegi kohtu selgituste korral, kinnitab, et kaebaja ei suuda iseseisvalt oma õigusi halduskohtumenetluses teostada ning see on mõjuvaks põhjustavaks HKMS § 71 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole varem esitanud kaebust hüvitis- või tuvastamisnõudega PPA vastu seoses kaebaja kainenema toimetamisega 6. juulil 2018. Nimetaud nõue nimetatud alusel on esitatud kohtule esmakordselt alles käesolevas kohtuasjas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Kaebaja leiab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude tähtaegne esitamine PPA vastu 6. juuli 2018. a intsidendi tõttu oli takistatud tema tervisliku seisundi ja eestkostja õigusteadmiste puudumise tõttu ning tegemist on kaebetähtaja rikkumise mõjuva põhjusega HKMS § 71 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
6.Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et haldusasjas nr 3-20-1655 esitatud omakäelises kaebuses ja 12. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis on kaebaja suutnud arusaadavalt ja loogiliselt jälgitavalt selgitada, millise avaliku võimu tegevusega ta rahul ei ole ja mida ta soovib kohtult saada. Sealjuures nähtub, et kaebaja on teadlik riigivastutuse üldistest reeglitest ning sellestki, et hüvitamisele kuulub mittevaraline kahju muu hulgas tervisekahju tekitamise korral. Selles haldusasjas jäi algselt Võru linna vastu esitatud kaebus lõpuks menetlusse võtmata põhjusel, et kaebaja eestkostja ei kiitnud heaks kaebuse esitamist ja kaebajal endal puudus teovõime halduskohtumenetluses. Algselt tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, leides, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja suutis iseseisvalt esitada määruskaebuse ringkonnakohtule ning saavutada halduskohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul on väljaspool kahtlust, et kaebaja oli kaebuse esitamise ja kaebuse kohtus menetlemise ajal teadlik õigusest nõuda avaliku võimu kandjalt halduskohtusse kaebuse esitamise kaudu rahalist hüvitist isiku põhiõiguste õigusvastase piiramise korral. Samuti on väljaspool kahtlust, et kaebaja oli endale teadvustanud kokkupuuted avaliku võimuga, mis võisid kaasa tuua kaebaja õiguste õigusvastase piiramise ning oli võimeline arusaadavalt väljendama oma tahet selles küsimuses. Hiljem, 2021. ja 2022. aastal halduskohtule esitatud korduvad kaebused kinnitavad seda arusaama. Samuti nähtub Tartu Maakohtu 17. veebruari 2022 määrusest asjas nr 2-17-11108, et kohus veendus kaebajaga kohtudes, et kaebaja puhul ei ole tegemist kestva suutmatusega oma tegudest aru saada või neid juhtida, kaebaja vastas küsimustele adekvaatselt ning suutis oma vastuseid põhjendada.

Kokkuvõttes saab järeldada, et kaebajal oli võimalik väljendada tahet kaebuse esitamiseks 6. juuli 2018 intsidendiga seoses enne kaebetähtaja möödumist. Nendel asjaoludel, kui kaebaja kolmeaastase kaebetähtaja jooksul ei tulnud mõttele esitada kahju hüvitamise nõue seoses tema kainenemisele paigutamisega, siis ei saa seda pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Valdav enamus Eestis avaliku võimu tegevusega kokku puutuvaid inimesi ei ole õigusalaste teadmistega, kuid kannavad siiski kaebetähtaja möödumisel oma õiguste kaitse võimaluse minetamise riski.

7.Kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud kolmeaastane tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et isik jõuaks pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ka olukorras, kus tema tervislik seisund ajuti takistab kaebuse esitamist. Seetõttu ei ole nõutav, et kaebaja oleks kaebetähtaja jooksul igal ajahetkel võimeline kaebust kohtule esitama. Olukorras, kus kaebajale oli määratud eestkostja, pidi viimane hoolitsema kaebaja õiguste teostamise eest. Seega oli eelduslikult kaebuse esitamine võimalik igal ajal, mil kaebajale oli määratud eestkostja. Kui õigusalaste teadmiste puudumine tõttu oli eestkostja jaoks kaebuse koostamine või kohtuga suhtlemine ebamõistlikult keerukas, pidi eestkostja sellele vaatamata tagama kaebaja õiguste kaitse ja vajadusel pöörduma abi saamiseks asjatundja poole. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et ka õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et kohtusse pöördumine on võimalik kui tahes pika aja jooksul. Seetõttu ei ole kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks see, kui eestkostja ei soovinud kaebaja esindajana kohtumenetluses osaleda või leidis, et kahju hüvitamise kaebuse lahendamine halduskohtus ei ole kaebaja õiguste kaitsmiseks vajalik. Nagu halduskohus märkis, kui seetõttu jäid kaebaja õigused kaitseta, võib kaebajal olla kahju hüvitamise nõue eestkostja vastu.
8.Määruskaebuses leiab kaebaja, et ta mõistis kahju hüvitamise kaebuse esitamise võimalust alles pärast seda, kui käesolevas asjas riigi õigusabi korras määratud esindaja tegi analüüsi, milliseid nõudeid on kaebajal üldse võimalik esitada. Kaebaja vaatab aga mööda sellest, et võimalikke nõudeid analüüsides sai esindaja tugineda kaebaja enda selgitustele selle kohta, kuidas avalik võim on kaebaja õigusi piiranud. Ringkonnakohus ei näe, et käesolevas asjas oleks seetõttu saanud selguda uued asjaolud ning, et mõnes episoodis kaebaja õiguste piiramise tõttu kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus ei pidanudki kaebaja jaoks varem selguma. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kaebaja enda tegevusest nähtub teadlikkus nii tema õiguste rikkumise võimalikkusest kui ka kahju hüvitamise nõude esitamise võimalusest sellisel juhul. Kaebaja oli varem korduvalt sarnastel asjaoludel kohtusse pöördunud. Sellest ilmneb selgelt, et kaebaja oli mõelnud sellele, millistes episoodides avalik võim võis olla kaebaja õigusi rikkunud. Kaebuste tekstist ilmneb, et ka kaebaja kainenemisele paigutamine ja selle kahjulik mõju oli kaebajale varem teada.
9.Ringkonnakohus osutab veel sellele, et haldusasjas nr 3-22-658 andis Tallinna Halduskohus 22. märtsi 2022. a määrusega kaebajale riigi õigusabi õigusnõustamiseks seoses võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamisega Võru Linnavalitsuse ja Eesti Vabariigi vastu selgitamaks välja, milliseid nõudeid ja millisel alusel on üldse võimalik esitada ja isiku esindamiseks võimalikus halduskohtumenetluses, sh kohtule nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Seega isegi juhul, kui kaebajal oli segadus selles, millise rikkumistega seoses ta saab nõuda kahju hüvitamist, oli tal võimalik oma selgitused ja küsimused esitada õigusteadmistega isikule 2022. aasta kevadel. 21. aprilli 2022. a menetlusdokumendis teatas esindaja halduskohtule, et ta selgitas kaebajale, et kaebaja nõuded on perspektiivitud või väga väheste eduvõimalustega ja kaebaja otsustas jätta kaebuse puudused kõrvaldamata. Riigi õigusabi osutamisel suhtles esindaja kaebajaga telefoni teel, samuti toimus vahetu kohtumine, mis kestis kaks tundi. Seega oli kaebajal tegelik võimalus avaldada esindajale kõik tema kaebuses nimetatud episoodidega, sh kaebaja kainenemisele paigutamisega, seotud asjaolud ning saada õiguslik hinnang kahju hüvitamise väljavaadete kohta. Kuna kaebaja nõustus esindaja arvamusega, et menetluse jätkamine halduskohtu asjas nr 3-22-658 ei olnud

otstarbekas, siis ei ole alust väita, et enne praeguses asjas esindaja tehtud analüüsi ei pidanudki kaebaja mõistma kainenemisele paigutamise tõttu riigi vastu kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust.

10.Riigi õigusabi andmine kaebajale asjas nr 3-22-658 kummutab kaebaja väite, nagu kinnitaks korduvalt samasisulise kaebuse esitamine ja seejärel kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmine, et kaebaja ei mõistnud ega pidanudki mõistma tema kainenemisele paigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust. Ringkonnakohus kordab, et kaebajale oli hiljemalt 2022. aasta kevadel tagatud võimalus avaldada õigusteadmistega esindajale kõik probleemsed kokkupuuted avaliku võimuga ja saada hinnang kahju hüvitamise väljavaadete kohta. Kui kaebaja alles praeguses asjas riigi õigusabi korras määratud esindajaga suhtlemisel jõudis äratundmisele, et soovib esitada kahju hüvitamise nõude tema kainenemisele paigutamise tõttu, ei tähenda see, et oleks esinenud objektiivne või kaebaja vaimsest seisundist tulenev takistus nõude varasemaks formuleerimiseks. Nõuete aegumise regulatsioon tähendab paratamatult, et isik võibki hilineda õiguskaitsevahendi kasutamisega ega saa seetõttu oma õigust maksma panna.
11.Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks. Samuti oli kaebajal pärast eestkoste lõpetamist juba 2022. aasta alguses tegelik võimalus esitada konkreetselt tema kainenemisele paigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ning taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega on kaebaja ilmselt hilinenud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamisega. Kokkuvõttes puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks ning halduskohus lõpetas põhjendatult asjas menetluse.
12.Olukorras, kus menetlus tuli lõpetada kaebetähtaja möödalaskmise tõttu, ei ole asja lahendamisel oluline, kas täiendavalt esines alus menetluse lõpetamiseks ka HKMS § 152 lg 1 p 1 järgi. Seetõttu ringkonnakohus ei analüüsi küsimust, kas praeguses asjas esitatud nõudes on varasemas asjas jõustunud kohtulahendiga menetlus lõpetatud.
13.Määruskaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja