Rahvastik › Välismaalased

Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 3). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-510

3-23-510 PPA on teinud kaebajale lahkumisettekirjutuse ja kohaldanud tema suhtes viieaastast sissesõidukeeldu. Kui Riigikohus jätab haldusasjas nr 3-20-2615 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, jõustub Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2022 otsus, millega jäi kaebaja kaebus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu tühistamiseks rahuldamata. Ühtlasi lõpeb kohaldatud esialgne õiguskaitse ja PPA-l on võimalik teha väljasaatmistoiminguid. Kaebaja kardetud tagajärje saabumise täpset aega ei ole võimalik prognoosida, kuid on tõenäoline, et see saabub enne kohtumenetluse lõppu haldusasjas nr 3-22-1498. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei pea kahjulik tagajärg saabuma lähipäevadel või -nädalatel. Väljasaatmisel võivad olla kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed, sest tema võimalus menetluses osaleda on raskendatud. Elamisloa vaidlustes võib olla kohane õiguskaitsevahend mh esialgse õiguskaitse korras väljasaatmise keelamine. Kaebaja väljasaatmist ei saa lahkumisettekirjutuse tegemise tõttu pidada vähetõenäoliseks ja kaebaja ei pea esialgse õiguskaitse taotlemiseks ootama ära, millal PPA lahendab elamisloa taotluse sisuliselt. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu teenib kaebusega sama eesmärki seadustada kaebaja Eestis viibimine. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaieldakse haldusmenetluse peatamise õiguspärasuse üle. Haldusmenetluse seadus (HMS) ega VMS ei näe otsesõnu ette võimalust menetluse peatamiseks, kuid kohtupraktika kohaselt võib haldusmenetluse peatada, kui menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Kui menetluse peatamiseks esineb alus, otsustab haldusorgan menetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel. PPA on haldusasjas 3-20-2615 jäänud seisukohale, et lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Sissesõidukeeld on tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus (VMS § 126). HMS § 2 lg 5 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Asja sisulisel läbivaatamisel saab hinnata, kas haldusmenetluse läbiviimine paralleelselt kohtumenetlusega oleks toonud kaasa vastandlikke otsustusi ja seega kahjustanud õiguskindlust ja -selgust. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole avaliku huvi kaalutlustel siiski põhjendatud. Viibimisaluseta ja sissesõidukeeluga välismaalaste Eestist lahkumise või väljasaatmise vastu on avalik huvi. Kaebajal puudub viibimisalus, talle on tehtud lahkumisettekirjutus ning tema suhtes on kohaldatud viieaastast sissesõidukeeldu. Tartu Halduskohtu otsus on jõustunud osas, milles jäi rahuldamata kaebaja kaebus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Sissesõidukeeld on VMS §-st 126 tulenevalt tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus, mistõttu tuleks PPA-l elamisloa menetluse jätkamisel elamisloa andmisest keelduda. Kui lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld oleks kohtuliku kontrolli läbinud, puuduks põhjus haldusaktide täitmist esialgse õiguskaitse kohaldamisega edasi lükata. PPA‐l tuleb hinnata väljasaatmistoimingute lubatavust nende tegemise hetke seisuga. Kaebajale jääb veel võimalus vaidlustada väljasaatmist, esitades keelamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-1498 kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 22.03.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmine on otsustamisel.

3-23-510 kassatsioonkaebust menetlusse ei võta, ei ole PPA-l ka kaebaja Eestist väljasaatmise keeldu. Kaebaja soovib kaebuse lahendamisest isiklikult osa võtta. Kaebaja on sunnitud olema enda eakate vanemate ülalpidamisel, sest ilma elamisloata on tal keelatud töötada. Kaebaja tugineb keelamiskaebuse esitamisel Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-84-11 p-le 31 ja otsuse nr 3-20-1115 ple 35.8, millele viitas Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-22-1498 tehtud esialgse õiguskaitse määruses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(7)

3-23-510

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-23-510 tõhusaks õiguskaitsevahendiks HKMS § 45 lg 1 ja RVastS § 5 lg 1 mõttes ega õigusta seepärast keelamiskaebuse esitamise õiguse puudumist selleks, et vältida väljasaatmist ja sellega kaasnevat põhiõiguste rikkumist. Riigikohus selgitas, et nii väljasaatmine kui ka sellele järgnev esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise määruse üle peetav pikaajaline kohtuvaidlus võib tuua isiku jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Samuti võib hilisem õiguste kaitse olla ebamõistlikult keeruline.

3-23-510 lahkumisettekirjutuse täitmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja kaebaja Eestist väljasaatmise keelamine ei võta PPA-lt õigust taotleda põhjendatud vajaduse korral halduskohtult luba kaebaja kinnipidamiseks väljasaatmise eesmärgil. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-22-1498 väljendatud seisukoha juurde, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei pea kahjulik tagajärg saabuma lähipäevadel või -nädalatel. Kaebaja väljasaatmist ei saa lahkumisettekirjutuse tegemise tõttu pidada vähetõenäoliseks ja kaebaja ei pea esialgse õiguskaitse taotlemiseks ootama ära, et PPA ta välja saadaks või lahendaks elamisloa taotluse sisuliselt. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu teenib kaebusega sama eesmärki lubada kaebajal elamisloa menetluse ajal Eestis viibimine.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.