Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-42
Haldusasi
Rahapesu Andmebüroo 5. jaanuari 2024. a taotlus nr 1.2-1/4-1 vara riigi omandisse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK Puudutatud isik – X
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rahapesu Andmebüroo määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta Rahapesu Andmebüroo 28. veebruari 2024. a määruskaebuse lisad (dtl 416– 418) haldusasja nr 3-24-42 materjalide juurde.
Keelata puudutatud isikul ja tema esindajatel tuvuda kohtutoimikuga haldusasjas nr 3-24-42 määruse resolutsiooni punktis 1 märgitud dokumente puudutavas osas ning saada nendest dokumentidest ärakirju.
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 324-42 resolutsiooni punkt 1 ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada Rahapesu Andmebüroo 5. jaanuari 2024. a taotlus ning anda luba kanda X valduses olnud ning Maksu- ja Tolliameti poolt 30. novembril 2022 hoiule võetud sularaha 350 000 Ukraina grivnat riigi omandisse.
Jätkata Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 324-42 resolutsiooni punktiga 3 rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kuni eelmises punktis märgitud vara riigi omandisse kandmise kohta Rahapesu Andmebüroo haldusakti andmiseni.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
3-24-42
Puudutatud isik RAB-i taotluse suhtes seisukohta ei esitanud.
3-24-42 kriminaalasjas nr 2324010004 pidi RAB-le olema teada, et PPA menetleb kriminaalasja suures koguses sularaha salakaubaveo kuriteos (karistusseadustiku (KarS) § 391). Riigikohus selgitas 14.12.2023 määruses nr 1-23-4049 (p-d 15–17), milliseid meetmeid saab sellises menetluses rakendada. RAB on teinud puudutatud isiku poolt sularaha Euroopa Liidu (EL) tolliterritooriumile toomise asjaoludest põhjendatud järeldusele, et isiku valduses olnud sularaha pärineb kuritegelikust tegevusest ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. Sellest oli RAB-l võimalik teavitada PPA-d või prokuratuuri, kes saanuks otsustada, kas on põhjust kahtlustada puudutatud isikut kuriteos ning rakendada kriminaalmenetluses ettenähtud meetmeid vara arestimiseks hilisema konfiskeerimise eesmärgil. Ka vara laiendatud konfiskeerimine võimaldaks saavutada eesmärgi vältida kuriteost pärineva vara sattumist legaalsesse käibesse. Kuna RAB ei ole pöördunud PPA või prokuratuuri poole raha tegeliku omaniku (kannatanu) väljaselgitamiseks, ei ole võimalik hinnata RAB-i viidatud FATF-i soovituste järgimise (nn halduskonfiskeerimise) lubatavust ja RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Samuti kahtleb kohus, kas vara riigi omandisse kandmisel kohaldamisel realiseerub RAB-i väidetud kannatanu võimalus saada vara tagasi, sest seadusest ei tulene RAB-le kohustust selgitada välja vara tegelik omanik ja teda teavitada. Kannatanu huvisid saab arvestada ka kriminaalmenetluses (nt Riigikohtu 11.06.2021 otsus nr 1-18-5732, p 92).
3-24-42 Teabevahetuse andmed kajastusid mh RAB-i taotluses ja selle lisades ning kui asjaolud jäid kohtule ebaselgeks, tulnuks seda RAB-le selgitada ja anda võimalus esitada täiendavad tõendid. RAB on 07.12.2023 ettekirjutustega mh tunnistanud enda seatud piirangud kehtetuks nende isikute osas, kelle valduses olnud vara on arestitud kriminaalmenetluses. RAB on haldusorgan, mitte uurimisasutus, ning tema pädevuses ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. RAB ei saa hinnata ega kontrollida kriminaalmenetluse ulatust või tehtud toiminguid. Uurimisasutusel on kohustus RAB-i teavitada vaid siis, kui kriminaalmenetluse tõttu tuleb RAB-l lõpetada enda seatud piirangud. Konfiskeerimine kriminaalmenetluse käigus ja nn halduskonfiskeerimine ei võistle omavahel ja nende vahel puudub hierarhia. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise sidumine kriminaalmenetluse läbiviimisega ei põhine seadusel ning seda ei toeta ka FATF-i soovitused. Eristada tuleb rahapesu ja rahapesu kahtlust. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik algatada kriminaalmenetlus või kanda vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse. Tegemist on eraldi menetlustega. Nn halduskonfiskeerimise eesmärk on taastada õiguspärane olukord, kus tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse temale mittekuuluv vara ära ja tagatakse võimalus vara kannatanule tagastada (RahaPTS § 57 lg 10) või konfiskeerida see riigi tuludesse. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selles vara arestimata jätmine ei tähenda veel rahapesu kahtluse kadumist ja vara suhtes kehtestatud piirangute tühistamist. Seadusandja kehtestaski nn halduskonfiskeerimise instituudi eesmärgiga, et rahapesu kahtluse tõttu piiratud vara oleks võimalik ka kriminaalmenetluse väliselt konfiskeerida ja kanda riigi tuludesse. Muu hulgas võivad kannatanud võrdselt jõuda oma vahenditeni nii siis, kui vara konfiskeeritakse kriminaalmenetluses, kui ka siis, kui see toimub haldusmenetluses.
Puudutatud isik ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.
I
3-24-42 isiku õigusest tutvuda haldusasja materjalidega (HKMS § 88 lg-d 2 ja 6). Esitatud kirjavahetus kajastab kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid, mille avaldamiseks on vaja prokuratuuri luba (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 214). Samuti on PPA 04.09.2023 e-kirjas loetletud isikud, kellel piiri ületades kaasas olnud grivnade arestimist taotletakse kriminaalmenetluses, ning kirjavahetus kajastab lisaks asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet RAB-i ja PPA kriminaalpolitsei ametnike kohta (RahaPTS § 53 lg 4; politsei ja piirivalve seaduse § 4 lg 5). II
5(7)
3-24-42
6(7)
3-24-42 toimetada hulk inimesi, kes ei ole raha päritolu usutavalt selgitanud ning kellel kaasas olnud rahasummad ja nende pakendamisviis langesid suures osas kokku.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.