Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2767
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vastata tema 15. novembri 2021. a teabenõudele ning Sotsiaalkindlustusameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja LS
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata X taotlus kaebuse muutmiseks.
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-2767 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-21-2767 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-2767 inimväärikuse alandamisega ja diskrimineerimisega. Arvestada tuleb asjaolu, et kaebaja puhul on riigi õigusvastane tegevus tüüpiline (st kumuleeruv), mitte erandlik olukord (vt haldusasjad nr 3-14-51664, 3-16-336, 3-18-1750, 3-20-786, 3-20-1449, 3-21-2781, 3-21-2903). Teave oli kaebajale vajalik (sh teises kohtuasjas) võimalike dokumentaalsete tõenditena ja seisukohtade kujundamisel, milleks kaebaja kui puudega isik vajab pikemat aega. Vähene ettevalmistusaeg rikub kaebaja eraelu puutumatust, alandab inimväärikust, on diskrimineeriv ja seab reaalselt ohtu kaebaja tervise, heaolu ja iseseisva toimetuleku. Kaebajal ei ole lisaks kohustust avaldada teabe kasutamise eesmärke.
3-21-2767
3-21-2767
3-21-2767 põhjuseks ei olnud kaebaja puue või tervisekahjustus. Tuvastatud ei ole ühtegi muud mõistlikku ja asjakohast põhjust, miks on kaebajat koheldud seaduses sätestatust erinevalt ja halvemini. Viited varasematele kohtulahenditele kinnitavad laialdasemat probleemi kogu riigi tasandil. Kaebaja tunnetab kogumis enda inimväärikuse alandamist. SKA varjatult ei tunnista kaebajat tööõnnetuse ohvrina ja töövõimetuspensioni saajana teistega võrdsetel alustel. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga (28.09.2023) on kaebaja mittevaralise kahju suurus 500 eurot. Kuna SKA on oma selgitusi pika aja vältel varjanud ja ei ole neid avaldanud ka kohtumenetluses, siis on kaebaja õiguste rikkumine jätkuv. Alates 01.10.2023 on põhjendatud mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis igakuiselt 100 eurot kuni kaebajale asjakohaste sisuliste kirjalike selgituste väljastamiseni. Alternatiivselt tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus kaebaja teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamisel. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta SKA kanda isegi juhul, kui kohus hüvitamisnõuet ei rahulda. Menetluskulude kaebaja kanda jätmine oleks küüniline ja ebaõiglane.
3-21-2767 menetluse lõpetamine oli põhjendatud, sest pole alust väita, et kaebaja 15.11.2021 teabenõue oleks jäetud mingis osas lahendamata. Teabenõude p-ga 1 palus kaebaja väljastada üksnes sellised sisekorrad aastatest 2004–2020, mis kohustavad SKA-d edastama kindlustusandjatele finantsandmeid. SKA selgitas 01.12.2021, et ühtegi sellistele tunnustele vastavat sisekorda ei ole märgitud ajavahemikul koostatud ega kinnitatud. Teabenõude täitmise seisukohalt ei oma tähtsust, kas sellise sisekorra puudumine on õiguspärane või mitte. Seadusest ei tulene lisaks kohustust teabenõude täitmisest keeldumise korral esitada teabenõudjale tõendid keeldumise aluse esinemise kohta. Olukorras, kus teabenõude täitmisest keeldutakse põhjusel, et taotletud teave puudub, võiks teabevaldajal olla ka väga keeruline või isegi võimatu tõendada negatiivset asjaolu, et teabenõudes taotletud teavet ei ole kunagi eksisteerinud või see ei ole säilinud. Kuna teabevaldajale tuleneb seadusest mh kohustus mitte anda teadvalt ebaõiget teavet (vt AvTS § 9 lg 2 p 8) ning kaebaja kahtlused, et SKA varjab nii tema kui ka kohtu eest teavet või dokumente, olid üksnes oletuslikud (st HKMS § 63 mõttes põhistamata), ja negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud, siis ei pidanud halduskohus nõudma vastustajalt tõendeid, mis võiksid kinnitada SKA väidet, et kaebaja taotletud dokumendid puuduvad (vrd Riigikohtu 21.06.2023 otsus nr 2-20-9760, p 26; 03.02.2017 määrus nr 3-2-1-83-16, p 17). Isegi kui põhimõtteliselt saaks vastustajalt nõuda välja kõik aastatel 2004–2020 koostatud ja kinnitatud sisekorrad, veendumaks, et ükski neist ei käsitle tõepoolest kindlustusandjatele finantsandmete edastamist, võiks jätkuvalt tõstatada kahtluse, et mõni sisekord on ikkagi jäetud esitamata. Olukorras, kus kaebajat huvitavate andmete kindlustusandjatele edastamine on toimunud seaduse (sh KindlTS § 219 lg 1 p 1) või andmesubjekti nõusoleku (vt ka Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p-d 2 ja 27.2–27.3) alusel, on samas usutav, et SKA ei pidanudki vajalikuks andmete edastamist täiendavalt sisekorraga reguleerida.
3-21-2767 kaebajat teavitama sellest, kui SKA hinnangul eeldas 15.11.2021 teabenõude täitmine uue teabe dokumenteerimist ning see tuli AvTS § 23 lg 2 p 5 alusel lugeda selgitustaotluseks ja vastata sellele MSVS §-s 6 sätestatud tähtaja (st üldjuhul hiljemalt 30 kalendripäeva registreerimisest) jooksul. SKA 01.12.2021 vastusest ei nähtu siiski, et teabenõude täitmise käigus oleks mingit uut teavet tegelikkuses dokumenteeritud, mistõttu on tuginemine AvTS § 23 lg 2 p-le 5 ilmselt otsitud. Vaidlust ei ole, et SKA ei täitnud teabenõuet viie tööpäeva jooksul, kuid ei teavitanud samas kaebajat selle täitmise tähtaja pikendamisest või teabenõude ümber kvalifitseerimisest. Isegi kui teabenõude kiirem täitmine võis läbitöötamist vajavate dokumentide hulka arvestades olla objektiivselt võimatu, ei kõrvalda see teavitamiskohustuse rikkumist ega muuda viivitust õiguspäraseks.
3-21-2767 täitmisega seotud küsimustes (vt haldusasjad nr 3-21-2781 ja nr 3-21-2903), ei saa pelgalt sellest asjaolust tuletada, et riik ei peagi vajalikuks kaebajale tagada seaduses sätestatud õigusi. Mitte igasugune ametiasutuse eksimus õigusaktide kohaldamisel ei ole käsitatav ametiasutuse poole pöördunud inimese väärikuse alandamisena. Samuti ei kinnita ükski tõend, et vastustaja oleks kaebaja 15.11.2021 teabenõude täitmisega viivitanud või täitnud selle üksnes osaliselt põhjusel, et vastustaja arvates ei olnud kaebajal teavet vaja seaduses sätestatud ajaks või tema taotletud ulatuses. Seetõttu pole alust väita, et SKA oleks asunud kaebaja asemel ise otsustama tema eraelusse puutuvaid küsimusi.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.