Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2037
Haldusasi
X ning Y, C, Q, Z, G ja W kaebused Vabariigi Valitsuse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – X, esindajad v.adv Karl Kask ja v.adv Paul Keres Y, C, Q, Z, G ja W, esindaja v.adv Katrin Orav Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Justiitsministeeriumi kaudu), esindaja AL Kaasamist taotlevad isikud – V, S, N, R ja M, esindaja v.adv Andrei Svištš
Menetluse alus ringkonnakohtus
V, S, N, R ja M määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse V, S, N, R ja M määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-2037.
Jätta V, S, N, R ja M määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
Määruse avaldamisel asendada kaebajate ja taotlejate nimed tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ( lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-23-2037 1)
kuritegelik kokkulepe elektroonilise kelmuse toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1349, mille eest karistatakse kuni 20-aastase vangistusega;
2)
elektrooniline kelmus, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1343, mille eest karistatakse kuni 20-aastase vangistusega;
3)
kuritegelik kokkulepe rahapesu toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1956(h), mille eest karistatakse kuni 20-aastase vangistusega.
3-23-2037 käsitatav (sh Eestis paiknev) vara USA kasuks (USA seadustiku 18. jaotise § 982) ning selle tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eesti kannatanute nõudeid Eestis rahuldada. X väljaandmise korral jäävad taotlejad seega neilt välja petetud summadest täielikult ilma.
3-23-2037 (Schwarzenegger v. Fred Martin Motor Co). Lisaks konfiskeeritakse kogu rahapesu objektina käsitatav (sh Eestis paiknev) vara USA kasuks (USA seadustiku 18. jaotise § 982) ning selle tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eesti kannatanute nõudeid Eestis rahuldada. X väljaandmise korral jääksid taotlejad neilt välja petetud summadest täielikult ilma. Taotlejate kaasamine menetlusse kolmandate isikutena on kooskõlas HKMS § 20 lg 1 eesmärgi ja menetlusökonoomia põhimõttega. Kaasamata jätmise korral ei ole taotlejatel võimalik enda õigusi halduskohtumenetluses kaitsta. Seadusel ei tugine halduskohtu seisukoht, et HKMS § 20 eesmärk on kaasata menetlusse isikud, kes on kaebaja vastaspoolel. Vaidlustatud korralduse adressaadiks on X. Kuigi korraldusel on otsene mõju taotlejate õigustele ja õiguslikult kaitstavatele huvidele, ei pruugi see tähendada kaebuse esitamise õiguse tekkimiseks vajalikku subjektiivsete õiguste riivet. Isegi kui taotlejatel oleks korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus, ei anna see veel alust jätta neid kolmandate isikutena menetlusse kaasamata. Kolmanda isiku kaasamise regulatsiooni põhiseaduslikuks taustaks on PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Isegi juhul, kui isik võib esitada kohtule kaebuse, kuid otsustab seda mitte teha, võib ta siiski olla menetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Halduskohtu viited kaebuse eseme laiendamisest ei ole asjakohased, sest määruskaebuse esitajad ei taotlegi korralduse õiguspärasuse kontrollimist nende subjektiivsete õiguste riivest lähtudes. Taotlejad ei soovi astuda vaidluses kaebaja positsioonile. Eeltoodu ei muuda aga asjaolu, et korraldus on kaalutlusotsus, mille õiguspärasus eeldab arvestamist kõikide asjas olulist tähtsust omavate asjaoludega (vt haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et selliseks asjaoluks on mh kannatanute õiguste kaitse võimalikkus. Määruskaebuse esitajate välja toodud asjaolud annavad aluse rahvusvahelisest koostööst KrMS § 436 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuna väljaandmisega rikutaks kannatanute põhiõigust kohtulikule kaitsele (PS § 15). Kui kannatanu õiguste kaitse võimalikkus ei ole KrMS § 436 või § 440 mõttes kaalutlusotsuse aluseks, siis on KrMS selles osas põhiseadusega vastuolus. Haldusasjaga nr 3-23-2037 samasisulise vaidluse algatamine taotlejate poolt oleks ilmses vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega, eriti kui arvestada vaidlusaluse küsimuse kiireloomulisust (vt KrMS § 4521). Halduskohus omistas kaasamise küsimust lahendades põhjendamatult suurt tähtsust asjaolule, et taotlejaid ei ole veel kaasatud kriminaalmenetlusse kannatanutena. Halduskohtumenetlusse kaasamise seisukohalt ei oma taotlejate staatus kriminaalmenetluses tähtsust. Määruskaebuse esitajad vastavad KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele, mistõttu puudub kriminaalasja menetlejal õiguspärane võimalus jätta nad kaasamata. Menetleja ei ole soovinud kriminaalmenetlusse uusi menetlusosalisi kaasata olukorras, kus esineb võimalus, et asi antakse üle USA-le. Lisaks on asjakohatu halduskohtu viide, et mis tahes võlaõiguslikust suhtest vaidlusaluse korralduse adressaadiga ei saa järeldada vajadust olla kaasatud menetlusse kolmanda isikuna. Määruskaebuse esitajate halduskohtumenetlusse kaasamise vajadus ei tulene võlasuhtest Xga, vaid vajadusest taastada kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud hüveolukord, mida vaidlusalune korraldus otseselt takistab.
3-23-2037 tuginenud Riigikohtu 08.06.2022 määrusele nr 3-21-150 (p 17) ning selgitanud, et kolmandate isikutena on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata üksnes sellised isikud, kelle olukord (õiguste ja kohustuste sisu või ulatus) võiks kaebuse rahuldamise korral halveneda. Kolmanda isiku kaasamise kontekstis ei ole viited PS § 15 lg-le 1 asjakohased. PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures ei saa tuletada, et kolmandate isikutena tuleks kohtuasja kaasata kõik sellised isikud, kes võiksid põhimõtteliselt olla samuti huvitatud vaidlustatud haldusakti tühistamisest. Vastupidist ei saa järeldada asjaolust, et kolmandat isikut ei kaasata halduskohtumenetlusse kellegi poolel, vaid kolmas isik võib asuda kohtumenetluses toetama nii kaebaja kui ka vastustaja positsiooni ning menetluskulude jagamisel tuleb seda hiljem eraldi hinnata (HKMS § 108 lg 8). Määruskaebuse esitajate viide Riigikohtu 12.11.2019 määrusele nr 3-19-874 (p 11) ei ole asjakohane, sest kõnealusel juhul oli tegemist olukorraga, kus kaebuse rahuldamine (st vaidlustatud haldusakti tühistamine) oleks halvendanud kaasamist taotlenud isiku varalist olukorda. Praegu on aga olukord vastupidine, sest kaebuse rahuldamise korral taotlejate positsioon hoopis paraneks, kuna HKMS § 177 lg 2 kohaselt kehtib kohtuotsus haldusakti tühistamise osas kõigi isikute kohta (erga omnes mõju). Kaebuste rahuldamata jätmise korral taotlejate õiguste ja kohustuste sisu ja ulatus seevastu ei muutuks. Kui taotlejad soovisid saada õiguskaitset Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korralduse nr 228 vastu, tulnuks neil korralduse vaidlustamiseks esitada endil kaebus halduskohtule. Selle raames olnuks neil võimalik tõstatada kõik oma küsimused seonduvalt kannatanute õiguste ja õigustatud huvide arvestamisega väljaandmisotsuse tegemisel (sh väited KrMS §-de 436 ja 440 põhiseadusega vastuolust). Kolmandate isikutena kaasamist ei saaks iseseisvalt õigustada mh see, et taotlejate õiguste riive ei pruugi olla kaebeõiguse tekkimiseks piisav või kaebetähtaeg on juba möödunud.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.