lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-5/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-5/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 124 lg 1Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusHKMS § 47 lg 2Kohtueelne menetlusHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-5

Määruse kuupäev

11. jaanuar 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Xi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses õigusvastase kinnipidamisega ajavahemikul 2. juuli kuni 6. juuli 2022

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-24-5 menetlus.
3.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.X (kaebaja) esitas 20. juulil 2022 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 800 000 eurot hüvitamiseks põhjendusel, et teda hoiti neli ööpäeva kauem aresti all. Kaebaja oleks pidanud vabanema 2. juulil 2022, kuid teda peeti Ahtme haiglas kuni 6. juulini 2022 kinni.
2.Viru Vangla jättis 24. augusti 2022. a otsusega nr 6-16/173-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et kaebaja kandis Viru Vanglas ajavahemikul 19. november 2019 kuni 22. juuni 2022 vanglakaristust ning viibis ajavahemikul 22. juuni kuni 2. juuli 2022 aresti all.
2.juulil 2022 kell 10.10 avati kaebaja kambri uks, et isik vabastada, kuid kaebaja keeldus kambrist väljumast ning hakkas vanglaametnikke vägivallaga ähvardama. Kuna arest lõppes
2.juulil 2022 kell 10.30, siis ei olnud vanglal alust kaebajat vanglas hoida. Olukorrast teavitati Häirekeskust ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) välijuhti. Kell 11.50 avati kambriuks, et kaebaja politseipatrullile üle anda. Kaebaja keeldus kambrist väljumast, oli negatiivselt meelestatud ja agressiivne ning politseiametnikud kutsusid kaebaja tervise hindamiseks kohale kiirabi, mis jõudis vanglasse kell 12.39. Kaebaja ei lubanud oma tervislikke näitajaid kontrollida ning meedikud otsustasid kaebaja suunata Ahtme haiglasse. Kell 12.47 paigaldasid politseiametnikud kaebajale kambris käerauad ning viisid ta politseibussiga vanglast välja.

3-24-5 Vangla ei ole kaebajat kauem aresti all hoidnud ning on teinud endast kõik oleneva, et kaebaja

2.juulil 2022 vabastada. Kaebaja ravile suunamise otsust Ahtme haiglasse ei teinud vangla meditsiiniosakonna töötajad, vaid kiirabi meedikud. Kaebaja haiglasse transportimise korraldasid PPA ametnikud. Vanglale ei ole teada, kui kaua kaebaja haiglaravil viibis, kuid raviasutuses viibimine ei ole arest. Vangla tegevus ei olnud õigusvastane.
3.Kaebaja esitas 1. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 40 000 eurot. Kaebaja põhjendab, et pidi 2. juulil 2022 vanglast vabanema, kuid selle asemel kutsuti talle hoopis politsei ja kiirabi ning ta viidi ebaseaduslikult Ahtme haiglasse, kus teda hoiti õigusvastaselt kinni kuni 6. juulini 2022. Kaebajalt võeti vabadus, teda alandati ning talle tekitati moraalseid ja füüsilisi kannatusi. Kaebaja märgib, et on varasemalt esitanud kohtule samasisulise kaebuse, kuid kohus ei võtnud seda riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse. Kaebaja palub võtta asja juurde materjalid varasema haldusasja juurest ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Viru Vangla teatas 8. jaanuaril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud lisaks 20. juuli 2022. a kahju hüvitamise taotlusele teisi avaldusi, mida oleks võimalik seostada käesoleva kohtuasja kaebuses kirjeldatud sündmusega.
5.Tartu Halduskohus jättis 9. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse käiguta, andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning võttis asja juurde haldusasja nr 3-22-1858 juurest täiendavad tõendid. Kohus märkis, et kaebaja esitas kaebuses kirjeldatud sündmusega seoses ka varasemalt, s.o 1. septembril 2022, Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus 7. augusti 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-22-1858 riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastas. Kohus tõlgendas esitatud kaebust, arvestades nii käesoleva haldusasja kui ka haldusasja nr 3-22-1858 materjale, ning sai aru, et kaebaja nõuab jätkuvalt Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses õigusvastase kinnipidamisega ajavahemikul 2. juuli kuni 6. juuli 2022. Kohus palus kaebajal teatada, kui ta ei nõustu kohtuga. Kuna kohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, andis kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
6.Kaebaja esitas 10. jaanuaril 2024 kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendab, et haldusasjas nr 3-22-1858 jäi asi lahendamata, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu. Nüüd taotleb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna on maksejõuetu, ning soovib, et kohus Viru Vangla vastu esitatud kaebust uuesti menetleks. Viru Vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud.

KOHTU SEISUKOHT

7.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
8.Kohus jääb 9. jaanuari 2024. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse

3-24-5 hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Viru Vangla 24. augusti 2022. a otsus nr 6-16/173-2. Kohtul puudub täpne teave selle kohta, millal kaebaja eelnimetatud otsuse kätte sai, kuid kaebaja oli juba vähemalt 1. septembril 2022 haldusasjas nr 3-22-1858 kaebust esitades teadlik, et vangla on vastava otsuse teinud. Kaebaja märgib eelnimetatud kaebuses, et on pöördunud Viru Vangla direktori poole, kuid tema taotlust kohtuväliselt ei rahuldatud. Seega on kaebaja ületanud kaebuse esitamisel 30-päevast tähtaega.

9.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kuigi kaebaja esitas kohtule 10. jaanuaril 2024 kaebetähtaja ennistamise taotluse, ei ole kaebaja esitanud sisulisi selgitusi, mida saaks lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja pöördus haldusasjas nr 3-22-1858 samasisulise hüvitamiskaebusega kohtusse tähtaegselt ning kui kaebaja oleks tasunud kaebuselt riigilõivu, oleks kohus kaebust sisuliselt ka menetlenud. Asjaolu, et kaebaja hinnangul esineb nüüd alus ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, ei õigusta kaebetähtaja ületamist. Viru Vangla
24.augusti 2022. a otsuses nr 6-16/173-2 on kaebajale selgitatud, et tal on otsusega mittenõustumisel õigus pöörduda kaebusega kohtusse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgmisel. Kuna kaebajal ei esinenud takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks ning kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, siis jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
10.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
11.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
12.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja