Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
01.09.2020, Tartu
Haldusasja number
3-20-1235
Haldusasi
Mark Dorožkovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mark Dorožkovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.07.2020. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Mark Dorožkov
Käesoleva määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
ületamisega ning taotluse esitaja väited, et alles alates 16.07.2019 on hakanud tema vaimne tervis stabiliseeruma ning nimetatud asjaolust tingituna on saanud võimalikuks kahjunõude esitamine 2020. a, on paljasõnaline ega ole usutav ning ei anna alust pidada hilinenult taotluse esitamist põhjendatuks. PPA leidis, et puuduvad alused tähtaja ennistamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 kohaselt haldusorgan tagastab taotluse kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Eeltoodust lähtuvalt ning tuginedes HMS § 14 lg 6 p-le 1 ja lg-le 7 jättis PPA kahjunõude läbi vaatamata ja tagastas selle.
esitatud riigi õigusabi taotluse kohta märkis halduskohus, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Seega on ekslik kaebaja arusaam, nagu peaks ta tingimata saama tasuta õigusabi RÕS-i alusel (selleks, et vandeadvokaat esitaks kohtule tugeva kaebuse). Kohus leidis, et arvestades hüvitamiskaebuse esitamise asjaolusid, ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud, sest kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5), kuna kohus lõpetab tähtaja ületamise tõttu asja menetluse. Samuti puudutab kaebus mittevaralise kahju hüvitamist, millise nõude esitamiseks ei ole avaliku huvi puudumise korral riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6).
(protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (RKHK määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas halduskohtule 23.04.2020 kahju hüvitamise nõude seoses PPA Rahumäe tee 6 arestimaja väidetavalt õigusvastaste tingimustega ajavahemikul 20.12.2013-12.02.2014. Halduskohus on HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollinud kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist ning leidnud, et halduskohtule esitatud kaebus ei ole tähtaegne ning tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks puudub alus, kuna kaebaja ei nimetanud selliseid objektiivseid ega ka subjektiivseid põhjusi, milledest nähtunuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus. Sellest tulenevalt lõpetas halduskohus asja menetluse. Asja materjalidest nähtuvalt ei pöördunud kaebaja kahju hüvitamise nõudega otse halduskohtusse, vaid kasutas RVastS-is ette nähtud võimalust taotleda esmalt kahju hüvitamist PPA-lt. Olukorras, kus isik on enne hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist läbinud RVastS-is ette nähtud hüvitamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra, lähtus halduskohus kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel õigesti HKMS § 47 lg-st 2, mis sätestab, et: „Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti“. Sama nõue on sätestatud RVastS § 18 lg-s 2. HKMS § 47 lg 2 on HKMS § 46 lg 4 suhtes erisäte. Samamoodi on RVastS § 18 lg 2 erisäte § 17 lg 3 suhtes (RKHK 08.10.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-41-08, p 8). Vaidlust ei ole ka selle üle, et PPA tagastas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud 3-aastast tähtaega. Viru Vangla 31.08.2020. a vastusest ja kirjavahetuslehe koopiast nähtuvalt sai kaebaja PPA poolt 25.02.2020 vormistatud vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 27.02.2020. Kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse aga alles 23.04.2020, s. o pärast 30 päeva möödumist PPA 25.02.2020. a vastuse kättesaamisest. Seega oli kaebus halduskohtusse esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevase kohtusse pöördumise tähtaja rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt halduskohtuga, et kaebaja oli kaebuse esitamisel ise hooletu ja käesolevas asjas puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jättis halduskohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel õiguspäraselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.