Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
7. juuni 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-844
Haldusasi
X kaebus Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamiseks ning tööstaaži tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Ilya Zuev
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-844.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-844 osas, milles halduskohus tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõuete osas ning saata kaebus selles osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-24-844 keeldunud temale pangakonto avamisest või ei ole päringule vastanud. Kaebaja on pöördunud probleemi lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni, Finantsinspektsiooni, õiguskantsleri ja prokuratuuri poole, kuid lahendust ei ole leitud. Seega on kaebaja sunnitud pöörduma kohtusse. Pangakonto omamine on isiku elementaarne õigus, mis peab olema tagatud ja ilma milleta ei saa isik kaasaegses ühiskonnas normaalselt elada ning oma vajadusi realiseerida. Kaebaja puhul on täidetud seaduses ja panga üldtingimustest tulenevad eeldused temaga makseteenuse lepingu sõlmimiseks ning pangakonto puudumine raskendab kaebaja elu ja riivab tema väärikust. Kuna Eesti Vabariik ei ole taganud kaebajale võimalust omada pangakontot, siis on riik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014 direktiivist 2014/92/EL tulenevaid kohustusi (vt art 15, art 16 lg-d 1 ja 2 ning art 21 lg 1). Direktiivist tulenev õigus põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele on võetud Eesti õigusesse üle võlaõigusseaduse (VÕS) § 7101 lg-ga 2, kuid riik ei ole seda taganud. Kuna riik ei täida direktiivist 2014/92/EL tulenevaid kohustusi, on tegemist riigi õigusvastase tegevusega, mille tagajärjel riivatakse kaebaja väärikust ning kaebajale on seeläbi tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Mittevaraline kahju tuleneb sellest, et kaebaja ei ole saanud realiseerida oma õigusi ja kasutada elementaarset pangateenust. Kuna rikkumine on kauakestev, siis hindab kaebaja mittevaralise kahju eest kohaseks hüvitiseks 100 000 eurot. Kuivõrd pangakonto puudumise tõttu oli rikutud kaebaja õigus pensionile ning ta ei ole saanud Eestis leida tööd ja töötada, siis on kaebajale tekkinud varaline kahju, mille suuruseks hindab kaebaja asjaomasel perioodil kehtinud või kehtiva töötasu alammäära. Tekkinud varaline kahju tuleb hüvitada ajavahemiku 01.08.2016–31.12.2023 eest summas 50 834 eurot (bruto) ja alates 01.01.2024 kuni õiguste rikkumise lõpetamiseni (s.o kuni pangakonto avamiseni) igakuiselt summas 820 eurot (bruto), mis indekseeritakse vastavalt kehtivale töötasu alammäärale. Samuti palub kaebaja tuvastada, et pangakonto puudumine rikkus tema õigust pensionile ja ta ei saanud Eestis töötada ning seega tuleb määrata, et kaebajal on tööstaaž (töötasu alammäära ulatuses) alates 01.08.2016 kuni tema õiguste rikkumise lõpetamiseni.
2(3)
3-24-844
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.