lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1296/64

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1296/64
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1700
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVRKS § 31 lg 1, 2VRKS § 69 lg 2, 3HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 158 lg 31Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineHKMS § 94

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
otsuse (EL) 2022/382

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1296

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.05.2021 otsuse nr 7002110007-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Xi apellatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 otsus ja teha asjas uus otsus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 28.05.2021 otsus nr 7002110007-1. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma Xile Eestisse saabumisel ajutine kaitse, kui ta seda taotleb ja kui selleks ajaks ei ole ilmnenud VRKS § 57 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud asjaolusid. Juhul kui selleks ajaks ei ole Ukraina kodanikele enam ajutist kaitset ette nähtud, jätkata Xi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist otsustamaks talle täiendava kaitse andmise üle, arvestades sellel ajal Ukrainas valitsevat olukorda.

Esimese ja teise astme kohtu menetluskulud jätta riigi kanda.

Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Menetluse peatamine mõjuval põhjusel
VRKS § 1 lg 2
VRKS § 20
VRKS § 201
VRKS § 28
VRKS § 4 lg 3
VRKS § 57 lg 1
VSS § 74
HKMS § 215

3-21-1296 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) otsustas 28.05.2021 otsusega nr 7002110007-1 määrata Xi suhtes turvaliseks päritoluriigiks Ukraina välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 8 lg 3, § 9 lg 3 ja lg 6 ning § 18 lg 3 alusel; lugeda taotluse VRKS § 20 kohaselt põhjendamatuks ning teha otsus taotluse tagasilükkamise kohta; lugeda taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 1 ja p 7 alusel; teha kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Ukraina Vabariiki vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral; kohaldada kaebajale VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu üheks aastaks ja kuueks kuuks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
2.X esitas halduskohtule kaebuse PPA 28.05.2021 otsuse nr 7002110007-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
3.Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetlusabi andmise kulud ja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda.
4.X esitas 04.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 otsuse peale, paludes otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada.
5.Tallinna Ringkonnakohus peatas 07.03.2022 määrusega asja menetluse HKMS § 94 ls 1 alusel poolest tuleneval mõjuval põhjusel. PPA andmetel X lahkus 11.11.2021 Eestist vabatahtlikult Ukrainasse. 24.02.2022 alustas Venemaa Föderatsioon ulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu. X teatas 26.02.2022 ringkonnakohtule, et teda on võetud sõjaväkke sõdima Venemaa vastu ja ta ei saa ringkonnakohtu 09.03.2022 istungil osaleda. Ta palus kohtul pöörata tähelepanu oma olukorrale ja tühistada tema Eestist lahkumise kohustus.
6.Tallinna Ringkonnakohus nõudis 30.03.2023 PPA-lt seisukohta asja menetlusega jätkamise kohta, kuna kohtuasi ei saa jääda määramata ajaks lahenduseta. PPA leiab, et juhul kui X tuleb Eestisse, on tal õigus esitada avaldus ning saada ajutist kaitset rakendusotsuse 2022/382 järgi. Hetkel ei ole PPA-le küll teada, kus isik viibib, kuid kui ta peaks Schengeni ruumi sisenema, siis on tal täielik õigus ajutisele kaitsele. Isik võib suure tõenäosusega viibida ka mõnes muus Euroopa riigis. Ringkonnakohus ei pea tühistama halduskohtu ja PPA otsust, et kaebaja saaks taotleda ajutist kaitset.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei vajanud PPA ja halduskohtu otsuse tegemise ajal rahvusvahelist ega täiendavat kaitset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on asjaolud kohtuotsuse tegemise aja seisuga õigesti tuvastanud ja oma järeldusi nõuetekohaselt põhjendanud. Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu põhjendustega, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
8.Eelmises punktis märgitu ei tähenda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Arvesse tuleb võtta rahvusvahelise kaitse asja menetlemise kohta käivaid erinorme. Nimelt tuleb kohtul arvestada kohtumenetluse ajal päritoluriigis muutunud asjaolusid. 2(4)

3-21-1296

9.HKMS § 158 lg 31 esimene lause sätestab, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust hindab halduskohus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See säte laieneb ka apellatsioonimenetlusele (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-20-1115, p 25, otsus asjas nr 3-17-1026, p 35). Seejuures ei takista asja sisulist läbivaatamist ning vajadusel kaebuse rahuldamist ka asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotleja täitis pärast halduskohtu otsuse tegemist lahkumiskohustuse. Vastupidise tõlgenduse korral jääb pärast VRKS § 31 lg 1 tähenduses lõpliku otsuse tegemist Eestist (seaduskuulekalt) lahkunud isik ilma võimalusest saada oma kaebus rahuldatud ringkonnakohtu või Riigikohtu poolt. See ei saa olla seadusandja eesmärk, kuna VRKS § 31 lg 2 teise lause kohaselt säilib isikul üldine kohtukaebeõigus ka pärast seda, kui halduskohus kaebuse rahuldamata jätab. Seega tuleb järeldada, et kui kõrgema astme kohus tühistab kaebuse rahuldamata jätnud halduskohtu otsuse ning PPA keelduva otsuse, on isikul õigus Eestisse naasta ja jätkata rahvusvahelise kaitse menetlusega.
10.PPA 28.05.2021 otsuses on leitud, et taotlejat ei ähvarda VRKS § 4 lg 3 nimetatud reaalne tõsine oht ja tal puudub alus täiendava kaitse saamiseks, sest Ukraina oli sel ajal turvaline päritoluriik (p-d 1.3 ja 6.3). Ringkonnakohtu hinnangul on olukord Ukrainas üldteadaolevalt nüüdseks muutunud, vastates VRKS § 4 lg 3 p 3 tunnustele ja kaebajale tuleks praegu anda täiendav kaitse.
11.Tsiviilisikute elu on Ukrainas praegusel ajal ohus rahvusvahelise relvakonflikti tõttu, kuna Venemaa Föderatsioon alustas 24.02.2022 täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse. USA Riigidepartemangu aastaraporti1 kohaselt olid Venemaa sissetungi tagajärjeks sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod ja muud Venemaa vägede poolt toime pandud julmused. Rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas Amnesty International, Human Rights Watch, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ja ÜRO inimõiguste seiremissioon Ukrainas, on koostanud perioodilisi aruandeid Venemaa vägede poolt sõja käigus toime pandud rikkumiste kohta. Pärast täiemahulise sissetungi algust jätkasid Venemaa väed tsiviilisikute vastu suunatud rünnakute eskaleerimist. Venemaa mobiliseeris, relvastas, koolitas ja juhtis vägesid oma okupeeritud aladelt. Siiani jätkavad Venemaa väed vaenutegevust, sealhulgas rakettide ja droonide rünnakuid kogu Ukrainas, tabades kriitilist infrastruktuuri, sealhulgas elektri-, vee- ja kütteseadmeid. 2022. a detsembriks tabasid nad vähemalt 261 haiglat ja kliinikut ning 501 kooli. Amnesty International ja Euroopa Julgeolekuja Koostööorganisatsioon iseloomustasid neid rünnakuid järeleandmatute ja valimatutena; ümber sunniti asuma 13 miljonit elanikku ja hukkunud on tuhandeid tsiviilisikuid, sh 429 kinnitatud laste surma, kusjuures eksperdid hindavad, et tegelik arv oli tõenäoliselt palju suurem. ÜRO inimõiguste ülemkomissari büroo märkis, et Venemaa vägede laialdased rünnakud kriitilise tähtsusega infrastruktuuride vastu aasta kõige külmematel kuudel halvendasid humanitaarolukorda veelgi, põhjustades tsiviilisikute massilist ümberasumist. Tšernihivi oblast, millega kaebaja on seotud, asub Kiievi ja Valgevene vahel. Sõja alguskuudel olid Venemaa väed sisenenud ka sellesse oblastisse ja panid seal toime sõjakuritegusid2. Oblasti asendit arvestades ei saa seda pidada turvaliseks kohaks ka praegu. Üldteadaolevalt terroriseerib Venemaa sõjavägi tsiviilelanikkonda valimatult ja ettearvamatult raketilöökidega kogu Ukraina territooriumi ning ka Tšernihivi oblast ei ole sellest puutumata3.
12.Arvestades asjaolu, et väga suur hulk inimesi kvalifitseeruks vähemalt täiendava kaitse saajaks, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 04.03.2022 vastu rakendusotsuse (EL) 2022/382, millega määras kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nägi selle tulemusena ette ajutise kaitse. Rakendusotsuse US Department of State, 2022 Country Report on Human Rights Practices: Ukraine. Kättesaadav: https://www.ecoi.net/en/document/2089068.html.

https://www.bbc.com/news/world-europe-61036880.

https://www.kmu.gov.ua/en/searchresult?key=Chernihiv.

3(4)

3-21-1296 põhjenduse 2 kohaselt on Venemaa alustatud sõja tulemusena Ukraina territooriumi ulatuslikud alad nüüd relvakonflikti piirkonnad, kust on põgenenud või põgenevad tuhanded inimesed. Põhjendus 7 ütleb, et Euroopa Liit seisab tõenäoliselt silmitsi olukorraga, mida iseloomustab selliste põgenike massiline sissevool Ukrainast, kellel ei ole Venemaa sõjalise agressiooni tõttu võimalik oma päritoluriiki tagasi pöörduda; põgenike sissevool oleks tõenäoliselt nii ulatuslik, et valitseb ilmne oht, et liikmesriikide varjupaigasüsteemid ei suuda saabujate vastuvõtmisel vältida ebasoodsat mõju oma süsteemide tõhusale toimimisele või asjaomaste isikute ja teiste kaitset taotlevate isikute huvidele. Põhjendusest 16 tuleneb, et ajutine kaitse peaks võimaldama Ukrainast põgenenud inimestel kasutada kõikjal liidus ühtlustatud õigusi, mis pakuvad piisaval tasemel kaitset; ajutise kaitse kehtestamine on eeldatavasti kasulik ka liikmesriikide seisukohast, kuna sellega kaasnevad õigused vähendavad põgenike vajadust taotleda kohe rahvusvahelist kaitset ja seega ohtu koormata üle nende varjupaigasüsteeme, kuna neist õigustest tulenevalt viiakse formaalsused olukorra pakilisuse tõttu miinimumini. Rakendusotsusest järeldub, et Ukrainast sõja eest põgenenud inimene saab praegusel ajal ajutise kaitse, mitte täiendava kaitse, ning see on talle üldjuhul ka kasulikum (rohkem õigusi andev) kaitse. Ajutine kaitse loetakse samuti rahvusvaheliseks kaitseks (VRKS § 1 lg 2). Seetõttu, ehkki X ei ole ise ajutist kaitset Eestilt praeguseks veel taotlenud, tuleb olukorra spetsiifilisust arvestades (kohtukaebeõiguse säilimine pärast lõpliku otsuse tegemist, asjaolude muutumine apellatsioonimenetluse ajal, isiku lahkumine Eestist, EL õiguses ja selle alusel Eesti õiguses toimunud muudatused) tema Eestisse naasmisel anda talle selle taotlemise korral ajutine kaitse.

13.Kuna X ei viibi PPA praegustel andmetel Eestis, ei saa PPA kaevatava otsuse tühistamise korral kohe jätkata kaitse menetluse toimingutega. Seetõttu teeb ringkonnakohus PPA-le ettekirjutuse anda kaebajale Eestisse naasmisel ajutine kaitse, kui ta seda taotleb ja kui selleks ajaks ei ole ilmnenud VRKS § 57 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud asjaolusid. Juhul kui kaebaja Eestisse naasmise ajaks ei ole Ukraina kodanikele enam ajutist kaitset ette nähtud (praegu on seda pikendatud 2024. a märtsini), tuleb PPA-l jätkata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist otsustamaks talle täiendava kaitse andmise üle, arvestades käesolevas otsuses tuvastatud ja PPA uue otsuse tegemise ajal Ukrainas valitsevat olukorda. VRKS § 28 ja § 69 lg 2 kohaselt ei menetle PPA ajutise kaitse rahvusvahelise kaitse taotlust, kui ta ei otsusta mõjuval põhjusel teisiti (VRKS § 69 lg 3). Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust jätkatakse kolm kuud enne ajutise kaitse kehtivusaja lõppemist isiku soovi alusel (VRKS § 69 lg 2 ls 2). Juhul kui kaebaja ei taotle Eestisse naasmisel ajutist kaitset, siis jätkab PPA varasemat rahvusvahelise kaitse menetlust ja teeb uue otsuse täiendava kaitse kohta vastavalt käesolevale kohtuotsusele, arvestades ka selleks ajaks toimunud muutusi päritoluriigis.
14.Kuna lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on kehtestatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse tõttu, ja käesoleva otsusega see otsus tühistatakse, tuleb tühistada ka lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld.
15.Kaebaja on menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumist ja saanud riigi õigusabi. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 2 ls 2).
16.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium