Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadriann Ikkonen
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2661
Haldusasi
X, X, X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.09.2023 otsuse nr 15.3-3.2/682-1, 28.09.2023 otsuse nr 15.3-3.2/771-1, 12.10.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/124, 22.11.2023 ettekirjutuse nr 1052273917 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks pikendada tähtajaline elamisluba X ning tema lastele X ja X
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – X, X, X, esindaja Artjom Morozov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.03.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).
juurde oma lastele. Taotlused registreeriti ja võeti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) menetlusse 06.04.2023 numbritega 1063269328, 1063270607 ja 1063271413.
jääb oma 08.09.2023 otsuses nr 15.3-3.2/682-1, 28.09.2023 otsuses nr 15.3- 3.2/771-1 ja 12.10.2023 vaideotsuses 15.3-3.6/124 välja toodud seisukohtade juurde.
keeldutakse üldjuhul elamisloa andmisest ka tema abikaasale ja alaealisele lapsele (VMS § 127). Lastele elamislubade andmine sõltub eelkõige nende vanema elamisloa kehtivusest. X on vastutav oma laste saatuse eest. Kuna ta pole täitnud tähtajalise elamisloa andmise tingimusi, ei olnud PPA-l alust tema elamisluba pikendada. Laste olemasolu ei saa olla elamisloa andmise või pikendamise peamiseks põhjuseks ega anda välismaalasele lootust, et talle antakse elamisluba või seda pikendatakse.
millise asjaolu rikkumist kaebajatele ette ei heideta. Samas ei too selline rikkumine kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). VMS § 123 p 2 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Nimetatud tingimused on loetletud VMS § 117 lg-s 1 ning lg 2 järgi peavad need olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks.
inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus ning 160 eurot perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus.1 Vastustaja on välja toonud, et kaebaja sissetuleku määr 2023. aastal oli 1160 eurot. X esitatud pangakonto väljavõtete järgi oli tema püsivaks legaalseks sissetulekuks 2023. aastal võlaõigusliku lepinguga saadav tasu veebruaris 2023. a 271,92 eurot ning märtsis 2023 a. 786,29 eurot, aprillis 2023 707.20 eurot (dtl 151) eurot. Samas tuleb tal maksta korteri üüri koos kommunaalkuludega kuni 800 eurot ning laste spordiklubi eest 120 eurot, mis tähendab, et X perel ei olnud igakuiselt toimetuleku piiriks kehtestatud legaalset sissetulekut, et üleval pidada kahte alaealist last ja ühte täiskasvanut. Ei piisa X väitest, et ta võib vajadusel teenida rohkem töötasu, VMS § 117 lg 1 p-s 3 sätestatud sissetulek peab olema tõendatud elamisloa taotlemise ajal. Ka Tallinna Ringkonnakohus tõi 29.12.2023 määruses välja, et: „Ainuüksi kaebuses väidetud ligikaudu 600 eurot ei saa pidada piisavaks legaalseks sissetulekuks VMS § 9, § 117 lg 1 p 3, määrus nr 7 § 53 lg 1 ja SHS § 131 lg 3 mõttes. Üksnes kaebaja väide, et ta saab vajadusel edaspidi oma sissetulekut suurendada, ei tõenda piisavat legaalset sissetulekut. Riigi ja kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ei ole legaalsed sissetulekud VMS § 9 mõttes.“ (p 18).
Vt https://www.sm.ee/toimetulekutoetus (29.01.2024).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.