Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2023. a, Tallinn
Haldusasja number
3-23-530
Haldusasi
X kaebus Riigikohtu otsuse tühistamiseks; Justiitsministeeriumi kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tagastada X kaebus läbivaatamatult.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
oleks tulnud kaebuse esitaja vabastada riigilõivu maksmisest, kuna nii Tartu Vangla kui ka Justiitsministeerium rikkusid inimõigusi. Järelikult puudub vaidlus selle üle, et kaebus nõudega muuta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.12.2019 otsust nr 5-19-40 ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused jõustuvad nende kuulutamise hetkest (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 58 lg 2) ja ei kuulu edasikaebamisele (Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2020 määrus asjas nr 320-1823, p 5). Kaebus nõudega kohustada Justiitsministeeriumit võtma maha piirangud haldusasja nr 3-18-256 läbivaatamiselt kuulub tõepoolest halduskohtu pädevusse, kuna kaebuse argumentidest tuleb välja lugeda, et nimetatud nõue on seotud asja õiglase arutamisega (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lõige 3). Nii on edasikaebamise õigus olemas nii subjektiivse õiguse kui ka kaitse avaliku huviga seotult (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrus asjas nr 3-191434, p 14). Nõue kahju kompenseerimiseks ei ole materiaalne ja on esitatud nii kaebuses kui ka erikaebuses (PS § 25). Lähtudes eeltoodust märgib kaebuse esitaja, et kaebuse esitamise õigust tuleb hinnata võimaliku inimõiguste rikkumise alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus asjas nr 3-21-977, p 7) isegi sel juhul, kui ei olnud täidetud teatud eeltingimused kahju kompenseerimise nõude rahuldamiseks, mis on välja toodud riigivastutuse seaduse § 15 lõikes. - Seega palub kaebuse esitaja lugeda puudujäägid kõrvaldatuks. Kostja on Justiitsministeerium (Riigikohtu 25.11.2019 määrus asjas nr 3-19-823, p 7–8).
- Kaebus halduskohtule esitatud 16.02.2018 ning halduskohus kuulutas kohtuotsuse 14.03.2019. Menetluse käigus on lahendatud kaebaja korduvaid esialgse õiguskaitse taotluseid, jäetud kaebus käiguta ning lubatud kaebuse muutmist. - Kaebaja esitas 19.03.2019 apellatsioonkaebuse, mis vaadati sisuliselt läbi 30.06.2020 kohtuotsusega. - Kaebaja esitas 09.07.2020 kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 08.09.2020 menetlusse võtmata. - Kaebaja esitas 21.09.2020 Riigikohtule teistmisavalduse, mille Riigikohus jättis 24.11.2020 määrusega menetlusse võtmata. - Kaebaja esitas 02.06.2021 Riigikohtule teistmisavalduse, mille Riigikohus jättis 21.06.2021 määrusega menetlusse võtmata. - Kaebaja on esitanud Riigikohtule avaldusi samas asjas tehtud Riigikohtu lahendite tühistamiseks veel 12.12.2022, 30.12.2022 ja 19.01.2023, millele Riigikohus on vastanud vastavalt 19.12.2022 ja 25.01.2023, et menetlus haldusasjas nr 3-18-356 on lõppenud ning mingit alust asja uuesti läbivaatamiseks Riigikohtus avaldusest ei nähtu. Riigikohus selgitas viimati, et teistmisavaldust ei või samadele asjaoludele tuginedes esitada korduvalt ning Riigikohus võib jätta järgmise samasisulise avalduse haldusasjas nr 3-18-356 tähelepanuta ning sellele enam mitte vastata. Kaebaja on nimetatud nõudes pidanud vastustajaks Justiitsministeeriumit. Kuigi kohus määrab vastustaja kindlaks ise, sõltumata kaebaja tahtest, peab kohus oluliseks selgitada järgmist: - Justiitsministeeriumil ei ole pädevust ega volitust kohustada kohtuid, sh Riigikohut kohtumenetlust kindlalt viisil läbi viima ega kindla sisuga lahendit tegema. Ka ei ole Justiitsministeeriumil pädevust ega volitusi juba jõustunud kohtulahendi tühistamiseks, teistmiseks või muul viisil lahendi kehtivuse muutmiseks. Seega ei saa Justiitsministeerium ise üle vaadata jõustunud kohtulahendeid haldusasjas nr 3-18-356 ega teha ka kohtutele, mh Riigikohtule ettekirjutusi või anda suuniseid seniste kohtulahendite muutmiseks või tühistamiseks. Ka halduskohtu pädevuses ei ole teises kohtuasjas tehtud kohtuotsuste ega Riigikohtu määruste muutmiseks või tühistamiseks, samuti Riigikohtu kohustamiseks vaadata kaebaja kassatsioonkaebus või teistmisavaldus sisuliselt läbi. Olukorras, kus Riigikohus on juba korduvalt kaebaja teistmisavaldustele vastanud ja jäänud oma seisukohale, tuleb seda taluda ja sellega leppida, et kaebaja õiguskaitsevahendid on ammendunud ning kohtuvõim ei nõustu kaebaja seisukohtadega. Isikul ei ole põhiõigust sellele, et kohtuvõim temaga nõustuks ja kaebuses soovitu tagaks. Kohtutel on ja oli pädevus haldusasja nr 3-18-356 põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks, kui asjakohased menetlusnormid takistavad põhiõiguseid rikkudes kaebaja avalduste läbivaatamist. Asjaolu, et kohtud ei ole seda haldusasja nr 3-18-356 raames vajalikuks pidanud, ei võimalda esitada sellekohast kohustamisnõuet ka halduskohtule. - Kaebaja käsitluses kohtuasja läbivaatamise piirangud tulenevad seadusest. Seega ei saa Justiitsministeerium kõrvaldada seadusest tulenevaid nõudeid, millest tulenevalt on jõustunud kohtulahend lõplik, Riigikohus võib keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja/või on kindlaks määratud teistmise alused ja tingimused. Seaduseid võtab Eesti Vabariigis vastu parlament ehk Riigikogu. Ka Justiitsministeeriumi kohustamine algatamaks kindla sisuga seaduseelnõud, ei tagaks soovitud seaduse vastuvõtmise parlamendi poolt. Halduskohtul puuduvad volitused lahendada iseseisvalt vaid õigustloova akti kehtetuks tunnistamise nõuet. Kohus saab kontrollida, kas õigustloov akt või selle puudumine on põhiseadusega kooskõlas, üksnes siis, kui kohus kontrollib halduse tegevuse – mõne haldusakti, toimingu või menetlustoimingu – õiguspärasust. Ühtegi sellist nõue kaebaja käesolevas asjas esitanud ei ole. Kaebaja vaidlustas konkreetset haldusakti haldusasjas nr 3-18-356 ning esitas ka lubatavad kohustamis- ja hüvitamisnõuded, kuid kohtud jätsid need nõuded rahuldamata. Eeltoodu ei anna halduskohtule volitust käesolevas asjas abstraktse normikontrolli alustamiseks.
4(6)
Kuna Justiitsministeerium ei ole seadnud piiranguid, mille kõrvaldamist kaebaja taotleb, ning Justiitsministeeriumil puudub nii pädevus kui ka volitused kaebaja soovitud piirangute kõrvaldamiseks, puudub kaebajal kaebeõigus RVastS § 6 lg 1 mõttes, kuna avaliku võimu kandja ei ole kohustatud haldusakti andma ega toimingut sooritama. Kaebaja nõuet ei ole võimalik tõlgendada ka viisil, et kaebaja soovitud eesmärk jääks halduskohtu volituste või pädevuse piiresse, olgu siis kaebaja sooviks kohtulahendite ümbervaatamine või seaduse muutmine. Seega tuleb nõue tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel kohtu pädevuse ja kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu.
5(6)
Riive vähest intensiivsust sisulises aspektis ilmestab see, et kaebus jäeti lõpuks rahuldamata, st kohtumenetluse kaebaja hinnangul viibimise tõttu ei veninud kaebajale hüve või õiguse andmine, kuivõrd kohtud on pidanud piiranguid õiguspäraseks. Riigikohus leidis otsuses nr 5-19-40 muu hulgas, et tubakatoodete keelamine ei kujuta endast kaalukat kinnipeetava õiguste riivet, mis jätaks ta ilma eluks hädavajalikust (p 58) ning keeld ei põhjustanud kaebajatele nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida PS § 18 esimesest lausest tuleneva õiguse olla inimväärikalt koheldud riivest (p 61). Halduskohus ei leia, et peaks asuma kaebaja kahjunõuet hinnates riive intensiivsuse osas teistsugusele seisukohale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin--
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.