Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-307
Haldusasi
Q OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 6. detsembri 2021. a korralduse nr 12.2-3/0555250-29 osaliseks tühistamiseks ja 10. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 6-1/5073-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Q OÜ, esindaja v.adv Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja JL
Menetluse alus ringkonnakohtus
Q OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Q OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-307 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. jaanuaril 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-307 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 23.03.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-1 W OÜ 2020. a juuni kuni novembri käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Sama korraldusega alustati W OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel 2020. a juuni kuni november.
2.MTA kohustas 20.04.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-5 Q OÜ esindusõiguslikku isikut hiljemalt 28.04.2021 esitama W OÜ ja Q OÜ vahel 2020. a juunist kuni novembrini toimunud majandustehinguid kinnitavad dokumendid. Q OÜ edastas Q OÜ ja W OÜ vahelised arved ning pangakonto väljavõtte, kuid jättis esitamata W OÜ-le müüdud kaupade soetamist ja transporti tõendavad dokumendid ning W OÜ-ga sõlmitud lepingud.
3.MTA kohustas 06.12.2021 korraldusega nr 12.2-3/0555250-29 maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 553 lg 1 p 4, § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel Q OÜ seaduslikku esindajat andma Q OÜ ja W OÜ vahel 2020. a juunist kuni novembrini toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama järgmised dokumendid: 1) Q OÜ poolt W OÜ-le müüdud kaupade ja/või teenuste soetamist tõendavad dokumendid (aktid, hinnapäringud, hinnapakkumised jms); 2) Q OÜ ja W OÜ vahel sõlmitud lepingud; 3) Q OÜ ja W OÜ kirjavahetus, mis hõlmab kaupade/teenuste tellimist, hinnapäringuid, pakkumisi jms; 4) kauba transpordidokumendid (saatelehed, CMR-d jms); 5) muud dokumendid, mida Q OÜ peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. Dokumendid tuli esitada hiljemalt 13.12.2021 ja seletuste andmiseks paluti Q OÜ seaduslikul esindajal tulla maksuhalduri ametiruumidesse 20.12.2021 kell 9.00.
4.Q OÜ täitis korralduse maksuhalduri nõutud dokumentide esitamise osas 16.12.2021. Q OÜ edastas MTA-le 17.12.2021 teate, märkides, et äriühingu seaduslik esindaja X keeldub suuliste seletuste andmisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. Paralleelselt W OÜ maksukontrolliga toimub menetlus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, milles on kahtlustused saanud nii W OÜ juhatuse liige X kui ka tema abikaasa Y. Q OÜ viitas, et X esitas maksuhalduriga saavutatud kompromissina 29.11.2021 kirjalikud selgitused tehingute kohta W OÜ juhatuse liikmena, ning Q OÜ avaldas valmisolekut vajaduse korral kirjalikult vastata ka maksuhalduri võimalikele täiendavatele küsimustele, kui see ei kahjusta juhatuse liikme ja tema abikaasa õigusi kriminaalasjas. Q OÜ palus juhul, kui MTA keeldumist ei aktsepteeri, käsitada seda vaidena MTA 06.12.2021 korraldusele.
5.MTA jättis 10.01.2022 vaideotsusega nr 6-1/5073-2 Q OÜ vaide rahuldamata. Teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, kas korralduse adressaadil on õigus MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsus nr 3-18-909, p 12). Isikul ei ole õigust MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevalt keelduda ütluste andmisest, kuulamata ära maksuhalduri poolt esitatavaid küsimusi. Eeldada ei saa, et kõik maksuhalduri poolt esitatavad küsimused on sellised, mis annavad aluse nendele vastamisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel keelduda.
6.Q OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 08.02.2022 kaebuse, mis on võetud menetlusse nõuetega tühistada MTA 06.12.2021 korraldus nr 12.2-3/0555250-29 suuliste seletuste andmist 2(11)
3-22-307 puudutavas osas ja tühistada MTA 10.01.2022 vaideotsus nr 6- 1/5073-2. Maksuhaldur hindas korralduse õiguspärasust pelgalt kaebaja mittesüüstamise privileegi põhjal, jättes muud olulised asjaolud vaideotsuses käsitlemata. MTA aktsepteeris X kirjalikke seletusi W OÜ juhatuse liikmena. Sama isik on ka kaebaja ainus juhatuse liige. MTA-le oli lisaks teada, et X täidab hiljuti sündinud lapse suhtes vanema kohustusi faktiliselt üksi ning ta ei ole tervislikel põhjustel vaktsineeritud COVID-19 haiguse vastu. MTA ei ole selgitanud, mis põhjusel tuli X seletuste andmiseks valitud vormi muuta. Pole ka arusaadav, mis oli tarvis küsida täiendavaid seletusi Xlt kui Q OÜ juhatuse liikmelt, kuigi isik oli juba andnud maksuhaldurile seletusi W OÜ juhatuse liikmena. Kui maksuhalduril tekkiski vajadus esitada täiendavaid küsimusi, olnuks loogiline esitada need maksukohustuslasele. MTA ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid võiks teada ainult kaebaja kui kolmas isik, kuid mitte maksukohustuslane. X teavitas juba 29.11.2021, kellele võib esitada küsimusi seoses kauba tellimise ja tarnimisega Poola tehasest. Pärast nende kirjalike seletuste andmist jõudis vastustaja küsitleda Y kolmel korral (21.12.2021, 05.01.2022 ja 07.01.2022). Seega võib eeldada, et maksuhaldur on saanud oma küsimustele vastused. MTA ei ole maksukohustuslaselt endalt täpsustusi küsinud. Sellises olukorras on kolmanda isiku poole pöördumine vastuolus MKS § 61 lg-ga 2. Küsimuste esitamine kindlas järjekorras on võimalik mh kirjalikult. Vaideotsuses viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, sest praegusel juhul on tegemist kaebaja seadusliku esindaja ja tema lähedaste osas reaalselt toimuva kriminaalmenetlusega, mida viiakse läbi paralleelselt maksukontrolliga. Seetõttu on enese mittesüüstamise privileegile tuginemine õigustatud. MTA oli enne korralduse andmist teadlik, et X soovib kasutada enese mittesüüstamise privileegi, ja seda arvestades 05.11.2021 nõustus küsima teavet kirjalikult. X vanema kohustustest teavitati maksuhaldurit W OÜ 17.09.2021 taotluses ja 28.09.2021 seletuste andmisel. Maksumenetlust toimetanud maksuaudiitor haigestus 2021. a oktoobris. MTA on olulisi menetlusega seotud asjaolusid kohtu eest varjanud.
7.MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Suuliste seletuste andmine on vajalik maksumenetluse eesmärkide saavutamiseks ja uurimisprintsiibi täitmiseks. Kaebaja juhatuse liikmele on tagatud võimalus MTA küsimused kohapeal ära kuulata ning iga küsimuse puhul otsustada, kas sellele vastamine võib rikkuda tema õigusi. W OÜ suhtes tehtud toimingud ei puutu kaebajasse ja ei saa tingida vaidlustatud korralduse õigusvastasust. Samuti on mitmed kaebaja viidatud sündmused (Y küsitlemine 21.12.2021, 05.01.2022 ja 07.01.2022; Q OÜ poolt korralduse täitmine dokumentide esitamise nõude osas 16.12.2021; kaebaja 17.12.2021 keeldumine) toimunud alles pärast 06.12.2021 korralduse andmist. Kuivõrd vaides oli viidatud üksnes MKS § 64 lg 1 p 6 alusel seletuste andmisest keeldumisele, puudub alus heita MTA-le ette muude kaebuses välja toodud asjaolude vaideotsuses käsitlemata jätmist. MTA leiab jätkuvalt, et MKS § 64 lg 1 p-st 6 ei tulene kaebajale õigust etteulatuvalt keelduda ütluste andmisest, kuulamata ära maksuhalduri esitatavaid küsimusi. W OÜ-ga lepiti kirjalike seletuste andmine kokku alles pärast seda, kui maksukohustuslase esindaja oli kaks korda (28.09.2021, 05.11.2021) käinud maksuhalduri juures küsimusi kuulamas ja seletusi andmas. Praegu sellist olukorda ei esine. Arusaadav ei ole, miks ei saa kaebaja kasutada õigust vastamisest keelduda alles pärast küsimuste ärakuulamist. Kirjalik menetlus on aeganõudvam, ebaefektiivsem ja teemast möödarääkimise tõenäosus suurem. Täpsustavaid küsimusi võib olla seetõttu tarvis esitada rohkem, mis koormaks kaebajat enam. Lisaks esineb kahtlus, et kirjalikus menetluses ei vastaks MTA-le huvipakkuvatele küsimustele X isiklikult. MTA-l on uurimisprintsiibi järgi kohustus küsitleda mõlemaid tehinguosalisi. W OÜ kirjalikult, kuid lakooniliselt esitatud vastused vajavad üle kontrollimist, sh asjaolude osas, mida Q OÜ tehingupartner ei saa ega peagi teadma. Selliseid asjaolusid ei ole ilmselt samal põhjusel W OÜ 29.11.2021 kirjalikes seletuses avatud, vaatamata asjaolule, et tehingupoolte seaduslik esindaja kattus. Kuna MTA töötajad on vaktsineeritud, MTA ruumides kasutatakse kõiki COVID-19 haiguse riski maandamiseks ettenähtavaid võimalusi (vestlusruumide desinfitseerimine, tuulutamine, 3(11)
3-22-307 pindade puhastamine, maskide kandmine jne), ei saa väita, et seletuste andmine MTA ruumides oleks olnud ebamõistlik või vastuvõetamatult kõrge riskiga. Kaebaja ei taotlenud korralduses märgitud tähtaja muutmist seoses lapsega vm eluliselt ootamatul ja temast olenematul asjaolul. Kaebajal oli piisavalt aega oma tegevusi planeerida. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja abikaasale oli kriminaalmenetluses kohaldatud aresti, ei anna alust jätta MTA juurde ilmumata. Kaebaja ei ole keeldunud ütluste andmisest, vaid MTA juurde ilmumise kohustuse täitmisest. Selleks MKS § 64 lg 1 p 6 talle õigust ei anna. MTA ruumidesse ilmumine ja küsimuste kuulamine ei tähenda enda õigusrikkumises süüditunnistamist. Q OÜ ja W OÜ ei ole samastatavad. Kirjaliku menetluse kokkuleppeid on kaebajaga võimalik sõlmida pärast ilmumist MTA juurde. Uuritavate tehingute kohta omab kaebaja rohkem teavet kui maksukohustuslane, kes ei peagi teadma, kuidas kaebaja näiteks kauba Poola tehasest tellis ja väidetavalt otse W OÜ objektile tarnis. MTA jaoks on oluline ka kaebajale esitatavate küsimuste järjestus, mis aga kaotaks küsimuste kirjalikult esitamisega oma eesmärgi. MTA on enne kaebajale korralduse andmist pöördunud maksukohustuslase poole. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks ei pea MTA eelnevalt olema ammendanud kõiki võimalusi saada sama teavet maksukohustuslaselt. Tegemist ei oleks pelgalt formaalse kohtumisega, sest MTA-l on kaebajale sisulised küsimused, mida soovitakse võimaliku vääriti mõistmise vältimiseks koostöös konstruktiivselt arutada. Kaebaja ei saa MTA eest otsustada, kas menetlustoiming on vajalik või mitte. Vahetu suhtlus võimaldab paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest tähtsust omavad mh tajutavad aspektid (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis). Viide maksuaudiitori haigestumisele ei ole asjakohane, sest audiitor ei haigestunud tööl ega ka mitte COVID-19 haigusesse.
8.Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2022 otsusega Q OÜ kaebuse rahuldamata. MKS § 59 lg-st 1 ja § 61 lg-st 1 tulenevalt on kolmandalt isikult teabe nõudmine MTA kaalutlusotsus. MTA 06.12.2021 korralduses on toodud välja kaebajalt nõutava teabe seos maksumenetlusega (s.o W OÜ kajastas 2020. a juuni kuni novembri käibedeklaratsioonidel soetust Q OÜ-lt). Maksuhalduri välja toodud põhjendusi suuliste selgituste nõudmiseks on peetud kohtupraktikas piisavaks (nt Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-1800). Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et maksukohustuslaselt saadud vastused vajasid kontrollimist ning lisaks on oluline esitatavate küsimuste järjekord. Need on menetlustaktikalised kaalutlused, mida teabe andmise korralduses enamasti ei selgitata. Kuivõrd kaebaja seaduslik esindaja ei puutunud 06.12.2021 korralduse kaudu MTA-ga kokku esimest korda ja oli W OÜ juhatuse liikme rolli kaudu kursis MTA-le antud teabega, ei saanud maksuhalduri menetlustaktikalised kaalutlused olla kaebaja jaoks üllatuslikud. MTA teostas korralduse andmisel kaalutlusõigust õiguspäraselt. Kaebaja ei väida, et MTA poleks teabe saamiseks W OÜ poole üldse pöördunud, tuginedes üksnes sellele, et MTA ei pöördunud 29.11.2021 kirjalike selgituste täpsustamiseks uuesti maksukohustuslase poole. MTA 06.12.2021 korralduse puhul on MKS § 11 lg-t 2 ja § 61 lg-t 2 järgitud (vt ka Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 19). Kaebaja teatas 17.12.2021 avalduses / vaides, et keeldub suuliste seletuste andmisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. MTA-l ei saanud enne 06.12.2021 korralduse andmist olla kindlat teadmist, et kaebaja soovib tugineda teabe andmisest keeldumise alusele. MTA 10.01.2022 vaideotsuses ei ole väidetud, et kaebaja ei võiks suuliste seletuste andmisel tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6, vaid üksnes selgitatud, et välistatud on vastamisest keeldumine enne MTA küsimusi ära kuulamata. Vastav põhjendus tugineb Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsusele nr 3-18-909 (p 12), mis on asjakohane sellest olenemata, et viidatud asjas ei olnud kriminaalmenetlust alustatud. Vastustajal on õigus, et suuliste seletuste andmiseks kohustatud isiku soov tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6 ei muuda suuliste seletuste andmiseks kohustavat korraldust õigusvastaseks, sest keeldumine eeldab teadmist, mida maksuhaldur isikult küsib. MKS § 64 lg 1 p 6 ei keela MTA-l kohustada isikut ilmuma suuliste seletuste andmiseks ametiruumidesse, vaid annab kohustatud 4(11)
3-22-307 isikule õiguse jätta kohale ilmudes vastamata küsimustele, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist. Kuna kaebaja tugines vaides üksnes enese mittesüüstamise privileegile, ei pidanud MTA vaideotsuses käsitlema kaebaja juhatuse liikmega seotud muid asjaolusid. Vastustaja ei pidanud 06.12.2021 korralduses ega 10.01.2022 vaideotsuses mh põhjendama, miks on X suhtes kord juba valitud menetlusviisi muudetud, sest kaebaja juhatuse liikme suhtes ei ole kindlat menetlusviisi etteulatuvalt ära määratud. W OÜ seadusliku esindaja suuliste seletuste 05.11.2021 protokollist (vt küsimus nr 11) ei saa järeldada, et temalt nõutakse edaspidi ka mõne teise äriühingu juhatuse liikmena teavet üksnes kirjalikult. Samuti ei nähtu protokollist ega ka 29.11.2021 vastustest, et W OÜ esindaja keeldus küsimustele vastamisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. Lisaks ei nähtu 05.11.2021 protokollist, et üleminek kirjalikule menetlusele olnuks tingitud X isikuga seotud asjaoludest, mida MTA oleks kindlasti pidanud arvesse võtma ka 06.12.2021 korralduse andmisel. Kaebaja juhatuse liikmel ei saanud tekkida ootust, et MTA küsib edaspidi temalt teavet üksnes kirjalikult. Vastupidine piiraks MKS § 11 lg-s 2 sätestatud uurimispõhimõtet. Kuna maksukohustuslane ja kolmas isik on juhatuse liikme kattumisest olenemata erinevad isikud ning MTA-l on õigus ise otsustada, kelle poole täiendava teabe saamiseks pöörduda, siis ei saa MTA-le heita ette pöördumist kolmanda isiku poole, selle asemel, et nõuda täiendavat infot maksukohustuslaselt. Kaebaja 17.12.2021 avaldusest ei nähtunud juhatuse liikme vanemakohustuste täitmisega ja COVID-19 haiguse riskiga seotud põhjuseid. MTA ei saanud neid W OÜ nimel esitatud varasematest pöördumistest ka Q OÜ-le üle kanda. MTA-l tuleb arvestada vaid neid põhjendusi, mis on konkreetses avalduses välja toodud. Tegemist ei ole ka selliste põhjustega, mille tõttu tuleb MTA 06.12.2021 korraldus lugeda ebaproportsionaalseks. Korralduse täitmise ebamugavus ei muuda selle täitmise nõudmist veel õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et juhatuse liikmel puudus mõistlik võimalus jätta laps MTA korralduse täitmise ajaks kellegi hoolde. Väikese lapse kasvatamine ei ole asjaolu, mille tõttu oleks MTA suuliste seletuste andmiseks kohustavaid korraldusi peetud ülemäära koormavaks. Haigestunud maksuaudiitori asendamine viitab pigem sellele, et MTA ametnikud ei tule haigena tööle, mistõttu on MTA ametiruumides väiksem nakatumise oht. Pole välistatud, et sarnaselt W OÜ-ga (vt 04.11.2021 e-kiri) oleks MTA pakkunud 20.12.2021 toimuma pidanud vestlusel kaebajale varianti broneerida Skype’i tuba, kuhu saab suuliste seletuste võtmise ajaks sisse logida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Q OÜ palub 14.07.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus ei ole vastanud kõigile kaebaja põhiväidetele (vt 02.05.2022 seisukoha p-d 31, 41–45) ja ei ole hinnanud kõiki olulisi tõendeid (s.o 02.05.2022 seisukohale lisatud tõendid). Halduskohus leidis vääralt, et MTA on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Vaidlustatud MTA korralduse üldsõnalised põhjendused on konkreetse vaidluse asjaoludega seostamata. Sel juhul võiks vastustaja kõigis samalaadsetes korraldustes tugineda standardses sõnastuses esitatud menetlustaktikalistele kaalutlustele, arvestamata adressaadiga seotud asjaolusid. Sisuliselt nõuab maksuhaldur kaebaja esindajalt seletuste andmist suuliselt põhjusel, et: 1) seadusandja on näinud seletuste suulise vormi ette eelduslikult efektiivsema alternatiivina kirjalikele selgitustele ning 2) suuliselt on võimalik küsimused esitada üksteise järel, et maksukohustuslast eksitada esimese küsimusega ja ajada lõksu teise küsimusega. MTA viidatud menetlustaktikalised kaalutlused ei ole sobilikud olukorras, kus kaebaja seadusliku esindaja suhtes on samadel asjaoludel algatatud kriminaalmenetlus. Suuliste seletuste andmise nõude põhjendamatust kinnitab asjaolu, et maksukohustuslase juhatuse liikmena anti kaebaja seaduslikule esindajale võimalus esitada vastused kirjalikult ja ta on need seletused ka esitanud. 5(11)
3-22-307 Halduskohus kitsendas põhjendamatult MTA 06.12.2021 korralduse ja 10.01.2022 vaideotsuse õiguspärasuse kontrolli ulatust, piirdudes MKS § 64 lg 1 p-ga 6. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja vaidlustas korralduse üksnes osaliselt (menetlusvormi osas), mitte ei ole keeldunud teabe esitamisest. Kaebaja esitas nõutud dokumentaalsed tõendid ja oli valmis vastama MTA küsimustele kirjalikult. Selle aluseks oli ühelt poolt vajadus kaitsta kaebaja seadusliku esindaja ja tema lähedase õigusi kriminaalmenetluses ning teiselt poolt vajadus koguda vastamiseks teavet, mida kaebaja seaduslik esindaja ei pruukinud omada, kuivõrd ta viibis kontrolliperioodil lapsehoolduspuhkusel. Vaidlus ongi selle üle, kas vastustaja teostas kaalutlusõigust korrektselt, valides menetlusvormi, mis ei sobi kokku faktilise olukorraga. MKS § 64 lg 1 p-le 6 tuginemise võimalus ei sõltu sellest, millises vormis menetlus läbi viiakse. Need asjaolud, miks kaebaja vaidlustas korralduses valitud menetlusvormi olid vastustajale maksumenetlusest juba teada (vt 02.05.2022 seisukohale lisatud tõendid), ja neid tulnuks kajastada juba korralduses, rääkimata vaideotsusest. Vaides oli selgelt viidatud kaebaja seadusliku esindaja suhtes maksumenetluses valitud kirjalikule menetlusvormile ja MTA-le teatavaks tehtud kaebaja seadusliku esindajaga seotud asjaoludele. Kaebaja vaidlustas arusaadavalt senise kirjaliku menetlusvormi muutmist ja isegi kui seejuures poleks viidatud vastustajale juba teada olnud asjaoludele, pidanuks MTA nendega kaalumisel ikkagi arvestama. Vaide argumentatsioon ei piira korralduse õiguspärasuse hindamist nende asjaolude osas, mille haldusorgan jättis kaalumata (s.o kaebaja juhatuse liikme vanemakohustuste täitmine ja COVID-19 haiguse risk). Korraldus on antud MTA initsiatiivil ja vastustajal tuli selgitada ise välja kõik tähtsust omavad asjaolud (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). Praegu olid asjaolud maksuhaldurile samast menetlusest juba teada (sh valitud nende põhjal kirjalik vorm), kuid nendega ei ole kaalumisel arvestatud. Halduskohtu tõlgendus, et MTA ei pidanudki kirjaliku vormi muutmist põhjendama, tähendab sisuliselt seda, et vastustajal puudus üldse kohustus asjaolusid kaaluda. Kohus ei ole samas põhjendanud, miks ei ole tegemist kaalutlusotsusega. Halduskohus hindas korralduse proportsionaalsust vääralt. Ebaõige on järeldus, et 05.11.2021 üleminekut kirjalikule menetlusele ei tinginud X isikuga seotud asjaolud, mida MTA oleks kindlasti pidanud arvesse võtma ka 06.12.2021 korralduse andmisel. Lähtuda ei saa ainult 05.11.2021 protokollist, vaid arvestada tuleb ka teiste tõenditega. MKS § 61 lg 2 järgi on kolmas isik maksukohustuslasega võrreldes a priori teisejärguline teabeallikas. Seega on ebaproportsionaalne piirata kolmanda isiku õigusi intensiivsemalt kui maksukohustuslase õigusi (nõudes maksukohustuslase suhtes rakendatud kirjaliku vormi asemel kolmandalt isikult seletusi suuliselt). Halduskohus ei ole seda aspekti hinnanud. Samuti on maksukohustuslast ja kolmandat isikut eristatud puhtformaalselt, jättes kõrvale asjaolu, et sisuliseks adressaadiks on mõlemal juhul sama füüsiline isik (X). Halduskohtu argumendid seoses X vanemakohustuste täitmise ja COVID-19 haiguse riskiga on abstraktsed ning viide kohtupraktikale umbmäärane. Kohus ei selgitanud, kelle hoolde oleks X pidanud 2020. a-l sündinud lapse jätma, ning ei hinnanud ka hooldaja otsimisega kaasnevaid tagajärgi (sh ei kuulu lapse hooldaja kulud MKS § 66 järgi hüvitamisele). MTA-le oli teada asjaolu, et X ei ole vastunäidustuste tõtu COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud, ning sellega tulnuks arvestada. Maksuaudiitori haigestumine üksnes suurendas kaasnevaid riske ning vastustaja ei ole tõendanud audiitori haigestumisega seotud asjaolusid, mistõttu ei saanud kohus neile tugineda kui faktidele. Väljaspool mõistlikku kahtlust on, et MTA ametiruumides liigub palju inimesi ja seega on haiguste leviku risk kõrge. X oleks ohutult ja ka tõhusamalt saanud vastata MTA küsimustele kirjalikus vormis. Halduskohus asus vaidlustatud korraldust tühistamata jättes sisuliselt teostama kaalutlusõigust maksuhalduri asemel. Kaebaja jääb seisukohale, et kui vastustajal esines vajadus täpsustada üle maksukohustuslase esitatud teavet, tulnuks selleks esmalt pöörduda uuesti W OÜ poole. Sama füüsiline isik kui teabeallikas ei saa teada rohkem, sõltuvalt sellest, kas ta esindab ühte või teist menetlusosalist. Kõik MTA küsimused olid suunatud Xle. Kolmandale isikule korralduse
6(11)
3-22-307 koostamise eesmärgiks oli põhjendamatult ja ebaseaduslikult muuta 05.11.2021 kokku lepitud menetlusviisi.
10.Maksu- ja Tolliamet palub 29.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus on vastanud kaebaja põhiväidetele ja andnud hinnangu kõigile olulistele tõenditele. See, et kaebaja ei nõustu kohtu seisukohtadega, ei kujuta menetlus- või materiaalõiguse normide rikkumist. Vaidlustatud korralduses esitatud põhjendust suuliste seletuste nõudmiseks on senises kohtupraktikas peetud piisavaks. Kohtumenetluses on vastustaja avanud ka oma menetlustaktikalisi kaalutlusi, mida kohus pidas õiguspäraseks. MKS § 64 lg 1 p 6 ei anna õigust jätta MTA juurde ilmumata ja minimaalselt küsimusi ära kuulamata. MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevat õigust saab kasutada korralduse täitmise ajal. Maksumenetluses valitud kirjalik vorm käis W OÜ, mitte Q OÜ kohta ning juhatuse liikmete kattuvus ei anna alust väita MTA sõnamurdlikkust. W OÜ puhul mindi kirjalikule vormile üle alles pärast kahte luhtunud kohtumist, kuid Q OÜ-ga polnud ühtegi kohtumist veel toimunud. Seetõttu ei olnud tegemist varem valitud menetlusviisi muutmisega. Väited seoses vanemakohustuste täitmisega ja COVID-19 haiguse riskiga on otsitud ning halduskohus hindas korralduse proportsionaalsust õigesti. Kaebaja ei ole väitnud, et tema juhatuse liikmel puudus mõistlik võimalus jätta laps kellegi hoolde. Korralduse täitmine võis olla juhatuse liikmele ebamugav, kuid mitte ülemääraselt koormav. Kaebaja jätab lisaks põhjendamatult kõrvale MTA menetlustaktikalised kaalutlused suulise vormi valikul. Alusetu on etteheide, et halduskohus jättis tuvastamata, et maksuaudiitor ei haigestunud tööl ja mitte COVID-19 haigusesse. Kaebaja ei ole senini tõendanud väidet, et X oli vaktsineerimata. MTA ametiruumides rakendati COVID-19 haiguse leviku ajal kõrgendatud ohutusmeetmeid, mis maandasid nakatumise riski oluliselt. Teatavate riskide esinemine ei anna objektiivset alust väita, et korralduse täitmine olnuks ebaproportsionaalne. Pigem on tegemist otsitud põhjendustega. Halduskohus on tõlgendanud MKS § 61 lg-t 2 õigesti. Kolmandal isikul võib olla teavet, mida maksukohustuslasel ei ole või mida maksukohustuslane ei soovi MTA-le avaldada, kuid kolmandal isikul puudub objektiivne alus selle andmisest keelduda. Seisukoht, et MTA soovis üksnes täpsustada W OÜ seletusi, on oletuslik ja põhjendamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Q OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
12.Vaidlust ei ole ja ka äriregistri teabesüsteemist nähtub, et MTA 06.12.2021 korralduse nr 12.2-3/0555250-29 andmise ajal oli nii Q OÜ kui ka W OÜ ainsaks juhatuse liikmeks X (Q OÜ puhul 14.10.2019–29.11.2022 ja W OÜ puhul 02.10.2017–06.12.2023). Kaebaja esitas korralduses nõutud dokumendid 16.12.2021 ning ei ole MTA 06.12.2021 korraldust selles osas vaidlustanud. Kaebaja peab õigusvastaseks eeskätt seda, et maksuhaldur on üldsõnaliste põhjendustega nõudnud Q OÜ juhatuse liikmelt suuliste seletuste andmiseks MTA ametiruumidesse ilmumist, kuigi sama füüsilise isikuga oli W OÜ maksumenetluses juba lepitud kokku seletuste andmine kirjalikus vormis, et tagada tema subjektiivsete õiguste (sh õigus ennast mitte süüstada, õigus tervise kaitsele, õigus perekonnaelu puutumatusele) kaitse.
13.MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks 7(11)
3-22-307 peab maksuhaldur MKS § 61 lg-st 3 ja § 62 lg 4 p-st 1 tulenevalt andma MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetlus teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Samuti peab olema märgitud korralduse täitmise tähtaeg ning isik võib taotleda selle tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule (MKS § 61 lg 3 ls 3 ja § 62 lg 5).
14.Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos toimuva maksumenetlusega ja maksuhalduril puudub nõude esitamisel kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, eriti kui maksukohustuslasel ei saagi olla neid dokumente, mille esitamist on maksuhaldur kolmandalt isikult nõudnud. Piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19). Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. MKS § 61 lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12). MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (mh tulenevalt maksude määramise aegumistähtaegadest ja maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed muul viisil, sh pöördudes kolmanda isiku poole, kellelt võib mõistlikult eeldada teabe või dokumentide olemasolu.
15.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et MTA 06.12.2021 korraldusest ei saa tuletada, et maksuhaldur soovis Q OÜ seaduslikult esindajalt suulisi seletusi, et täpsustada X kui W OÜ seadusliku esindaja 29.11.2021 kirjalikult antud seletusi. Korraldusest saab järeldada üksnes seda, et Q OÜ seaduslikult esindajalt nõutakse seletusi Q OÜ ja W OÜ vaheliste majandustehingute kohta ajavahemikul 2020. a juuni kuni november. Korralduses puuduvad igasugused viited sellele, et maksuhaldur soovib saada täpsustusi W OÜ juhatuse liikme kirjalike seletuste kohta. Seetõttu on asjakohatu kaebaja väide, et täpsustavaid küsimusi tulnuks küsida hoopis W OÜ seaduslikult esindajalt. Asjaolu, et tehingu mõlema poole ainsaks seaduslikuks esindajaks on sama füüsiline isik, ei piira maksuhalduri õigust nõuda seletusi mõlemalt tehingupoolelt. Asjaolud, mille kohta sama füüsiline isik peab erinevates rollides teavet omama ja mille kohta saab maksuhaldur temalt teavet nõuda, on erinevad. Vaidlustatud korraldusega nõuti kolmanda isikuna seletuste andmist Q OÜ seaduslikult esindajalt, mitte Xlt kui füüsiliselt isikult. Kaebaja seisukohad on ka vastuolulised, kuna ta on rõhutanud, et ei oleks keeldunud seletuste andmisest kirjalikus vormis.
16.MTA 06.12.2021 korralduses on suulise teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõuet põhjendatud järgmiselt: „Leiame, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe 8(11)
3-22-307 kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused.“ Ringkonnakohtu arvates ei muuda MTA põhjendust asjakohatuks ainuüksi see, et maksuhaldur kasutab samu põhjendusi ka teistele isikutele tehtavates samalaadsetes korraldustes. Tuleb nõustuda, et kirjalike seletuste andmisel ei oleks võimalik operatiivselt esitada täpsustavaid küsimusi või paluda lisaselgitusi. Vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mida ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16). Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).
17.Asjakohatuks ei saa pidada ka vastustaja poolt kohtumenetluses täiendavalt viidatud menetlustaktikalisi kaalutlusi, et suuliste seletuste võtmisel on maksuhalduril võimalik esitada oma küsimused kindlas järjestuses, mis võimaldab paremini hinnata vastuste usaldusväärsust ja nende omavahelist kooskõla. Kirjalikus vormis oleks küsimused tõepoolest võimalik samuti reastada järjekorras, kuid puuduks võimalus tagada, et neile ka vastataks etteantud järjestuses. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses oma menetlustaktikalisi argumente välja toonud, ei muuda korraldust õigusvastaseks ega motiveerimatuks, sest need põhjendused on hõlmatud korralduses väljendatud eesmärgiga saada küsimustele efektiivselt ammendavad vastused. Eeltoodud järeldust ei muuda asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus. Puudub põhjus eeldada, et maksuhaldur sooviks kedagi esiteks eksitada ja seejärel lõksu püüda. Vajaduse korral on MKS § 48 lg 4 kohaselt võimalik suuliste seletuste andmisele ilmuda koos esindajaga (nt advokaadiga), kes saab aidata vältida nii juhatuse liikme eksitamist kui ka ennast või oma lähedasi süüstavate seletuste andmist.
18.Q OÜ märkis 17.12.2021 avalduses, et Xl on seadusest (s.o MKS § 64 lg 1 p-st 6) tulenev õigus keelduda korralduse täitmisest ning isik kasutab seda õigust suuliste seletuste andmisest keeldumise osas, olles siiski jätkuvalt valmis vastama maksuhalduri kirjalikele küsimustele, kui see ei kahjusta tema enda või tema abikaasa õigusi kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX. Avalduses märgiti lisaks: „Juhul, kui Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteeri teabe andmisest keeldumist, palun käsitleda käesolevat keeldumist vaidena Maksu- ja Tolliameti 06.12.2021 korraldusele nr 12.2-3/0555250-29.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud MTA 10.01.2022 vaideotsuses nr 6-1/5073-2 käsitlema muid küsimusi peale selle, kas Xl on õigus MKS § 64 lg 1 p 6 alusel keelduda ilmumast suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Sellele on vaideotsuses vastatud asjakohaselt ja kooskõlas kohtupraktikaga (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsus nr 3-18-909, p 12). Olukorras, kus ei esinenud selliseid asjaolusid, mis oleksid absoluutselt välistanud Q OÜ seaduslikult esindajalt seletuste nõudmise suulises vormis, ei pidanud vaideorgan hakkama enda initsiatiivil analüüsima argumente, millele vaide esitaja ei ole vaides tuginenud. Uurimispõhimõte ei ole piiramatu ning asjaolude uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (nt Riigikohtu 08.06.2022 otsus nr 3-20-1631, p 11). Kuivõrd vaidemenetluse eseme määravad samas ära vaide nõue ja alus, mitte vaide õiguslikud põhjendused, ei ole kaebajal takistust tuua kohtumenetluses välja täiendavaid argumente, miks on vaidlustatud korraldusega pandud suuliste seletuste andmise kohustus tema hinnangul õigusvastane.
19.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et MTA 06.12.2021 korralduses ei tulnud eraldi põhjendada, miks nõutakse Q OÜ seaduslikult esindajalt seletusi suuliselt, aga W OÜ seaduslikul esindajal võimaldati esitada seletused kirjalikult. Tegemist on erinevate menetlusosalistega ja asjaolu, et nende juhatuse liikmed kattuvad, ei tähenda, et neid oleks võimalik samastada. Kolmandal isikul ei ole alust tugineda maksukohustuslasega tehtud 9(11)
3-22-307 menetluslikele kokkulepetele (nt 05.11.2021 protokolli p 11), vaid tal on vajadusel võimalik püüda saavutada maksuhalduriga menetlusviisi osas eraldi kokkulepe. W OÜ 28.09.2021 ja 05.11.2021 seletuste protokollidest nähtub, et maksuhalduri juurde ilmus üksnes lepinguline esindaja (advokaat), kes ei osanud vastata suurele osale sisulistest küsimustest ning sellises olukorras nõustus MTA esitama küsimused kirjalikult. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et X puhul esineks pöördumatuid takistusi suuliste seletuste andmiseks, mida MTA pidanuks arvestama ka Q OÜ-le teabe andmise korralduse koostamisel. Seetõttu ei pidanud vastustaja pakkuma Q OÜ-le kohe välja võimalust anda seletusi kirjalikult või korraldada vestlus Skype’i teel (vrd MTA 04.11.2021 e-kiri W OÜ esindajale). Kaebaja välja toodud põhjused, miks X ei soovi anda seletusi suuliselt, on selgelt otsitud. Kui kaebaja kartis vestlusel nakatumist COVID19 haigust põhjustava viirusega, siis olnuks asjakohane rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid või nõuda maksuhaldurilt selliste meetmete võtmist, mitte lihtsalt keelduda suuliste seletuste andmisest. Asjaolu, et X võis olla vaktsineerimata, ei saanud olla vestluse pidamise absoluutseks takistuseks, sest isikukaitsevahendid (nt maskid, kaitseriietus) olid piisavalt kättesaadavad, samuti saanuks ruume õhutada ja pindu desinfitseerida. Kaebaja ei ole väitnud, et seaduslikul esindajal ei olnud mõistlikku võimalust jätta väikelast vestluse ajaks kellegi (nt mõne lähisugulase) hoolde, vaid see vastuväide on jäänud üldsõnaliseks (mh puuduvad andmed, et vanemakohustuste täitmisega seotut oleks täpsemalt selgitatud W OÜ-le tehtud korralduse täitmise raames). Kui juhatuse liikmele ei sobinud väljapakutud vestluse aeg, saanuks taotleda selle muutmist.
20.Suuliste seletuste andmisest keeldumisel ei ole asjakohane ka vastuväide, et kuna kaebaja seaduslik esindaja ei pruukinud kontrolliperioodil lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu olla kõigi tehingute asjaoludega kursis ning seetõttu nõudnuks küsimustele ammendav vastamine temalt täiendava teabe kogumist ja seda saanuks operatiivsemalt teha kirjalikus menetluses. Suuliste seletuste nõudmise ainsaks põhjuseks ei olnud maksuhalduri soov saada võimalikult ammendavad vastused, vaid vestluse üheks oluliseks eesmärgiks oli hinnata vastaja ja vastuste usaldusväärsust. MKS-st ei tulene lisaks keeldu, et kolmandalt isikult teabe nõudmine ei tohiks põhimõtteliselt toimuda koormavamal viisil kui maksukohustuslaselt endalt, vaid maksuhalduri valitud menetlustoimingu viisi proportsionaalsust tuleb hinnata konkreetse isikuga seonduvate asjaolude põhjal. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et MTA 06.12.2021 korraldust ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks ja korralduse tühistamist vaidlustatud osas ei tingi mh asjaolu, et selles ei ole n-ö etteruttavalt vastatud kaebaja võimalikele hilisematele vastuväidetele. Kuna MTA 10.01.2022 vaideotsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt, pole alust ka seda tühistada.
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Q OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.06.2022 otsus muutmata.
22.Q OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ning kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 3864 eurot (sh käibemaks), mis vastab advokaatide 18,2 töötunnile hinnaga 170 või 200 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kokku 3884 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse asja lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. MTA 07.12.2023 vastuväidetega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusdokumentides ja kohtute infosüsteemis on Q OÜ volitatud esindajaks märgitud üksnes v.adv Helmut Pikmets ning kuludokumentide kohaselt suurema osa tööst teinud v.adv Sergei Jegorov ei ole kaebaja nimel praeguses asjas ühtegi menetlustoimingut teinud. HKMS § 35 lg 2 järgi eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, kuid sellest ei järeldu, et esindajaks saaks lugeda ka advokaadi, kes ei ole kohtumenetluses ühtegi menetlustoimingut teinud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2021 otsus nr 3-21-1021, p-d 25–26). Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis 10(11)
3-22-307 jäävad Q OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel igal juhul tema enda kanda. MTA ei ole apellatsioonimenetlusega seoses kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.