3-22-1061/21 - Majandushaldusõigus - Muu majandushaldusõigus - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-22-1061 toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju RAB-i 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-4/6-1 ja 20.05.2022 „Vastus 18.05.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus dokumentidega tutvumise piiramiseks“ ning RAB-i 17.01.2023 vastuse nr 1.2-1/2-2 „Krüpteeritud vastus 22.12.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061“ ja selle lisade osas (resolutsiooni p 2). RAB-i 05.05.2022 ettekirjutuse faktilistele asjaoludele juurdepääsupiirangu seadmine ei ole piisavalt põhjendatud. Vastustaja tugineb rahapesu vastu võitlemise konfidentsiaalsusele üldpõhimõttena ega ole andmete avalikustamise piiramist põhjendanud konkreetse haldusasja asjaoludest lähtuvalt. RAB pole välja selgitanud, kas ja mil määral takistaks andmete avaldamine kriminaalmenetluse läbiviimist Soomes. Ringkonnakohus on 09.11.2022 määruses välja toonud, et vajadusel tuleks küsida välisriigist täpsustavat teavet esiteks selle kohta, milline teave võiks kriminaalmenetlust kahjustada ning teiseks, kas teabe avaldamine võiks teatud aja möödudes olla lubatav. Näiteks on jõutud välisriigis kahtlustuse esitamiseni ning puudutatud isikule on teave saanud teatavaks või siis on kahtlustus ära langenud ja teabe salastamine ei ole enam vajalik konkreetse kriminaalmenetluse lõpuleviimise huvides. Sellist analüüsi vastustaja aga teinud ei ole. RAB on tuginenud ka alusele, mille kohaselt dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sh rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega. Pelk viide seadusesättele või rahvusvahelisele kokkuleppele, mis võimaldab juurdepääsupiirangu kehtestada, ei ole piisav. RAB on tuginenud sellele, et konkreetse teabe avaldamise on keelanud Soome rahapesu andmebüroo. Vastustaja on esitanud ka tõlke vastavast taotlusest: „Soome FIU poolt edastatud informatsiooni tohib kasutada üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Soome FIU poolt edastatud informatsiooni võib edastada üksnes pädevatele asutustele analüüsi, jälitusteabe või uurimise eesmärgil. Käesolevat informatsiooni ei tohi kasutada tõendina kohtumenetluses.“ Soome FIU dokumentidest ei tulene, et igal juhul tuleks keelduda mistahes informatsiooni väljastamisest puudutatud isikule. Osutatud sõnastusest tuleneb, et teavet ei tohiks jagada menetlusvälistele isikutele. Asjaolu, et informatsiooni ei tohiks kasutada tõendina kohtumenetluses, tähendab eelkõige seda, et tegemist pole piisavalt kontrollitud ja tõendatud informatsiooniga, et seda käsitada tõendina nt kriminaalmenetluses. Samas ei loe kohus välja keeldu, et seda teavet ei võiks kohtule üleüldse edastada. Vastasel korral tekib küsimus, kuidas saab RAB kehtestada välispartneri taotluse alusel ülekande tegemise keelu, kui vastavat teavet ei tohi kasutada tõendinda kohtumenetluses. Sellisel juhul tuleks välisriigist saadud teabele tuginemist pidada õigusvastaseks (tõendina kõlbmatuks). RAB on seisukohal, et antud juhul puudub vastustajal õigus välispäringutes väljatoodud informatsiooni sisu ka kohtule tutvustada, mistõttu on vastustaja katnud kinni Soome FIU edastatud sisu ja nähtavaks jätnud ainult selles sisalduv teabe info jagamise lubatavuse kohta. RAB toob välja, et rahapesu andmebüroode vahel vahetatav teave on erilise kaitse all ning rangete juurdepääsupiirangutega. Selline käsitlus on vastuolus õigusriigi põhimõttega, kuna täitevvõimul ei saa olla otsustusõigust selle üle, millises ulatuses tema tegevus allub kohtulikule kontrollile. Kohtutel on pädevus käsitleda mh riigisaladuse objektiks olevat teavet, tagades sealjuures teabe käitlemise vastavalt seaduse nõuetele. RAB on seisukohal, et haldusakti faktilistes asjaoludes on toodud välja välisriigis käimasoleva kriminaalmenetluse sisu. Kriminaalasja sisu teadasaamine kaebaja ja tema esindaja poolt võib takistada RAB-i hinnangul rahapesu tõkestamist etteulatuvalt, kuna võimaldaks isikutel leida muid võimalusi, kuidas varjata eeldatavat illegaalselt omandatud vara. Samuti võib faktiliste asjaolude avaldamine kaebajale ja tema esindajale ohustada tõe väljaselgitamist Soome uurimisasutusel. Tegemist on üldiste väidetega, mis on jäänud seostamata konkreetse 3(8)

3-22-1061 haldusasja faktiliste asjaoludega. Esitatud põhjendused ei vasta neile nõutele, mida ringkonnakohus on RAB-i põhjendamisstandardile kehtestanud. Kuna kriminaalmenetlus Soomes on juba mõnda aega käinud, puudub teave selle kohta, kas teabe kaitsmisvajadus eksisteerib jätkuvalt. RAB-i väitel võimaldaks infoga tutvumine teha kaebajal järeldusi selle kohta, missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks, samuti RAB-i menetluse taktika ja meetodite kohta. Viidatud andmete teadmine võib omakorda aidata moonutada või varjata andmeid ning kahjustada seega RahaPTS § 55 lg 3 p-s 1 nimetatud eesmärgi täitmist ja seeläbi ohustada avalikku korda. See on taaskord üldine väide, mis teabe juurdepääsu piiramise alusena ei ole piisav. Ringkonnakohus on juhtinud tähelepanu, et ettekirjutuse faktiliste asjaolude tutvustamata jätmine saab olla erandlik, mitte üldine reegel. Viiteid RAB-i menetluse taktika ja meetodite konfidentsiaalsuse kohta ei saa lugeda piisavaks, kui need on konkretiseerimata. RAB on viidanud ka RahaPTS § 521 lg-le 1, mis sätestab, et RAB ja Finantsinspektsioon tagavad käesoleva seaduse rikkumisest teatamise fakti, samuti käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud teatamise fakti konfidentsiaalsuse ja selle võib avaldada üksnes teate esitanud füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul. See alus ei ole piisav, et kogu info avalikustamisest keelduda. Kohtule pole äratuntav, milline oleks käesolevas asjas info, mis vajaks kaitset RahaPTS § 521 lg 1 kontekstis, mida kaebaja juba niigi ei teaks. RAB on täiendavalt välja toonud, et RahaPTS § 53 lg 4 alusel on vastustaja teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave AvTS tähenduses, mistõttu ei saaks ettekirjutuste väljastamisel avalikustada RAB-i teenistujat puudutavat teavet. Kohtule arusaadavat ei ole kaebajal huvi teada saada vastustaja teenistuskohtade koosseisu ega isikkoosseisu, vaid ettekirjutuse tegemise faktilisi asjaolusid. Kui vastustaja leiab, et vastustaja ametniku nime ja teenistuskoha andmete avaldamine ei ole põhjendatud ja selleks on õiguslik alus olemas, ei pea vastustaja vastavat teavet avaldama. See aga ei saa õigustada tervikuna taotletud teabe avaldamata jätmist. Kokkuvõtvalt ei ole vastustaja põhjendamiskohustuse täitmisel kõrvaldanud neid puudusi, mis viisid Tallinna Ringkonnakohus 09.11.2022 määruse tegemiseni. Kindlasti ei saa olla põhjendatud teabe varjamine kogu ulatuses. Samas ei saa kohus teha vastustaja asemel otsust, millises osas on teabe avaldamine lubatav ja millises lubamatu. Vastava analüüsi peab tegema vastustaja. HKMS § 88 lg-st 5 tulenevalt ei avalda kohus menetlusosalisele teavet enne määruse jõustumist. Seega on vastustajal võimalik määruskaebuses esitada asjakohased põhjendused, kui vastustaja leiab, et vähemalt osaliselt vajab teave jätkuvat kaitset.

3-22-1061 Tõkestamise Nõukoja soovitused, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849 ja seda täpsustav direktiiv 2018/843). Kui RAB ei täida kõikidele maailma rahapesu andmebüroodele ettenähtud nõudeid (sh andmete saladuses hoidmine), võidakse RAB välja heita rahvusvahelisi rahapesu andmebüroosid ühendavast EGMONT Group’i võrgustikust, mis teeks võimatuks RAB-i rahvusvahelise koostöö ja seeläbi rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite avastamise. Välisriikide rahapesu andmebürood on nõus teavet jagama vaid eeldusel, et neid andmeid kasutatakse ulatuses, milles see on edastava asutuse poolt lubatud. Kaebaja tehingute kohta teabe kogumise eesmärgiks on finantstehingute läbipaistvuse ja aususe tagamine, mis omakorda aitab ennetada ja tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks, terrorismi rahastamiseks ja finantssanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Kõikide RAB-i poolt edastatud krüpteeritud dokumentide ja lisade sisu kaitse juurdepääsupiirangu seadmise läbi on põhjendatud ja vältimatult vajalik, et tagada rahandussüsteemi seaduspärane toimimine ja takistada kuritegelikul teel omandatud finantsvahendite legitimeerimine. Faktiliste asjaolude p-de 3 ja 7‒11, 20.05.2022 krüpteeritud vastuse p 1.13 ja 17.01.2023 krüpteeritud vastuse p-de 2.1.2, 2.2.2‒2.2.11 osas kohaldub juurdepääsupiirang RahaPTS § 60 lg-te 1 ja 3, § 63 lg 8 ning § 55 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel. Määruskaebuse p-de 3.4.6‒3.4.8 ja p 3.5.12 (kaetud osa) sisu tuleb jätta kaebajale ja tema esindajale avaldamata samadel alustel. Faktiliste asjaolude p-de 2 ja 5‒6 ning 17.10.2023 krüpteeritud vastuse p-de 2.2.12‒2.2.17 osas kohaldub juurdepääsupiirang RahaPTS § 60 lg-te 1 ja 3, § 521 ja § 55 lg 3 p 1 alusel. Samadel alustel tuleb jätta kaebajale ja tema esindajale avaldamata määruskaebuse p-de 3.6.2‒3.6.10 sisu. RAB on kohustatud hoidma teavet konfidentsiaalsena, et seeläbi tagada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja kaitsta ka Eesti rahandussüsteemi ja majandust tervikuna. Faktiliste asjaolude p-de 8‒11 ja 17.01.2023 krüpteeritud vastuse p-de 2.2.6, 2.2.9‒2.2.17 osas kohaldub juurdepääsupiirang RahaPTS § 60 lg-te 1 ja 3 ning § 55 lg 3 p-de 1‒3 alusel. Samadel alustel tuleb jätta kaebajale ja tema esindajale avaldamata määruskaebuse p-de 3.7.2‒3.7.4 ja 3.7.7‒3.7.8 (kaetud osa) sisu. Isegi osaline teabe väljastamine faktilistest asjaoludest seaks ohtu Eesti Vabariigi maine tervikuna ja usaldamatuse RAB-i suhtes, luues kuvandi, et RAB ei ole võimeline täitma konfidentsiaalsuskohustust. Pikemas perspektiivis võib see endaga kaasa tuua Eesti rahandussüsteemi haavatavuse.