Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-350
Haldusasi
Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus nõudega tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000522737, 50000487625, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 ning tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatise nr 50000522735 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslik esindaja FE Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja v.adv Sandor Elias Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Keskkonnaameti määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-350 resolutsiooni p 8 peale osas, milles vaidlustatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamist.
Jätta Keskkonnaameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-350 resolutsiooni p 2 muutmata.
Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-350 resolutsiooni p 8 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1).
1.Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregister) 06.12.2021 metsateatised nr 50000522737 ja 50000522735, 07.07.2021 metsateatise nr 50000487625 ning 03.02.2022 metsateatised nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 Tartu maakonnas Elva vallas asuvas riigimetsas sanitaarraie teostamiseks.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada 47 Keskkonnaameti registreeritud metsateatist, sh metsateatised nr 50000522737, 50000522735, ja 50000487625 (registreeriti haldusasjana nr 3-22-160). Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse vaidlustatud metsateatiste kehtivuse peatamist.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.01.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-160 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse mh metsateatiste nr 50000522737, 50000522735, ja 50000487625 osas rahuldamata. Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse korrastamiseks, grupeerides nõuded eraldiseisvateks liitkaebusteks ning liitkaebustelt riigilõivude tasumiseks.
4.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.02.2022 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määrusele ning taotles kehtivate metsateatiste osas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja tõi välja, et metsateatiste nr 50000522737 ja 50000487625 alusel on RMK sõnul raie lõpetatud enne kui metsateatised on registreeritud. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.02.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse ning peatas kõigi vaidlustatud metsateatiste kehtivuse, mille alusel veel raieid teostatud ei ole.
5.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 11.02.2022 esialgses kaebuses esitatud nõuded liitkaebusteks grupeeritutena. Ühe liitkaebusena taotles kaebaja tühistada metsateatised nr 50000522737, 50000522735, 50000487625, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 (kaebaja on esialgset nõuet täiendanud metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 tühistamisnõudega). Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 kehtivuse peatamist. Kuna metsateatisi ei tehtud kaebajale teatavaks ning nende registreerimise kohta metsaregistris ei ole võimalik järjepidevalt saada ajakohast ja ülevaatlikku teavet, ei pidanud kaebaja vaidlustatud metsateatistest teada saama koheselt pärast nende registreerimist metsaregistris. Kaebaja sai metsateatiste esitamisest ja registreerimisest teada seeläbi, et leidis 20.01.2022 Elva valla elanike kasutatava sotsiaalmeedia grupi, kus avaldati muret RMK raieplaanide üle väärtuslikus ja ohustatud liikide elupaigaks olevas Käo metsas. Kaebus on esitatud esimesel võimalusel pärast seda, kui kaebaja sai teada metsateatiste registreerimisest ja vähem kui 30 päeva jooksul alates õiguste rikkumisest teadasaamisest. Kui vastutaja soovib vältida metsateatiste vaidlustamist hiljem kui 30 päeva pärast nende registreerimist, peaks vastustaja tagama, et metsateatised või info nende registreerimise kohta oleks vahetult pärast metsateatiste registreerimist huvitatud isikutele lihtsasti leitav ja kättesaadav. Riigikohus on selgitanud, et keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 23-24). Kaebaja on vabatahtlikkuse alusel toimiv organisatsioon ja tal ei ole koosseisulisi töötajaid. Metsaregistris registreeritakse päevas keskmiselt u 400 uut metsateatist, mille läbitöötamine eeldaks igapäevaselt vähemalt kahte täistööajaga inimest. Metsaregistri ülesehitus raskendab oluliselt sealt andmete kogumist. Haldusasjas nr 3-11-160 on Keskkonnaamet 25.01.2022 menetlusdokumendis leidnud, et WFS-teenuse kasutamise võimaluse tõttu peaks kaebaja metsateatiste registreerimisest varem teada saama. Keskkonnaameti seisukohast ei selgu aga, kas ja kuidas saab WFS-teenuse abil leida metsateatisi looduskaitseliste piirangute, sh 2(9)
3-22-350 kaitsealade, kaitsealuste liikide elupaikade või üldplaneeringujärgsete rehevõrgustiku alade kaupa.
6.Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega kaebaja nõuded tühistada metsateatised nr 50000522737, 50000522735, 50000487625, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 haldusasjaks nr 3-22-350.
7.Keskkonnaamet esitas 23.03.2022 vastuse, milles leidis, et esineb alus kaebuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav, ja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu. Metsateatiste nr 50000522737, 50000522735, 50000487625 osas ei ole kaebus tähtaegne. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes on ilmselgelt kursis, et metsateatiste registreeringud on avalikus metsaregistris ja ka Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogiakeskuse avalikus kaardiserveris WFS-teenusena kõigile kättesaadavad. Kaebajale kui keskkonnaorganisatsioonile ei saa omistada vähest vilumust või õigusteadmiste puudumist. WFS-teenus töötab tõrgeteta MapInfo, QGIS, ArcGIS tarkvara kasutamisel ja see võimaldab teha suuremahulisemaid päringuid kui metsaregister, sh päringuid konkreetse ajaperioodi kohta (sh kuupäevade alusel) ja konkreetsete kaardikihtide osas.
8.RMK esitas 23.03.2022 vastuse, milles palus tühistada esialgse õiguskaitse abinõu metsateatiste kehtivuse peatamise kohta. Ühtlasi taotles RMK 17.03.2022 vastuse lisadele avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 8 kohaselt kaebajale juurdepääsu mitte võimaldada. RMK selgitas 12.04.2022 vastuses kohtunõudele, et metsateatis nr 50000522737 on senini realiseerimata. Metsateatise nr 50000522735 alusel lõpetati raie ja puidu väljavedu jaanuaris.
9.Tallinna Halduskohus asendas 14.04.2022 määruses metsateatise nr 50000522737 õigusvastasuse tuvastamise nõude metsateatise nr 50000522737 tühistamise nõudega (resolutsiooni p 1); luges kaebuse metsateatise nr 50000522737 tühistamise nõude osas tähtaegseks (resolutsiooni p 2); luges kaebuse metsateatise nr 50000487625 tühistamise nõudes mittetähtaegseks (resolutsiooni p 3); lõpetas haldusasja menetluse metsateatise nr 50000487625 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 4); jättis kaebuse läbi vaatamata nõudes tuvastada metsateatise nr 50000522735 õigusvastasus (resolutsiooni p 5); jättis RMK taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks läbi vaatamata metsateatise nr 50000522735 osas (resolutsiooni p 6); jättis rahuldamata RMK taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks metsateatiste nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 osas (resolutsiooni p 7); kuulutas menetluse kinniseks RMK 17.03.2022 vastuse osas ning piiras kaebaja õigust sellega tutvuda ja saada sellest ärakirju (resolutsiooni p 8). Tallinna Halduskohus on 22.10.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-1203 leidnud, et optimaalseks ja seaduses sätestatud nõuetele vastavaks kaebetähtajaks metsateatiste vaidlustamiseks võiks pidada vähemalt kolm kuud alates teatiste väljastamisest. Metsateatis nr 50000522737 on registreeritud 06.12.2021. Kaebaja on metsateatise vaidlustanud vähem kui 2 kuud pärast selle Keskkonnaameti poolt registreerimist ning tühistamiskaebus on tähtaegne. Kuivõrd RMK 17.03.2022 vastuse lisad 1 ja 2 on väljavõtted kaardimaterjalist, millelt on näha merikotka püsielupaikade ja elupaikade paiknemine, sisaldavad need AvTS § 35 lg 1 p 8 mõttes teavet, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. Tegemist on teabega, mille teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Kohus peab põhjendatuks menetluse nende lisade osas kinniseks kuulutada. HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tegemist on teabega, 3(9)
3-22-350 mida AvTS § 35 lg 1 p-st 8 tulenevalt kaebajale avalikustada ei tohi. Tegemist ei ole teabega, millega tutvumine on kaebajale kaebeõiguse realiseerimiseks vajalik. Seega on huvi saladuse hoidmiseks kaalukam kaebaja õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Nendel põhjustel on õigustatud piirata kaebaja õigust tutvuda RMK 17.03.2022 vastuse lisadega 1 ja 2 ning saada nendest ärakirju. Kuivõrd lisad 1 ja 2 on RMK 17.03.2022 vastuse lahutamatud osad, tuleb kohtul RMK 17.03.2022 vastus kaebusele tervikuna kinniseks kuulutada ja kaebaja õigust sellega tutvuda ja sellest ärakirju saada piirata. Kohus võtab seejuures arvesse, et RMK on esitanud vastuse kaebusele ka kujul, millest on eemaldatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavad lisad 1 ja 2 ning seega on tagatud kaebaja õigus maksimaalses ulatuses toimikuga tutvuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 26.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 määruse resolutsiooni p 8. Halduskohus piiras ebaõigesti kaebaja õigust tutvuda RMK 17.03.2022 vastuse lisadega 1 ja 2 ja saada neist ärakirju. AvTS § 35 lg 1 p-st 8 ei tulene, et teavet peaks varjama keskkonnaorganisatsioonide eest, vaid tuleneb kohustus tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. Keskkonnaorganisatsioonile teabe avaldamine ei ole teabe avalikuks tulek AvTS § 35 lg 1 p 8 tähenduses. Halduskohus ei ole käsitlenud AvTS § 35 lg 1 p 8 teist eeldust –kuidas ohustaks kaalutav toiming kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. Mil viisil kaebajale merikotka elupaiga täpse asukoha avaldamine merikotka ning tema elupaiga säilimist ohustada võiks, ei ole halduskohus välja toonud. Isegi kui teave ei ole kaebaja kaebeõiguse realiseerimiseks vajalik, ei ole selline põhjendus piisav selleks, et keskkonnateavet keskkonnaorganisatsiooni eest varjata. Praegusel juhul puudub õigustatud huvi merikotka elupaiga täpset asukohta kaebaja eest varjata ja halduskohus ei ole sellist huvi välja toonud. Kaebajal on vaja teada merikotka elupaiga täpset asukohta ja ulatust, et kohtumenetluses merikotkast ja avalikku keskkonnahuvi paremini kaitsta. Seni on elupaiga asukohast olnud mingil määral võimalik aimu saada ainult metsateatise registreeringust, aga elupaik võib ulatuda ka väljapoole metsateatisega hõlmatud ala. Senises menetluses on kolmas isik esitanud väiteid metsateatistega hõlmatud metsaeraldiste kauguse kohta merikotka elupaigast. Kolmanda isiku poolt lisatud kaardimaterjal peaks eelduslikult neid väiteid tõendama. Praegusel juhul ei ole kaebajal võimalik nende tõenditega tutvuda, et kontrollida kolmanda isiku väidete paikapidavust ja seeläbi halduskohtumenetluses avalikku (looduskaitse) huvi kaitsta. AvTS § 35 lg 1 p-s 8 on sõnaselgelt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ette nähtud ainuüksi juhuks, kui teabe avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. E-toimikus avaldamine ei ole teabe avalikuks tulek AvTS § 35 lg 1 p 8 tähenduses ega massiteabevahendites avaldamine looduskaitseseaduse (LKS) § 53 lg 1 tähenduses. Menetluse osaline kinniseks kuulutamine ei ole võrdsustatav asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega ja kõikide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentide osas ei või menetlust automaatselt kinniseks kuulutada. Haldusorganid tunnistavad asutusesiseseks kasutamiseks enamasti enda poolt halduskohtumenetluses koostatud menetlusdokumendid HKMS § 89 lg 1 alusel niigi, st vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud menetlusdokumendid ei ole haldusorganite dokumendiregistrites avalikus vaates ega mujal nähtavad ka siis, kui menetlust kinniseks ei kuulutata. Selleks, et vältida I ja II kaitsekategooria 4(9)
3-22-350 liikide elupaikade täpsete asukohtade avaldamist massiteabevahendites vastavalt LKS § 53 lgle 1, on menetluse osaline kinniseks kuulutamine ebaproportsionaalne ja üleliigne meede.
11.Keskkonnaamet palub 10.05.2022 vastuses jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune teave on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud. Teabe asutusesiseseks kasutamine kehtib kõigi isikute suhtes. LKS § 53 lg-s 1 sätestatud piirang on kehtestatud eesmärgiga, et I ja II kaitsekategooria liigi isendi elupaiga asukohad ei oleks vabalt kättesaadavad. Vastustajal ega kohtul ei ole võimalik kontrollida, mida kaebaja talle teatavaks saanud infoga edasi teeb. Teabe kaebajale avaldamine on sisuliselt võrdsustatav selle avalikustamisega või vähemalt täieliku kontrolli kadumisega teabe edasise levimise kohta. Kaebajal ei ole kaalukamat huvi merikotka elupaikade ja püsielupaikade asukohtadega tutvumiseks. Käesolevas kohtuvaidluses võib mingit tähtsust omada üksnes faktiline asjaolu, kuidas paiknevad metsateatiste tööalad merikotka püsielupaikade ja elupaikade suhtes. Kohtu(te)l on võimalik metsateatiste järgsete tööalade paiknemist iseseisvalt kontrollida. Metsateatise nr 50000487625 järgne tööala jääb merikotka piiritletud elupaika (mitte aga LKS § 50 lg 2 p 2 järgsesse püsielupaika). Ülejäänud vaidlusaluste metsateatiste tööalad ei jää isegi merikotka piiritletud elupaika ning kolmas isik on välja toonud ülejäänud vaidlusaluste metsateatiste tööala kauguse pesapuust. Mis puutub kaebaja soovi kontrollida merikotka elupaiga paiknemist väljaspool vaidlusaluste metsateatiste tööalasid ning üleüldist abstraktset soovi merikotka elupaiku (väidetavalt) kaitsta, ei saa see olla põhjendatud huviks praeguses halduskohtumenetluses teabega tutvumiseks.
12.Keskkonnaamet palub 29.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 ja lõpetada haldusasja menetlus metsateatise nr 50000522737 tühistamise nõudes. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastustajal ei ole ühestki õigusaktist tulenevat kohustust kaebajat metsateatiste registreerimisest teavitada. Vastustajal ei ole ka intensiivsema teavitamise kohustust. Vaidlusalust metsateatist ei saa kuidagi pidada „olulise keskkonnamõjuga otsuseks“ keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 lg 2 ning Århusi konventsiooni art 6 tähenduses. Veelgi enam – antud juhul on raie pindala väike, raie ei toimu Natura 2000 alal jne. Keskkonnaministri 28.08.2017 määrusega nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ ei ole metsaregistrile kunagi omistatud otsingusüsteemi ülesannet. Samas võimaldab avalikus kaardiserveris paiknev ning riigivõimu loodud ja rahastatav WFS-teenus teha suuremahulisi päringuid, sh päringuid konkreetse ajaperioodi kohta. WFS-teenus (sh haldusasjas nr 3-21-1203 viidatud veebilink) toimib tõrgeteta, kui kasutada MapInfo, QGIS või ArcGIS tarkvara. WFS-teenusest on võimalik luua ka n-ö teavituste tellimise süsteem. WFS teenuse kasutusjuhend on toodud „Metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi“ ptk-s 2.3. Arvestades registreeritavate metsateatiste hulka, puudub WFS-teenusele mõistlike kuludega ja toimiv alternatiivne teabe esitamise viis. Kaebajat kui keskkonnaorganisatsiooni ei saa pidada „õigusteadmisteta isikuks“, kes ei ole ega peagi olema kursis metsaregistri ning WFS-teenuse kasutusvõimalustega. Avalikke huve kaitsval keskkonnaorganisatsioonil, kelle üks põhitegevusi on metsateatiste registreeringute vaidlustamine terves Eestis ning kes on ise endale sellise ülesande võtnud, on ühtlasi kõrgendatud hoolsuskohustus ka kogu Eesti metsateatiste registreeringutest koheselt teadasaamisel. Kaebaja ei saa tugineda võimekuse puudumisele ega väitele, et ta ei taha ega peagi oskama näiteks WFS-teenust kasutada.
5(9)
3-22-350 Kaebajal on keskkonnaorganisatsioonina olnud kõik võimalused vaidlusalusest metsateatisest registreerimisega samal (või hiljemalt järgmisel) päeval teada saamiseks, metsateatise metsaregistrist samal ajal väljavõtmiseks ning 30 päeva jooksul vaidlustamise otsustamiseks (ja soovi korral kaebuse esitamiseks). Isegi kui jaatada vastustaja intensiivsema teavitamiskohustuse olemasolu ja rikkumist (millega vastustaja ei nõustu), võiks see olla aluseks kaebetähtaja ennistamiseks (mitte kaebuse tähtaegseks lugemisel). Kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud.
13.Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 10.05.2022 vastuses jätta Keskkonnaameti määruskaebus rahuldamata. Tegemist on keskkonnaotsustega, millest tuleb avalikkust seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitada. Oluliste keskkonnaalaste otsuste tegemisest avalikkuse teavitamise kohustus tuleneb ka KeÜS §-st 28 ja Århusi konventsiooni art 6 lg-st 2. Keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline. Vabatahtlikkusel põhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada võimekust, mis lubaks pidevalt jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi. Õiguskantsler on 03.04.2018 kirjas nr 6-1/180178/1801556 leidnud, et tuleks kaaluda metsaregistri täiendamist viisil, et huvitatud isikul oleks võimalik teha selles juba eelnevalt teatavaks oma huvi teatud piirkonna metsateatiste menetluste vastu ja olla seejärel vastavat piirkonda puudutava metsateatise esitamise korral menetlusest teavitatud. Keskkonnaamet on õigusvastase halduspraktikaga jätkanud, kuna keeldus ka hiljuti must-toonekure elupaika ja elupaiga lähedale registreeritavaid metsateatisi kaebajale teatavaks tegemast (kaebaja 03.04.2022 avaldus, lisa 3 ja Keskkonnaameti 02.05.2022 vastus nr 13-4/22/6364-2, lisa 4). Arvestades Keskkonnaameti halduspraktikat, ei olegi keskkonnaorganisatsioonidel mõistlikult võimalik metsateatistest teada saada muul viisil kui juhuse läbi.
14.RMK nõustub 02.05.2022 vastuses Keskkonnaameti määruskaebusega. Vastustajal ei olnud ühestki õigusaktist tulenevat kohustust kaebajat metsateatiste registreerimisest teavitada, vaidlusalust metsateatist ei saa pidada olulise keskkonnamõjuga otsuseks ja kaebajat ei oleks ka saanud teavitada, kuna tegemist on keskkonnaorganisatsiooniga, millel puudub igasugune vahetu seos konkreetse alaga. RMK palub jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata. LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. AvTS § 35 lg 1 p 8 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. RMK on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpsed elupaigad keskkonnaregistrist saanud teada metsaseadusega metsaomanikule pandud õiguste ja kohustuste täitmiseks ning need andmed ei ole avalikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Keskkonnaameti määruskaebus
15.Keskkonnaameti määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
16.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole olnud 6(9)
3-22-350 vaidlusaluse metsateatise registreerimise menetlusse kaasatud ja registreeritud metsateatist ei olnud temale teatavaks tehtud. Vastustaja pole seadnud kahtluse alla, et kaebajal kui keskkonnaorganisatsioonil on õigus metsateatist vaidlustada (KeÜS § 30 lg 2 ja § 31).
17.HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 21.12.2000 määrus nr 3-3-1-52-00, p 2; 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09, p 11, 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10; 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07, p 15; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, vt ka Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09, p 13 ja 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).
18.Vaidlusalune metsateatis nr 50000522737 registreeriti metsaregistris 06.12.2021. Kaebaja on selgitanud, et sai metsateatisest teada 20.01.2022 Elva valla elanike sotsiaalmeediagrupis, kus avaldati muret RMK raieplaanide üle Käo metsas. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 21.01.2022 ehk 46 päeva pärast metsateatise registreerimist ning päev pärast haldusaktist teadasaamist. Riigikohtu ülaltoodud praktikast nähtub, et eristada tuleb aega, mis kulus isikul haldusaktist teadasaamiseks ning seejärel kaebuse esitamiseks. Kaebus halduskohtule tuleb esitada seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul, ent see hakkab kulgema ajast, mil isik haldusaktiga tegelikkuses tutvus. Arvestades, et kaebus halduskohtule esitati päev pärast metsateatisest teadasaamist, ei viivitanud kaebaja haldusaktiga tutvumisega ebamõistlikult (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-1203, p 21), võttes arvesse Riigikohtu viidatud praktikat.
19.Eelneva tõttu pole määruskaebuse lahendamisel ning kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamisel määrav, kas konkreetsel juhul on tegemist olulise keskkonnamõjuga otsusega ning kas kaebajat tuli selle väljastamisest teavitada intensiivsemalt, vaid hinnata tuleb seda, millal sai kaebaja vaidlusalusest registreeringust teadlikuks – olukorras, kus teda metsateatise väljastamise menetlusse ei kaasata ning haldusakti talle teatavaks ei tehta –, kas ta viivitas ebamõistlikult haldusaktist teadasaamisega ning kas ta esitas kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul haldusaktist teadasaamisest arvates.
20.Ringkonnakohus selgitab siiski, et keskkonnaorganisatsiooni võimalus saada teavet talle huvi pakkuvate haldusaktide kohta peab olema tõhus. WSF-teenuse kohta märgib ringkonnakohus, et ei kahtle, et määruskaebuses nimetatud rakenduste abil on WSF-teenust võimalik kasutada. Metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi kohaselt on WSF-teenuse kaudu võimalik otsida infot avalike metsade kohta (juhendi lk 10). Teenus väljastab kaardiandmeid, sh erinevate parameetrite kaudu (juhendi lk 11). Samas ei nähtu viidatud juhendist, et teenuse kaudu oleks keskkonnaorganisatsioonil või muul haldusvälisel isikul, kellel puudub õigus metsaportaali sisse logimiseks, võimalik tellida endale teavitus avaliku otsingusüsteemi kaudu. Kuigi Keskkonnaamet on määruskaebuses sellise teavitussüsteemi olemasolule viidanud, ei ole vastustaja lähemalt selgitanud, kuidas – hoolimata vastava märkuse puudumisest WSF-teenuse kasutusjuhendis – on teavituste tellimine konkreetsel keskkonnaorganisatsioonil võimalik. Kui kaebaja peab talle huvi pakkuvates piirkondades registreeritud metsateatiste kohta otsima informatsiooni metsaregistrist (sh vajadusel WSF7(9)
3-22-350 teenuse abil) aktiivselt omal algatusel ning puudub mõistlik võimalus konkreetsete, kaebajat huvitavate piirkondade kohta teavituste tellimiseks, võiks see registreeritavate metsateatiste suurt arvu ja nende kohese realiseerimise võimalust arvestades muuta keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse (KeÜS § 30 lg 2) pelgalt näiliseks. Seetõttu pole kaebajale põhjust ette heita ka seda, et ta sai vaidlusalusest metsateatisest teada sotsiaalmeedia kaudu ning vaidlustas selle halduskohtus 46 päeva pärast registreerimist.
21.Eelnevast tulenevalt ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et kaebaja viivitas ebamõistlikult vaidlusalusest metsateatisest teadasaamise ning sellega tutvumisega. Seetõttu on kaebus tähtaegne. Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus
22.Kuigi HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 on kohaldatavad üksnes kinniseks kuulutatud menetluses, ei ole seaduse järgi võimalik määruskaebust esitada osas, milles halduskohus kuulutas asja menetluse kinniseks. Selles osas tuleb määruskaebus HKMS § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel tagastada. Toimikule juurdepääsu piiramise osas on määruskaebuse esitamine lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1).
23.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks – TsMS § 38 lg 1 p 1, HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Tuleb arvestada, et HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 33-1-36-14, p-d 6 ja 8).
24.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel piiranud kaebaja õigust viidatud tõenditega. Kaebaja toimikule juurdepääsu on piiratud RMK 17.03.2022 vastuse lisade 1 ja 2 osas, mis on väljavõtted kaardimaterjalist, millel on tähistatud merikotka püsielupaikade ja elupaikade asukohad ning vaidlusaluste metsateatiste tööala kaugused merikotka pesapuust. Merikotkas on I kaitsekategooria kaitsealune liik. AvTS § 35 lg 1 p 8 järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabeks teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. Teabe asutusesiseseks tunnistamine kehtib kõigi isikute suhtes, kes ei ole konkreetse teabe valdajad. Seejuures on kaebaja tutvumisõigust piiratud HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, mitte merikotka täpse asukoha massiteabevahendites avaldamise vältimiseks (LKS § 53 lg 1). Halduskohus on õigesti leidnud, et huvi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe saladuses hoidmiseks on 8(9)
3-22-350 praegusel juhul kaalukam kaebaja huvist saada teada merikotka täpne püsielupaik/elupaik. Tegemist on avalikkuse eest varjatud teabega, millega tutvumine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Asja lahendamisel saab omada tähendust vaidlusaluste metsateatiste tööalade paiknemine merikotka püsielupaikade ja elupaikade suhtes, mis on kaebajale avaldatud. Vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et metsateatise nr 50000487625 järgne tööala jääb merikotka piiritletud elupaika, kuid mitte LKS § 50 lg 2 p 2 järgsesse püsielupaika ning ülejäänud metsateatiste tööalad ei jää püsielupaika ega elupaika. Kolmas isik on 17.03.2022 seisukohas toonud välja metsateatiste tööala kaugused pesapuust. Kohus saab lisadega 1 ja 2 tutvuda, vastustaja ja kolmanda isiku väidete paikapidavust kontrollida ning lisade osas anda oma seisukoha kohtuotsuses. Juhul, kui otsus tehakse kaebaja kahjuks ja selles viidatakse tõenditele, mille uurimises ei saanud kaebaja osaleda, on kaebajal võimalik otsust vaidlustada muu hulgas kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga mittenõustumise tõttu. Võimalikku edasikaebust lahendav kõrgema astme kohus saab sellisel juhul uuesti otsustada, kas tagada kaebajale juurdepääs nendele dokumentidele või mitte, hinnates samas halduskohtu järelduste õigsust. Seega kaebaja õigused ei jää praegusel juhul tutvumise piiramise tõttu kaitseta.
25.Eelneva põhjal jääb Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 määruse resolutsiooni p 8 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.