lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-358/22

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-358/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VRKS § 361 lg 2, 21HKMS § 235Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegVRKS § 18 lg 4VRKS § 29 lg 1VRKS § 362VSS § 68

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiivi 2013/33/ELmääruse (EL) nr 604/2013

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-358/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja08.02.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-449/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.02.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-358

Haldusasi

Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja JN Puudutatud isik – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-358 resolutsiooni punkt 1 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (puudutatud isik) on Nigeeria kodanik, kes esitas Eestis 06.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 08.04.2022 otsuse, millega lükkas taotluse tagasi ning määras puudutatud isikule 30-päevase tähtaja Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks. Puudutatud isik vaidlustas eelnimetatud PPA otsuse halduskohtus (haldusasi nr ). Tallinna Halduskohus tühistas 09.06.2022 otsusega isikule kohaldatud sissesõidukeelu, kuid rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas jättis kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.01.2023 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Kohtuotsus jõustus 04.04.2023, kui Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku kassatsioonkaebust menetlusse. Puudutatud isik ei lahkunud Eestist oma kodakondsusriiki, vaid liikus edasi Soome. Soome andis 06.02.2024 puudutatud isiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel üle Eestile. Eestisse saabudes esitas isik korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-22-988

3-24-358

2.PPA esitas 07.02.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Puudutatud isikut on vaja tema rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude välja selgitamiseks kinni pidada, kuna esineb tema põgenemise oht (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-d 1 ja 6). Isik ei lahkunud varasema lahkumisettekirjutusega määratud tähtaja jooksul. Ta ei otsinud abi lahkumiseks Eestist Nigeeriasse, vaid rändas ebaseaduslikult edasi teistesse liikmesriikidesse. Samuti peab PPA tõenäoliseks, et praegusel juhul on isik esitanud uue rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasi lükkamise või enda väljasaatmise vältimise eesmärgil. Isiku senist käitumist arvesse võttes ei ole leebemad järelevalvemeetmed piisavad, et tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks.
3.X vaidles 08.02.2024 kohtuistungil taotlusele vastu. Eestis elab tema vend, kes saaks teda toetada ning ta saaks hakkama vabaduses viibides ja oleks PPA-le vajadusel kättesaadav. Eelmise rahvusvahelise kaitse menetluse ajal viibis ta varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses ning oli alati PPA-le kättesaadav.
4.Tallinna Halduskohus andis 08.02.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) loa X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 08.04.2024. VRKS § 362 lg-st 2 ning § 361 lg 2 p-dest 4 ja 5 tulenevalt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutada eelkõige selleks, et ta oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude välja selgitamiseks ega püüaks rahvusvahelise kaitse taotleja staatust kuritarvitades Eestist lahkuda enne taotluse kohta otsuse tegemist. Puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 p-s 1 nimetatud põgenemisohule osutav asjaolu. Nimelt oli ta kohustatud pärast eelmise rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist ja sellele järgnevat kohtumenetlust lahkuma 30 päeva jooksul Eestist ja seega ka kogu Schengeni alalt, ent ta ei teinud seda, vaid liikus teise Schengeni ala riiki, s.t Soome. Sisuliselt otsustas puudutatud isik seega lahkumiskohustust eirata ja püüdis jääda Euroopasse ebaseaduslikult. Kuna isiku varasem rahvusvahelise kaitse taotlus on rahuldamata jäetud, on võimalik, et ta ei jääks sel korral vabaduses viibides ootama taotluse lõpptulemust ega oleks PPA-le menetluses vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav, vaid pigem püüaks leida võimalusi asuda end varjama ja jätkata ebaseaduslikku viibimist Eestis või mõnes teises Schengeni ala riigis. Usutavasti mõistab isik, et tema teistkordse rahvusvahelise kaitse taotluse eduväljavaated ei saa olla kuigi head, sest uue taotluse aluseks olevad asjaolud ei saa oluliselt erineda eelmises taotluses esitatust. Samuti on usutav, et puudutatud isik esitas teistkordse taotluse peamiselt selleks, et vältida enda kohest väljasaatmist oma kodakondsusriiki. Seejuures saabus isik Soomest Eestisse Dublini menetluses, kuna ta viibis Soomes ebaseaduslikult. Kuigi formaalselt ei ole puudutatud isikut Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud, vastab ta sisuliselt VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud tunnusele. Arvestades isiku eelmise rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevaid asjaolusid, mida on kajastatud haldusasjas 3-22-988 tehtud kohtuotsustes, ning seda, et isik esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse olukorras, kus talle pidi olema arusaadav, et ta saadetakse Soomest Eestisse selleks, et Eesti korraldaks tema väljasaatmise kodakondsusriiki, on alust arvata, et uus rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise takistamiseks. Välismaalane, kes ei ole varasemat lahkumiskohustust talle antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud, on kuritarvitanud tema suhtes üles näidatud usaldust ning üksnes tema kinnitus, et ta sel korral on rahvusvahelise kaitse menetluse ajal PPA-le nõuetekohaselt kättesaadav, ei ole piisav. Kuigi isik viibis eelmisel korral Vao keskuses, võis tal eelmisel korral olla ka suurem lootus, et rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldatakse, kuid praegusel juhul ei pruugi tal olla sama 2(5)

3-24-358 suurt motivatsiooni olla PPA-le kättesaadav. Tal võib olla huvi Eestist lahkuda eelkõige juhul, kui ta aimab, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus võidakse rahuldamata jätta. Haldusasjas nr 3-22-988 tehtud kohtuotsustest nähtub, et puudutatud isiku vend elas Eestis ka tema eelmise taotluse esitamise ajal, ent sellele vaatamata lahkus ta pärast rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist Soome, mitte ei jäänud oma venna juurde Eestisse. Seega ei ole nimetatud asjaolu piisav veendumaks, et isik on teistkordse taotluse menetluse ajaks PPA-le kättesaadav. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista puudutatud isiku põgenemist. Ei esine selliseid asjaolusid, mis isiku varasemat käitumist arvestades veenaks, et ta tõesti jääb Eestisse kogu menetluse ajaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.X leiab määruskaebuses, et tema kinnipidamine on põhjendamatu ja õigusvastane. Tema pass ning muud tõendid ja dokumendid on PPA käes hoiul. Seega ei ole tal võimalik ringi reisida. Isiku pere elab kodumaal Nigeerias ja ta peab nendega peatselt ühinema. Ta ei soovi ega kavatse ebaseaduslikult reisida, sest tema ülim soov on kohtuda oma naise ja lapsega. Soome politsei ei hoidnud isikut vangistuses ega kohelnud teda kui kurjategijat. Soomes teavitati isikut Eestisse tagasipöördumisest kolm nädalat ette ning kogu selle aja oli ta vabaduses ja tal ei tulnud mõttessegi põgeneda. Ka Eestisse tagasipöördumise päeval läks ta ise lennujaama, et seal politseiametnikega kokku saada. Puudutatud isik ei ole kunagi ühtegi kuritegu toime pannud. See on esimene kord, kui teda kinni peetakse. Lisaks soovib ta eraldi kirjas teada anda, et soovib vabatahtlikult Nigeeriasse tagasi pöörduda.
6.PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Puudutatud isiku suhtes oli 10.10.2022 otsusega nr 1052260849 kohaldatud järelevalvemeetmeid, kuid see asjaolu ei takistanud tal lahkumast Eestist ja Schengeni alal reisimast, kuigi ta pidi olema teadlik, et kohtuasja nr 3-22-988 menetluse ajal kohaldatud esialgse õiguskaitse alusel oli tal õigus viibida ainult Eestis. Isik ei täitnud PPA 08.04.2022 otsuses sisalduva lahkumisettekirjutuse vabatahtlikku täitmise tähtaega. Samuti ei takistanud teda edasi reisimast asjaolu, et ta elas oma venna juures. Puudutatud isik on praeguseks oma rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud ja seega lõpetas PPA 15.02.2024 otsusega nr 22402060124-1 tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. Kuna sellega lõppes isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatus, pidas PPA ta 15.02.2024 kinni VSS-i alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2024 määrusega asjas nr 3-24-449 PPA taotluse isiku kinnipidamiseks VSS alusel ja andis loa teda kinni pidada kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.03.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Kuigi puudutatud isikut ei peeta kinnipidamiskeskuses enam kinni praeguses asjas vaidlustatud halduskohtu 08.02.2024 määruse alusel, ei takista see määruskaebuse lahendamist, sest ringkonnakohus hindab, kas isiku kinnipidamine oli põhjendatud halduskohtu 08.02.2024 määruse tegemise ajal kuni 15.02.2024, mil ta peeti kinni uuel alusel.
8.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Nende sätete järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

3(5)

3-24-358 põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).

9.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikut ei saanud kinni pidada VRKS 361 lg 2 p 5 alusel. Kohtupraktikas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-le d ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS-i alusel (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 määrus nr 3-23-246, p 11). PPA ei ole väitnud ja asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikut oleks enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist VSS-i alusel lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks kinni peetud. PPA 07.04.2024 taotluse lisadest ilmneb, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis kohe pärast seda, kui ta lennukimeeskonnalt üle võeti (vt 06.02.2024 ettekanne, dtl 10) ja ta peeti kinni VRKS-i alusel (06.02.2024 isiku kinnipidamise protokoll, dtl 44). Järelikult ei olnud praegusel juhul VRKS 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
10.Küll nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et puudutatud isikut võis kinni pidada VRKS 361 lg 2 p 4 alusel. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse vaid paar päeva enne seda, kui halduskohus PPA taotluse rahuldas, ei olnud PPA arusaadavalt jõudnud veel teha rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguid, sh jõudnud korraldada vestlust, mille käigus taotleja saab esitada fakte ja seletusi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta (VRKS § 18 lg 4). Selleks pidi olema isik PPA-le kättesaadav.
11.VRKS 361 lg 2 p 4 alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). Seejuures kehtestab VSS § 68 siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19).
12.Halduskohus tugines puudutatud isiku põgenemise ohu osas õigesti VSS § 68 p-le 1, s.t asjaolule, et ta ei lahkunud Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. PPA tegi 08.04.2022 isikule lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmisajaga 30 päeva jooksul lahkumiseks Nigeeriasse, kuid puudutatud isik läks selle asemel ebaseaduslikult Soome. Seejuures ei hoidnud tema Eestist lahkumist ära kohaldatud järelevalvemeetmed ega asjaolu, et Eestis elas tema vend. Eelnev näitab isiku suhtumist temale pandud kohustustesse ning kinnitab, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks tema kättesaadavust PPA-le. Arvestades et isiku varasem rahvusvahelise kaitse taotlus jäi rahuldamata ning uue taotluse esitamisel on ta seda põhjendanud vaid üldsõnaliselt ja viitega varasemale taotlusele (vt dtl 10, 57), esineb lisaks kahtlus, et isik ei taotlenud uuesti varjupaika tegeliku kaitsevajaduse tõttu, vaid eelkõige selleks, et tal oleks võimalik Schengeni alal edasi viibida ja pääseda päritoluriiki tagasisaatmisest. Seda, et isikul ei ole tõenäoliselt tegelikku 4(5)

3-24-358 kaitsevajadust, kinnitab asjaolu, et ta on praeguseks oma rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud. Väide, et isik viibis enne Eestile üleandmist Soomes vabaduses, ei välista kuidagi riski, et päritoluriiki tagasisaatmise reaalse ohu korral võib ta uuesti end PPA eest varjama hakata ja ebaseaduslikult Eestist edasi liikuda. Kokkuvõttes leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei olnud puudutatud isiku puhul põhjendatud.

13.Eeltoodust tulenevalt oli puudutatud isiku kinnipidamine halduskohtu 08.02.2024 määruse alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni õiguspärane. Seega jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 08.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium