3-23-1553 AIC ESTONIA OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 20. juuni 2023. a otsuse nr 6-1/35-1 tühistamiseks Kaebaja – AIC ESTONIA OÜ, esindaja vandeadvokaat Alar Urm Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. juuli 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AIC ESTONIA OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada AIC ESTONIA OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tallinn Halduskohtu 18. juuli 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-1553. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
Peatada Rahapesu Andmebüroo 20. juuni 2023. a otsuse nr 6-1/35-1 kehtivus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 247 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AIC ESTONIA OÜ-le väljastati majandustegevuse registris (MTR) 30.10.2020 tegevusluba nr FVT000271 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt olid seni virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavad ettevõtjad kohustatud oma tegevuse ja seda reguleerivad sisemised dokumendid viima RahaPTS-i uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Ühtlasi nägi RahaPTS § 1183 lg 4 ette, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja eeltoodud kohustust tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo (RAB) tema vastava tegevusloa kehtetuks.
3.AIC ESTONIA OÜ esitas 30.12.2021 virtuaalvääringu tegevusloa muutmise taotluse.
3-23-1553
4.Rahapesu Andmebüroo (RAB) jättis 20.06.2023 otsusega nr 6-1/35-1 AIC ESTONIA OÜ (AIC) virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata ning tunnistas kehtetuks AIC tegevusloa nr FVT000271 ja selle loaga seotud majandustegevuse registri andmed. Ettevõtja oli kohustatud RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt viima oma tegevuse ja tegevust reguleerivad dokumendid RahaPTS muudatustega jõustuvate nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Seda ei ole tehtud. Äriplaan ei vasta RahaPTS § 701 lg 1 nõuetele. Kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis. AIC tegelik kasusaaja, kõik kliendid ja tegevuskoht on kolmandas riigis, Eestiga ja/või Euroopa Majanduspiirkonnaga ei ole AIC-l ühtegi seost peale Eestis asuva juhatuse liikme ja RahaPTS järgse kontaktisiku. Klientide tuvastamise teenistu (KYC) ostab ettevõtja sisse Jaapanist. Tal puuduvad kliendid Euroopa Majanduspiirkonnas, sh Eestis. AIC ESTONIA OÜ äriplaan on suunatud teenindamaks Jaapani kliente ning plaanis on Jaapani turuosa kasvatada. Ettevõtte äriplaanis on märgitud: „Justnimelt Jaapani turg on AIC Estonia tegevuse seisukohalt aktuaalne ning edasise arengu seisukohalt atraktiivne.“
5.AIC esitas 11.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 20.06.2023 otsuse nr 6-1/351 kehtetuks tunnistamiseks. Koos kaebusega esitas AIC esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni sisulise kohtulahendi jõustumiseni praeguses haldusasjas. Kaebajal on ligikaudu 70 klienti, kelle vääringut kaebaja hoiab. Kaebaja peab klientide kontosid, kus on krüptovaluuta. Puudub mistahes alus kahelda selles, et klientidele pakutakse teenuseid korrektselt ja klientide vara ei ole kaebuse esitaja tõttu ohus. Kui kaebaja ning vastustaja vahel on vaidlus tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle, on mõistlik, et sellel ajal saavad kolmandad isikud piiranguteta jätkata enda vara kasutamist. Kui kaebaja kliendid kaotaksid enda vara, esitataks kaebaja vastu nõuded ja see võiks viia kaebaja pankrotini. Samuti on mainekahju, mille tekitab tegevuse päevapealt lõpetamine, selline, et kaebajal on raske või võimatu pärast kaebuse rahuldamist enda tegevusega jätkata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole ohus kolmandate isikute vara ega kaebaja edasine äritegevus. Krüptovääringute hoidmise/vahendamisega tegutsevad ettevõtted on sarnased finantsvahendajatega. Finantsvahenduses ei ole hea komme ega ka kohane, et riik tegutseb viisil, mis seal ohtu pankade, kindlustusandjate või fondide kliente. Praegusel juhul ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamine seotud ühegi kaebaja tegevuses toimunud rikkumisega, vaid riik on otsustanud muuta varasemat liberaalsemat tegevusloa andmise poliitikat ning piirata Eestis krüptovääringuga tegelevate ettevõtete arvu. Samas peab see toimuma kohases menetluses kliente ning nende vara ohustamata.
RAB palus 12.07.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Esialgse õiguskaitse rakendamise eeldused ei ole täidetud ning kaebaja ei ole oma esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud, vaid on toonud üksnes üldised väited ning esitanud asjakohatuid tõendeid. Kaebaja ei ole ära näidanud pankrotiohtu. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb kaebajal vara klientidele tagastada, selleks ei ole tegevusluba vaja. Kui ettevõtja äriplaanist nähtub, et tema tegevus ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, siis see tekitab kogumis ohu nii tarbijatele, kelle varasid võidakse kurjategijate poolt liigutada, kui ka 2(6)
3-23-1553 riigile ning majanduskeskkonnale tervikuna, kelle kaitsmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid on üles ehitatud. Võimalik ei ole teostada järelevalvet. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei eelda, et konkreetne äriühing oleks juba pannud toime mõne RahaPTS alase rikkumise, vaid on mõeldud selleks, et võimalikke rikkumisi ning ohtu sektori usaldusväärsusele ennetada.
7.Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2023 määrusega (p 1) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Möönda saab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, kuna tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjel pole kaebajal võimalik oma majandustegevusega (virtuaalvääringu teenuse pakkujana) õiguspäraselt jätkata. Välistada ei saa püsivalt maksejõuetuks muutumist. Isegi kui kaebaja suudab vältida pankrotti, ei pruugi klientuuri taastamine olla enam võimalik, vähemasti kohe. Kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja siiski jätkata majandustegevust. Kaebus ei ole perspektiivitu ega ka suurte eduväljavaadetega. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond (nt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, kokkuvõte ja 13. ptk1) ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi.
MÄÄRUSKAEBUS
8.AIC esitas 24.07.2023 määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Kaebaja kordab määruskaebuses esialgse õiguskaitse taotluse väiteid. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada konkreetse vaidluse asjaolusid. Vastustaja ei väida, et kaebaja on tegelenud rahapesuga või on ohuks Eesti finantssüsteemile. Halduskohtu määruse põhjenduste järgi ei ole võimalik RAB sellise sisuga otsuse kehtivuse peatamine ühelgi juhul. Kõik kaebaja seosed on Eestiga. Kaebaja äritegevus ei ole veel käivitunud. Kaebaja peamine tegevus on olnud tegevusloa uuendamine. Haldusasjas 3-20-1733 otsustas Tallinna Ringkonnakohus 05.11.2021 otsuses, et isikult, kes alles alustab virtuaalvääringu teenuse pakkumist, ei saa nõuda kõiki selliseid tõendeid, mis peaksid olema võimalik esitada juba pikemaajaliselt tegutsenud ettevõttel. Isik ei pea ega saagi tõendada oma tegevuse seotust Eestiga enne, kui tegevus on reaalselt käivitunud. Kaebaja ainus juhatuse liige asub Eestis. Kõik töötajad on Eestis. Siin asub ka kaebaja ainus kontor. Raamatupidamisteenust, õigusteenust, interneti- ja telefoniside teenust tellitakse Eestist. Omanike asukohale ei ole seadusega nõudeid kehtestatud. KYC spetsialisti teenust tellitakse Jaapanist, kuid see on ajutine lahendus kuni Eestist sobiva teenusepakkuja leidmiseni. Alates 26.06.2023 töötab kaebaja juures pikaajalise erialase kogemusega KYC spetsialist MP ja kaebaja seda teenust enam Jaapanist ei telli. Asjaolust, et platvormi arendus toimub Jaapanis, ei saa järeldada, et vastustajal puudub ligipääs andmetele. Ettevõtte 70-st kliendist kaks on 3(6)
3-23-1553 Eestis. Jaapani klientide arv väheneb järk-järgult. Seda kinnitab ka kaebaja äriplaan. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2023/1113 on vastuolus vastustaja nõue, et Eestis virtuaalvääringu tegevusluba omav isik peab pakkuma teenuseid üksnes või eelkõige Eesti klientidele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 247 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse vastustaja seisukohta määruskaebuse kohta küsimata, arvestades RAB seisukohta halduskohtus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tuleb otsustada HKMS § 252 lg 1 järgi kiiresti.
10.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. HKMS § 210 lg 3 alusel tuleb asjas teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.
11.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel mh prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna äriühingu põhitegevuseks on virtuaalvääringu teenuse osutamine ja muud tegevust äriühingul ei ole, on virtuaalvääringu teenuse pakkumist võimaldavate tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel kaebaja majandustegevus suuresti takistatud. Ei ole välistatud, et kaebaja võib majandustegevuse peatumisel kliente oma konkurentidele kaotada ja nende tagasisaamine pärast kohtumenetluse lõppu ei pruugi olla enam ilma raskusteta võimalik. Tegevusloa puudumisel võib kaebajal tekkida ka vajadus olemasolevad töötajad koondada ning seeläbi kanda rahalisi kohustusi.
13.Kaebuse eduväljavaated ei ole vähesed, kuid praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust pidada vaidlustatud haldusakti ka selgelt õigusvastaseks. Kaebuse lahendamine eeldab veel tõendite kogumist ja nende koosmõjus hindamist. Ringkonnakohus märgib siiski, et kaebaja juhatus, kontor ja töötajad asuvad Eestis. Ka mitmeid teenuseid (nt raamatupidamisteenus) tellis kaebaja Eestist. Peamine etteheide, mis vaidlustatud haldusaktist nähtub ja RAB arvates tegevusloa andmise välistab, on kaebaja poolt mitmete teenuste tellimine Jaapani äriühingult Fujicrypto Inc, kes tegeleb KYC teenuse osutamisega, kliendisuhete loomisega, kliendisuhtlusega ja asjaajamisega ning maksab kaebaja arveid. Kaebaja juures töölepinguga töötav sekretär töötab vaid osalise tööajaga muude tööde kõrvalt ning kaebaja ei ole võtnud vaatamata lubadusele tööle KYC spetsialisti. Kliendid asuvad väljaspool Eestit ning äriplaani järgi ei ole kavas Jaapani klientidest loobuda, vaid turuosa Jaapanis kasvatada. Eesti klientuur on äriühingus kavas suurendada vaid 5%-ni. Seaduse nõuded ei ole kaebaja tegevuskoha osas sama ranged kui juhatuse asukoha osas. Kaebaja tegevuskoht saab asuda Eestis ka siis, kui tema kliendid on välisriikides, sest virtuaalvääringute hoiustamine on veebipõhine ning ka klientide värbamine ei eelda äriühingu 4(6)
3-23-1553 töötajate viibimist klientidega samas riigis. Kui ettevõtja olulised vahendid, mida äritegevuses kasutatakse, on Eestis, on siin ka tema tegevuskoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 16 tähenduses. Seda saab eelkõige seostada kaebaja kontori ja töötajate igapäevase tegutsemise kohaga. RAB otsusest ei nähtu, et veebiplatvorm jm vajalikud seadmed asuksid väljaspool Eestit. RahaPTS § 725 lg-st 7 ei tulene, et tegevusloa omaja tegevuskohta tuleks määratleda teisiti kui TsÜS § 16 järgi. Klientide asukohaga ei ole RahaPTS § 725 lg-s 7 ettevõtja tegevuskohta seostatud. Kohtumenetluses esitatud tõendite järgi ei ole kaebaja kavatsust leida KYC spetsialist Eestist alust pidada paljasõnaliseks. Vaidlustatud haldusaktis ei ole osutatud, et RAB oleks selle kavatsuse elluviimiseks tehtud jõupingutuste kohta kogunud tõendeid. RahaPTS § 72 lg 11 p 2 järgi on RAB-l õigus keelduda virtuaalvääringu alase tegevusloa andmisest, kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid seoseid Eestiga. Tegemist on kaalutlusõigust ettenägeva normiga, mis nõuab virtuaalvääringu tegevusloa omajalt ka ärisidemete olemasolu Eestis. Vähemasti äriplaani järgi on 2023. a-l kaebajal kavas leida Eestist ca 50 kasutajat ja mujalt eurotsoonist ca 100 kasutajat. Asja sisulisel lahendamisel tuleb kohtul välja selgitada, kas kaebaja äriplaan on selles osas üksnes formaalne või asus kaebaja juba tegutsema klientide eurotsoonist leidmise nimel.
14.Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole kaebaja äriplaan vähemalt formaalselt RahaPTS nõuetega vastuolus. Äriplaani järgi on kavas laiendada ettevõtja tegevust Eestis ja eurotsoonis laiemalt (lk-d 20. 26 ja 27). Eestiga seose olemasoluks piisab ka sellest, kui klientidest vaid vähene osa on Eestis.
15.RahaPTS-s kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond (nt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, kokkuvõte ja 13. ptk) ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi.
16.Vaidlustatud haldusaktist ega RAB seisukohast halduskohtule ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral oleks RAB järelevalve kaebaja üle raskendatud. Olukorras, kus klientide taustakontroll on teenusena tellitud teisest äriühingust, jääb kaebajale jätkuvalt põhivastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks. RahaPTS järgsed kohustused jäävad kaebajale alles ja kahtluse korral tuleb kaebajal endal välja selgitada andmed klientide ja tehingute kohta. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise lubatavus ei eelda, et kaebaja oleks juba toime pannud rikkumisi või muutnud oma tegevusega RAB järelevalve võimatuks, kuid ringkonnakohtule ei ole ka äratuntav, et kaebaja ärimudel oleks loodud eesmärgiga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks loodud mehhanismidest kõrvale hiilida. RAB ei ole väitnud, et järelevalve teostamisel oleks talle jäänud mõned andmed saamata seetõttu, et kaebaja ostab osasid teenuseid sisse Jaapanist.
17.Avalikku huvi ei saa praegusel juhul pidada ülekaalukaks. Ei nähtu, et kaebaja juhatus või töötajad täidaksid oma ülesandeid üksnes formaalselt ning tegelik juhtimine toimuks Jaapanist äriühingu tegeliku kasusaaja ja ainuosaniku poolt. RAB otsusest ei nähtu, et kaebaja juhatuse liige tegutseks samal ajal veel teistes sama valdkonna äriühingutes või ei ole suuteline kaebaja juhatuse liikme ülesandeid täitma. Väide ülekaalukast avalikust huvist ei ole seetõttu seostatav konkreetse juhtumiga.
18.Seetõttu tuleb kaebaja huvi esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusakti kehtivus peatada pidada kaalukamaks avalikust huvist jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata. 5(6)
3-23-1553
19.Kaebuse eduväljavaadete selginemisel või faktilise olukorra muutumisel on kohtul võimalik omal algatusel või menetlusosalise taotlusel esialgse õiguskaitse abinõu muuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.