Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 12. juuni 2023, Tartu 3-22-1998 X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 3000 eurot väljamõistmiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Halduskohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline, mistõttu esineb alus kaebuse tagastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Vangla tegevus kaebaja lähedastele helistamisel ei saanud põhjustada kaebajale selliseid negatiivseid tagajärgi, et oleks põhjendatud kohtumenetluse läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Samuti ei ole kambrist ära võetud esemed sellise väärtusega, et pidada nende äravõtmist intensiivse riivega tegevuseks. Vangla tegevuses kaebaja lähedastele helistamises ja kaebaja terviseseisundist teavitamisel ei nähtu õigusvastasust. Kaebaja tervislik seisund halvenes, ta hospitaliseeriti ning vangla täitis kaebaja lähedastele helistamisel vangistusseaduse (VangS) §-s 56 sätestatud nõuet. Õigusvastane ei olnud ka vangla tegevus kaebaja endisele abikaasale helistamisel. Vangla selgitas, et julgeoleku tagamise huvides kontrolliti, kas kokkusaamiseks on olemas mõlema osapoole soov. Lisaks soovis vangla vältida kokkusaamisruumi asjatut broneerimist. Kaebajale ei saabunud väidetava valetamisega 2022. a juulikuu kokkusaamise aegade kohta mingeid tagajärgi. Kaebajale võimaldati kokkusaamised 2. juuli 2022, 30. juulil 2022, 27. augustil 2022 ja 17. septembril 2022, kuid külastajad ei ilmunud kokkusaamistele. Puudub alus arvata, et vangla edastas kaebajale sihilikult ebaõiget informatsiooni. Kambrist äravõetud esemed ei olnud kaebaja isiklike asjade varade nimekirjas, siis olid need keelatud esemed ja vanglal oli alus nende esemete äravõtmiseks. Ei ole reaalne, et esemete äravõtmisega alandati kaebaja väärikust sedavõrd, et oleks õigustatud selle eest mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine.
ja õele oli vanglaametniku edastatud teave ärritava või šokeeriva sisuga, ei saa sellest järeldada kaebaja inimväärikuse alandamist. Eluliselt on arusaadav, et kui isik hospitaliseeritakse, siis on ta raskelt haigestunud ja vajab pidevat meditsiinilist järelevalvet, mistõttu on asjakohatu kaebaja väide, et lähedastele helistamiseks puudus arstlik tõend. Vanglaametnik soovis teavitada kaebaja lähedasi kaebaja terviseseisundi halvenemisest ning vangistusseaduse §-le 56 viitamist ei saa pidada ebaõigeks. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vanglaametniku helistamise eesmärk oli lähedaste manipuleerimine ja seeläbi kaebaja tegevuse mõjutamine. Esmalt on väheusutav sellise vanglaametniku käitumise eesmärk ning puudub mõistlik põhjendus, kuidas lähedastele kaebaja tervise halvenemisest teavitamist saaks lugeda isiku väärikuse alandamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.