Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, volitatud esindajad Kärt Vaarmari ja Marilin Palts Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Jaana Hanikat
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnaamet (KeA) on registreerinud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel Tartu maakonna Elva valla riigimetsas metsateatised nr 50000525301, 50000525303, 50000536797, 50000536793, 50000536795 ja 50000522737.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada 47 Keskkonnaameti registreeritud metsateatist, mh ka metsateatised nr 50000525301, 50000525303, 50000536797, 50000536793, 50000536795 ja 50000522737. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud metsateatiste kehtivuse peatamist.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.01.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebus korrastada, grupeerides nõuded eraldiseisvateks liitkaebusteks ning tasuda liitkaebustelt riigilõivud ettenähtud määras.
4.Kaebaja esitas 11.02.2022 esialgses kaebuses esitatud nõuded liitkaebusteks grupeeritutena. Ühe liitkaebusena taotles kaebaja tühistada metsateatised nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 (haldusasi nr 3-22-350).
5.Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega kaebaja nõuded vastavalt kaebaja esitatud grupeeringutele eraldi haldusasjadeks.
6.Keskkonnaamet esitas 23.03.2022 vastuse kaebustele, milles leidis, et esineb alus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu.
7.Tallinna Halduskohus luges 14.04.2022 määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-22-350 metsateatise nr 50000522737 tühistamisnõude osas tähtaegseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.05.2022 määrusega halduskohtu määruse kaebuse tähtaegsuse osas jõusse, Riigikohus jättis 09.12.2022 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2022 määruse muutmata. Seega jõustus Riigikohtu 09.12.2022 määrustega lõplikult seisukoht, et haldusasja nr 3-22-350 esemeks olevad metsateatised on vaidlustatud tähtaegselt.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.02.2023 määrusega kaebaja taotluse tühistamise nõuetelt õigusvastasuse tuvastamise nõuetele üleminekuks ja otsustas jätkata haldusasjas nr 3-22-350 menetlust 06.12.2021 registreeritud metsateatise nr 50000522737 ja 03.02.2022 registreeritud metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 õigusvastasuse tuvastamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Päästame Eesti Metsad MTÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (edaspidi: teemaplaneering) maakasutuse kaardilt nähtuvalt asuvad vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsaeraldised rohevõrgustiku alal. Teemaplaneeringu seletuskirja ptk 4 „Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavad meetmed“ (lk 20 jj) kohaselt on rohelise ehk ökoloogilise võrgustiku (lühidalt: rohevõrgustik) määratlemise põhieesmärk fikseerida looduslikest, pool-looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne võrgustik. Planeeringu eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku säilimine ja toimimine. Rohevõrgustik tagab koosluste arengut looduslikkuse
suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist. Teemaplaneeringu alapeatüki 4.2 „Toimimist tagavad ja sidusust suurendavad meetmed“ (lk 22) kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid. Lähtuda tuleb rohevõrgustiku eesmärkidest (nt bioloogilise mitmekesisuse säilitamine), vältida lausraieid, hinnata erinevate raiete ja muu majandustegevuse koosmõju rohevõrgustikule ja majandada metsa kogumis nii, et mitte kahjustada võrgustiku funktsioneerimist. 2) Elva vallas kehtiva Rõngu valla üldplaneeringu (edaspidi ka: üldplaneering) kaardilt nähtuvalt asub rohevõrgustiku alal metsateatistega hõlmatud katastriüksus nr 69401:002:0180. Rõngu valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.6 „Rohelise võrgustiku aladel maade arendamise tingimused“ (lk 22) kohaselt toimub rohevõrgustikus inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohelise võrgustiku metsamaade majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid. Sama ptk 8 kohaselt tuleb rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks säilitada võrgustiku ala suurus ja maakatte tüüp. Üks maakatte tüüpidest on metsakate. Metsateatise registreerimisel kehtib KeA-le hoolimata metsateatise elektroonilisest vormist põhjendamiskohustus. Rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. KeA on jätnud asjakohase kaalutlusega arvestamata ja tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas lõpptulemust ehk metsateatiste registreerimist. Kaebajale teada olevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi uuendusraieid ning täiendavad läbikaalumata raied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Automaatmenetluses antud metsateatiste põhjenduste esitamine halduskohtumenetluses tähendab igal juhul haldusakti tagantjärgi põhistamist, mis ei ole õiguspärane. Kuivõrd automaatmenetluses metsateatiste menetluses kaalumist ei toimunud, on vastustaja asunud vaidlustatud metsateatisi tagantjärgi põhistama alles käesolevas kohtumenetluses, mis kaebaja hinnangul ei ole õiguspärane. 3) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ alusdokumentide hulgas on rohelise võrgustiku metoodika uuring (2002, Kalev Sepp, Jüri Jagomägi), mille lk-l 39 on erinevate rohevõrgustiku konfliktide puhul selgitatud, et konflikt on esmalt väga tugev, seejärel konflikti pehmenemisel ja stabiliseerumisel saabub uus tasakaal (näiteks ala kattub uuesti taimkattega, metsastub). 5) Haldusasjas nr 3-20-2500 tunnistas KeA kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised, mille kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu eesmärkidega. Halduskohtu seisukohtadest selgub, et KeA oleks nn automatiseeritud menetluse asemel pidanud lähtuma haldusmenetluse seadusest (HMS) ja suhtlema kohaliku omavalitsusega ning et rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu piirkonnas pidi KeA-le teada olema (TlnHKm 03.02.2021, 3-20-2500, p 11). Eelviidatud haldusasjas oli KeA väitnud, et asjaomane üldplaneering on liiga ebamäärane, ja eitanud üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos olemas. 6) Rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist. Üldplaneeringute rohevõrgustike sätestuste mõte on toimivad ja elujõulised rohevõrgustikud. Raiete mõjusid rohevõrgustikule on 2021. aastal kirjeldanud rohevõrgustike ekspert bioloog ja maastikuökoloog Lauri Klein eksperdihinnangus „Rohevõrgustiku põhiküsimused“.
7) Käesoleva liitkaebuse esemeks olevatest metsateatistest on kolm, metsateatised nr 50000522737, 50000522735 ja 50000487625, registreeritud ühel ja samal kuupäeval. Ei ole eluliselt usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust üldplaneeringule, merikotkale ja lähedalasuva Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitseeesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate raielubade jm haldusaktidega nagu kaevandamisload jne. 8) KeA ei ole raied lubades läbi viinud elustiku inventuuri, mistõttu on olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata. Merikotka elupaik on registreeritud, kuid raiete mõjud merikotkale, sh paljude raiete koosmõjud, on jäetud välja selgitamata. Metsateatistest ei selgu, millal viimati elustiku, sh linnustiku inventuuri teostati ning metsateatistega hõlmatud aladel võib esineda veelgi ohustatud liike, kelle olemasolu jättis KeA välja selgitamata. Sealjuures samas vallas katastriüksusel nr 17001:001:0197 (Käo metsas), mida on kaebaja käsitlenud teistes liitkaebustes, on kohalik elanik näinud ja pildistanud laanerähni ja ekspert leidnud laanerähnile spetsiifilisi toitumisjälgi, samas kui KeA oli jätnud selle olulise asjaolu enne metsateatiste heakskiitmist tuvastamata. 9) Välistatud ei ole raiete kumulatiivne oluline negatiivne mõju Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele. 10) Algatada tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuivõrd õiguslikku analüüsi vajab metsateatiste vaidlustamise küsimus. Olukord, kus metsateatise tühistamise nõudes on teis(t)el menetlusosalis(t)el võimalik omapoolse viivitusega kaebuse sisuline lahendamine võimatuks muuta, muudab sisutuks ja illusoorseks õiguse metsateatise kohtulikuks vaidlustamiseks. Praegusel juhul on metsateatiste kui haldusaktide vaidlustamise regulatsioon koosmõjus metsaseaduse (MS) § 41 lg-ga 13 muutnud kaebeõiguse illusoorseks ja on seetõttu vastuolus põhiseaduse §-dega 14 ja 15.
10.Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Vastustaja on metsateatisi põhjendanud kehtivas õiguses nõutud ulatuses. Kehtiv õigus ei kohusta vastustajat üles loetlema kõiki õigusakte, mille nõuetele metsateatised/raied vastavad ning kohtupraktika kohaselt võib vastustaja ka kohtumenetluses oma kaalutlusi täiendavalt selgitada. Seega on põhjendamiskohustus täidetud. Kohtupraktika kohaselt kontrollib vastustaja MS § 41 lg-te 7–81 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 kohaselt üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral registreerib metsateatise (st tegemist ei ole kaalutlusotsusega). Õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole KeA-l kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida. Pigem võib kaalutlusõigusena käsitleda raietele kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast või isendi kaitse sätetest tulenevate kõrvaltingimuste seadmist (eelviidatud määruse § 4 lg 2). 2) Metsateatised vastavad planeeringutele. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt asuvad vaidlusaluste metsateatiste tööalad rohevõrgustikus. Tegu on proportsionaalselt väikese osaga rohelise võrgustiku toimimise tagamise alast. Maakonnaplaneering ei keela raiete teostamist rohevõrgustikul täielikult. Vältida tuleb „läbivaid“ lageraiealasid ning antud juhul ei ole tegemist läbiva lageraiega. Vaidlusaluste metsateatiste kumulatiivne tööala moodustab nii katastriüksusest kui ka piirkonna rohevõrgustikust kaduvväikese osa. 3) Planeeringutest ei saa metsateatise menetluses tuletada „eesmärkide“ kaudu raiekeelde, mida planeeringutes sätestatud ei ole. Raiekeelud ja -piirangud on omandikitsendused ning vastustaja ei saa neid planeeringute kehtestajate eest määrama asuda. Kaebaja võrdsustab
sisuliselt väärtusliku maastiku või roheala sihtkaitsevööndiga, millel puudub aga igasugune õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud eesmärgiks. 3) Üldplaneeringust vaidlusaluste metsateatiste tööalale ühtegi piirangut kantud pole, sh kaitse- ega hoiumetsana. 4) Vastustajal ei lasu õigusaktidest tulenevat kohustust ega võimalust metsateatise registreerimisel täiendavat „elustiku inventuuri“ läbi viia ega kõiki tööalasid füüsiliselt koha peal üle kontrollida. Vastustaja lähtub juba kaitse alla võetud loodusobjektidega seotud nõuetest ning uute loodusobjektide kaitse alla võtmine toimub eraldi menetluses. 5) Kaebaja viidatud rohelise võrgustiku metoodika uuringu (kaebuse lisa 7) lk 39 käsitlusest konfliktide kohta ei saa mitte kuidagi välja lugeda raiete tegemise keeldu ega isegi soovitust. Kaebaja viidatud L. Kleini eksperdihinnang käsitleb hoopis lageraiet ning hoopis teises kontekstis (karjääri rajamine rohevõrgustikes). Pealegi kritiseerib eksperdihinnang pigem kehtivat õigust ehk kõnealusel eksperdihinnangul võib olla tähendus mõnesuguses seadusandlikus menetluses, mitte aga vaidluses metsateatiste õiguspärasuse üle. 6) Metsateatistes on arvestatud kaitsealuse I kategooria linnuliigi merikotka ja isendi kaitse sätetega. Lähtudes merikotka kaitse tegevuskavast kehtestas vastustaja pesitsusaegse raiekeelu. Sanitaarraie nõuded tagavad, et merikotka elupaik säilib piisaval määral looduslikuna. Erinevalt kaebaja arusaamast ei pea lähedal asuvate Natura 2000 alade kaitserežiimi ning eesmärke metsateatiste tööalal (mis Natura 2000 aladele ei ulatu) kohaldama ning selleks puudub alus. Natura 2000 alad ja nende piirid ongi määratud kaitseeesmärkide tagamiseks. 7) Kaebaja soov algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on põhjendamatu. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust PS § 15 ei kaitse. Jääb arusaamatuks, millise normi suhtes oleks põhiseaduslikkuse järelevalve antud juhul asjassepuutuv. Kaebajale on võimaldatud tuvastamiskaebusele üleminek. Kaebaja toetub MS § 41 lg-st 13 tulenevale 12kuulisele kehtivusajale, mis viitaks justkui, et kaebaja soovib, et metsateatiste kehtivusaeg oleks piiramatu (või vähemalt tähtajaga, mis vastab eelduslikule kohtumenetluse kestusele). Kaebaja ei ole vastavat soovi samas kuidagi põhjendanud ning vastav eesmärk ei oleks ka kuigi mõistlik.
11.RMK leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Merikotka pesa ümbritsevates püsielupaikades on igasugune raietegevus keelatud. Liigi elupaigaga kattub antud kohtuasjas käsitlevatest metsateatistest osaliselt vaid sanitaarraie metsateatis nr 50000487625, mille osas on menetlus lõpetatud. Sanitaarraiete metsateatised nr 50000536797, 50000536793, 50000536795, 50000522735 ja 50000522737 ei asu liigi elupaigas ning asuvad lähimast pesast vastavalt ligikaudselt 450, 640, 700, 1500 ja 1550 meetri kaugusel. KeA on lähtunud liigi kaitse tegevuskavast ja seadnud raietele, millelt kostuv müra võiks pesitsevaid linde häirida, ajalise piirangu. Vaidlustatud metsateatiste nr 50000522735 ja 50000522737 puhul oli tööde planeerimise üheks põhjuseks kohaliku kogukonna soov. Metsateatiste nr 50000522735 ja 50000522737 alusel teostasid kohalikud elanikud, tuginedes RMK-ga sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügilepingule, enda tarbeks küttepuude varumist. 2) Õigusaktid ega üldplaneering ei keela sanitaarraiete tegemist rohevõrgustiku alal. Vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamine ei ole rohelise võrgustiku säilimist või selle eesmärkide saavutamist välistav tegevus ja planeeringutega vastuolus. Kuna planeeringutega ei olnud sanitaarraie keelatud, puudus KeA-l õiguslik alus metsateatiste registreerimisest keelduda.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Vaidlustatud metsateatistega nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 kavandati sanitaarraieid Elva metskond 8 maaüksusel (katastritunnus 69401:002:0180) vastavalt 3,23 ha, 0,43 ha, 0,46 ha ja 0,31 ha ulatuses, st kokku 4,43 ha suurusel alal. Elva metskond 8 maaüksus on suurusega 825,91 hektarit, nii et raiet teostatakse kokku alal, mis moodustab ca 0,5% maaüksuse pindalast. Kohtu arvates kavandatud sanitaarraied ei ohusta ei oma mahult ega olemuselt rohevõrgustiku toimimist ega selle terviklikkust nii eraldiseisvalt võetuna kui ka kumulatiivselt ‒ metsateatiste tööala moodustab katastriüksusest 69401:002:0180 väga väikese osa.
13.MS § 28 lg 7 p 3 kohaselt on sanitaarraie hooldusraie liik, mida tehakse metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust. Sanitaarraie käigus on lubatud raiuda vaid keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsamajandamise eeskiri“ §-s 7 sätestatud, st eelkõige juba surnud või kahjustatud puid. Sanitaarraie käigus ei ole lubatud raiuda terveid, elujõulisi puid. Kohtu arvates ei ole sanitaarraie lubamisel negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele.
14.Sanitaarraie tegemine rohevõrgustiku alal ei ole vastuolus teemaplaneeringuga ega üldplaneeringuga. Ka kaebaja ise viitab neile planeeringutele kontekstis, et nende planeeringute kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid. Vaidlustatud metsateatistega ei kavandata aga lageraieid, mistõttu kaebaja etteheited ei ole asjakohased. Asjakohane ei ole ka kaebaja viide maakatte tüübi säilitamise vajaduse kohta, kuna sanitaarraie tegemine seda ilmselgelt ei muuda. Ka asjaolu, kas ja mil määral on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi uuendusraieid, ei mõjuta sanitaarraie tegemist, kuna väikestel metsaeraldistel teostatav sanitaarraie ei kahjusta maastiku ilmet, sidusust ega metsaökosüsteemi. Kaebaja väited lähtuvad läbivalt eeldusest, et tegemist on olulist mõju omavate (st ulatuslike) raietega. Kohus selle eeldusega ei nõustu. Sanitaarraie tegemine ei ohusta rohevõrgustiku eesmärke (bioloogilise mitmekesisuse säilitamine).
15.Kohus ei arva, et vastustaja oleks pidanud vaidlusaluseid metsateatisi täiendavalt põhjendama. Asjakohased on ja arvesse võtta tuleb ka vastustaja selgitusi, mis on antud kohtumenetluses. Kaebaja väidab, et väljastanud metsateatised nr 50000522737, 50000522735 ja 50000487625 on väljastatud automaatselt, st need on registreerinud metsaregistri automaatsüsteem ehk tehisintellekt. Kohus märgib, et haldusaktide andmine automatiseeritud menetluses ei ole iseenesest õigusvastane ning seda kasutatakse mitmetes valdkondades, kus tuleb anda väga suurel hulgal haldusakte, mis ei eelda kaalumist ja mille puhul kajastuvad kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud erinevates infosüsteemides (nt pensionide ja toetustega seotud küsimused). KeA ei kasuta metsateatiste registreerimisel tehisintellekti, vaid tegemist on sisuliselt automatiseeritud andmetöötlusega, mille puhul programm kontrollib üksnes metsateatiste vastavust etteantud andmetele ja kriteeriumitele. Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, millisel viisil on vaidlusaluseid metsateatisi menetletud. Kaebajale ei tulene MS-st ega muust õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist temale sobival viisil ning kaebaja ei saa nõuda vastustajalt metsateatiste registreerimist väljaspool automatiseeritud menetlust. Kaebaja õigusi saaks rikkuda ainult see, kui just vaidlusaluste metsateatiste automatiseeritud kontrollimine ja registreerimine on toonud kaasa raiete õigusvastase lubamise. Seda kohtule aga ei nähtu.
16.Ebaselgeks ja kaebuse väidetega seostamata jääb osundus Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ alusdokumentide hulgas sisalduvale rohelise võrgustiku metoodika uuringule (2002, Kalev Sepp, Jüri Jagomägi), mille lk-l 39 on erinevate rohevõrgustiku konfliktide puhul selgitatud, et konflikt on esmalt väga tugev, seejärel konflikti pehmenemisel ja stabiliseerumisel saabub uus tasakaal (näiteks ala kattub uuesti taimkattega, metsastub). Ka
jääb ebaselgeks käesoleva asja seos haldusasjaga nr 3-20-2500, milles KeA tunnistas kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised, mille kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu eesmärkidega (kasutatud aegjärkse raie asemel oleks KeA hinnangul pidanud olema valikraie). Ka ei tõenda vaidlustatud metsateatiste õigusvastasust L. Kleini eksperdihinnang, milles kritiseeritakse rohevõrgustiku metsade kasutamist majandusmetsadena. Erinevad teadlased võivad rohevõrgustikel metsade majandamise suhtes väljendada erinevaid seisukohti, kuid see ei muuda neid õiguslikult siduvaks. Kaebaja käsitlus rohevõrgustikust vastab sisuliselt sihtkaitsevööndite õiguslikule režiimile ning sellist lähenemist ei toeta kehtiv õigus. See pole olnud ka rohevõrgustike loomise eesmärgiks.
17.Kaebaja toob välja, et kaebuse esemeks olevatest metsateatistest on kolm (metsateatised nr 50000522737, 50000522735 ja 50000487625) registreeritud ühel ja samal kuupäeval ning ei ole eluliselt usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust üldplaneeringule, merikotkale ja lähedalasuva Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitseeesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate raielubade jm haldusaktidega nagu kaevandamisload jne. Kohtu arvates asjaolu, et mitu metsateatist on väljastatud sama kuupäevaga, ei tõenda, et vastustaja oleks viinud metsateatiste kontrolli läbi mittenõuetekohaselt.
18.Kaebaja leiab, et välja selgitamata on jäetud metsaraiete mõju ohustatud liikidele. Kohus märgib, et ükski vaidlustatud metsateatiste järgne tööala ei jää I kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi merikotka elupaika. Metsateatise nr 50000487625 tööala ulatus I kategooria kaitsealusealuse linnuliigi merikotka piiritletud elupaika (mitte püsielupaika looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 p 2 mõttes), kuid selle metsateatise osas lõpetas kohus menetluse 14.04.2022 määrusega. Kolmas isik on välja toonud, et metsateatiste nr 50000536797, 50000536793, 50000536795, 50000522735 ja 50000522737 tööalad asuvad lähimast pesast vastavalt ligikaudselt 450, 640, 700, 1500 ja 1550 meetri kaugusel. Kui ükski metsateatistega hõlmatud ala ei asu kaitstava liigi püsielupaigas, tuleb KeA-l kontrollida metsateatise vastavust mitte püsielupaiga nõuetele, vaid LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele (lg-d 6 ja 61) ning hinnata kaalutlusõiguse alusel, kas ja millistel tingimustel on võimalik raiete teostamist lubada arvestades LKS § 55 lg-test 6 ja 6 1 tulenevaid keelde (TalRKo nr 3-20-605, p 18). Vastustaja on selgitanud, et LKS § 55 lg 6, LKS § 49 lg 1 p 1 alusel koostatud merikotka kaitse tegevuskavast ning „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhise“ lisaks oleva metsamajandamise tabeli tingimustest lähtudes seati metsateatisele kõrvaltingimus, et raiet võib teostada 1. augustist 14. veebruarini. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et merikotka kaitse tegevuskava ei keela merikotka elupaigas (ca 500 meetri raadiusega elupaigapolügoonis väljaspool püsielupaika) raie, sh sanitaarraie teostamist ning peab piisavaks pesitsusaegset raierahu. Kuna käesolevas asjas menetletavate metsateatiste tööalad jäävad merikotka pesitsuspaigast vähemalt 450-1550 m kaugusele, on pesitsusaegse raierahu ettenägemine kõrvaltingimusena piisav. Asjaolu, et samas vallas teisel katastriüksusel (katastritunnus 17001:001:0197) on nähtud II kaitsekategooria liiki laanerähni, ei mõjuta vaidlusaluste metsateatiste kehtivust. Lisaks ei tule kõiki II kaitsekategooria liikide elupaiku kaitse alla võtta (LKS § 48 lg 2). Seega ka juhul, kui laanerähnid vaidlustatud metsateatistega hõlmatud eraldistel elutseksid, ei tähenda see, et metsateatisi ei oleks tohtinud registreerida, kuivõrd tegemist ei olnud kaitsealaga ning ei nähtu, et oleks pidanud kahtlema, et laanerähni elupaiku pole piisavalt kaitse alla võetud.
19.Katastriüksusest 69401:002:0180 läänes asuvad Natura 2000 võrgustiku alad Võrtsjärve linnuala (EE0080571) ja Võrtsjärve loodusala (EE0080524). Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud metsateatiste tööalad Natura 2000 aladele ei ulatu ja kohus nõustub vastustajaga, et ei ole kuidagi nähtav raiete ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.
Põhjendatud ei ole Natura 2000 alast väljapoole jäävatel aladel rakendada sarnast kaitserežiimi kui Natura 2000 alade ja seal paiknevate kaitstavate loodusobjektide puhul.
20.Kohus leiab, et MS ei kohusta metsateatiste registreerimisel „elustiku inventuuri“ teostama. Ehkki sanitaarraie puhul pole inventeerimisandmed nagunii kohustuslikud (MS § 11 lg 42), eeldaks kehtivatest inventeerimisandmetest kõrvale kaldumine põhjendatud kahtluse esinemist (MS § 41 lg 7). Selliseks põhjendatud kahtluseks kohtu arvates käesoleval juhul alust ei ole. Vastustajal ei lasu MS-ist ega HMS §-st 6 tulenevalt kohustust asuda metsateatiste tööalasid koha peal läbi uurima ja kontrollima.
21.Kohus ei nõustu kaebajaga, et metsateatiste vaidlustamise regulatsioon koosmõjus MS § 41 lg-ga 13 on muutnud kaebeõiguse illusoorseks ja on seetõttu esineb vastuolu põhiseaduse §-dega 14 ja 15. Kohus märgib, et metsateatiste tähtaja ületamisel neid realiseerida ei saa, mistõttu on kaebaja sisuliselt saavutanud kaebuse eesmärgi. Metsateatise õigusjõu raugemine ei välista küll uute metsateatiste väljastamist, kuid kaebajal on võimalik need vaidlustada. Kohtupraktikas ning ka käesoleval juhul on aktsepteeritud metsateatiste puhul jätkutuvastamiskaebuse esitamist, mistõttu kord juba läbitud õigusvaidluse seisukohad omavad tähtsust ka uues haldusmenetluses. Kui kohtu seisukohtadega ei arvestata, on risk, et uued metsateatised tunnistatakse kehtetuks. Kohtu arvates ei tagaks metsateatiste pikem kehtivusaeg kaebaja õigusi paremini. See tooks kaasa uusi probleeme ‒ pika kehtivusaja tõttu võib raie lubatavusele antud hinnang vananeda, samuti ei tagaks see ressursside efektiivset kasutamist.
22.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et KeA on metsateatised nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 õiguspäraselt registreerinud, mistõttu puudub alus nende õigusvastaseks tunnistamiseks. Niisiis jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.