Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-125 23. märts 2023 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Veikko Ulmi kaebus Viimsi Vallavolikogu
15.detsembri 2020. a otsuse nr 70 tühistamiseks Kaebaja Veikko Ulm, esindaja vandeadvokaat Karl Kask Vastustaja Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender Kolmas isik Account OÜ, esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2022. a otsus Veikko Ulmi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2022. a otsus. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Veikko Ulmile kuulub elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mis piirneb Account OÜ omandis oleva Lubja tee 2 kinnistuga. 13. oktoobril 2009 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (rohevõrgustiku TP) järgi paikneb Lubja tee 2 kinnistu rohevõrgustiku puhveralaks reserveeritud alal ja haljastul nr 24. Kinnistu piirneb kohaliku tähtsusega Lubja klindiastangu maastikukaitsealaga.
2.Viimsi vald kehtestas 15. detsembri 2020. a otsusega nr 70 Lubja tee 2 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu (DP), millega kavandati Lubja tee 2 kinnistule kahekorruseline maksimaalselt 1500 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ärihoone ning parkla kuni 60 parkimiskohaga. DP-ga otsustas vald muuta kahte kõrgema astme planeeringut. Esmalt 29. aprillil 2008 kehtestatud Lubja klindiastangu piirkonna üldplaneeringut (ÜP), muutes ala maakasutuse juhtotstarbe maatulundusmaast ärimaaks, teiseks rohevõrgustiku TP-d. Rohevõrgustiku TP muutmist põhjendas vald sellega, et haljastu nr 24 eesmärk on kõrghaljastusega puhverriba rajamine maastiku liigendamiseks ja piirnevate elamualade kaitseks maanteelt lähtuvate häiringute eest. 110 kV õhuliini kaitsevööndi tõttu on puude istutamine kinnistul aga välistatud. Piirnevatel aladel pole elamukrunte, mida puhverriba abil teest lähtuvate mõjude eest kaitsta. Haljastu nr 24 alale ei kavandata hooneid, vaid haljasala ja parkla.
3-21-125 Kinnistu asub külasid ühendava tiheda liiklusega sõidutee ääres. Valla hinnangul sobib sinna teeninduse või kaubanduse otstarbega hoone, mida hakkavad kasutama kohalik kogukond ja transiitliiklejad. Praegu on tegu valdavalt monofunktsionaalse elamupiirkonnaga. Ärihoone rajamine aitab tuua teenuseid ja töökohti elukohtadele lähemale ja vähendada pendelrände probleemi. Ka teisele poole Lubja teed on piirkonna üldplaneeringuga kavandatud ärimaa, mis annab eelduse uue sõlmpunkti tekkeks.
3.Veikko Ulm esitas halduskohtule kaebuse, milles palus detailplaneeringu tühistada. Kaebaja vaidlustas DP kehtestamise otsuse nii avalike huvide kui ka enda õiguste kaitseks.
3.1.DP läheb vastuollu avaliku huviga tagada rohevõrgustiku toimimine. Kõrgema astme planeeringud keelavad rohevõrgustiku vähendamise üldplaneeringut muutvate detailplaneeringutega ning uue hoonestuse rajamise. Intensiivse ja pidevalt üldplaneeringuid muutva kinnisvaraarenduse tõttu on Lubja ja Pärnamäe külade rohealad oluliselt vähenenud või kahjustada saanud. Arendused on nihkunud kõrge loodusväärtusega Lubja klindiastangule järjest lähemale, mitmetel juhtudel (sh praegusel) selle servale, ohustades nii astangut kui ka rohevõrgustiku terviklikkust. Kõnealune haljasala on puhvriks inimasustuse ja astangu vahel, samuti klindiastangu all asuvale rohevõrgustiku tuumalale, mis on metsloomade elupaigaks ja toitumisalaks. Piirkonna rohealasid kasutavad puhkamiseks ja toitumiseks tuhanded rändlinnud. Rohevõrgustiku aladel liiguvad põdrad, kitsed, rebased ja väiksemad metsloomad (mäger, nugis jne).
3.2.Teha oleks tulnud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH eelhinnang on pealiskaudne ja ekslik: selle järgi ei mõjuta DP teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja toimimist. Kavandatava tegevuse mõju Lubja klindiastangule ja kaebaja õigustele pole analüüsitud. Viidatud on haljastu nr 24 eesmärkidele, kuid eiratud on rohevõrgustiku TP seda osa, mille järgi on puhveralade eesmärgiks leevendada intensiivse inimtegevuse survet tuumaladele ja tugialadele. Märgitud on, et alal ei asu kaitsealuseid liike, kuid hindamata on jäänud kavandatu mõju teistele liikidele. Analüüsitud pole erosioonist lähtuvat ohtu Lubja klindiastangu maastikukaitsealale.
3.3.Üldplaneeringu ja rohevõrgustiku TP muutmiseks pole põhjust. Ei ole põhjendatud, miks on ärihoone vaja rajada just rohevõrgustiku alale. Teadmata funktsiooniga ärihoone rajamine ei lahenda pendelrände probleemi, arvestades Viimsi valla elanike arvu. Ärihoones võivad tööd leida mujal elavad inimesed, mispuhul pendelränne hoopis suureneb. See, et tegu oleks ärihoone jaoks logistiliselt hea asukohaga, oli teada juba kõrgema astme planeeringute koostamise ajal ega ole erandlikuks põhjuseks, mis õigustaks nende muutmist.
3.4.Välja pole selgitatud DP mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele: heitgaaside hulk, valgusreostus ja müra tase suureneb ning privaatsus väheneb. Mõju leevendavaid meetmeid pole kaalutud ega kehtestatud.
3.5.Arvestatud pole kõrgepingeliinist lähtuvate ohtudega.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 14. mai 2021. a otsusega kaebuse ja tühistas vaidlustatud DP. Kohus mõistis vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 10 600 eurot.
4.1.Piirkonna monofunktsionaalsus ja sellega kaasnev pendelränne on vastustaja enda varasemate halbade planeerimisotsuste tagajärg. See ei välista siiski üldplaneeringu muutmist nende tagajärgede leevendamiseks. Mida olulisem on muudatus, seda selgemalt peab nähtuma, kuidas huve kaaludes sellise otsuseni jõuti. Ehituskeeluga alale ehitusõiguse andmine on oluline muudatus.
2(11)
3-21-125
4.2.Nii DP seletuskirjas kui ka selle kehtestamise otsuses on põhjendamatult keskendutud ainult sellele, et DP alale ulatub haljastu nr 24. Õige on see, et kõnealusel alal ei täida haljastu oma eesmärki, milleks on elamualade kaitse. Kogu Lubja tee 2 kinnistul on aga ka rohevõrgustiku toimimist tagava puhverala funktsioon, mis on jäänud tähelepanuta. DP kehtestamise otsuses pole puhverala üldse mainitud ning selle olemasolu ei kajastu DP põhijoonisel. Puhverala ulatus väheneb DP elluviimise tagajärjel oluliselt.
4.3.Rohevõrgustiku TP järgi jaguneb võrgustik tuumaladeks, mille lahutamatuks osaks on äärealad (tugi- ja puhveralad). Puhverala on üleminekuala, mis leevendab intensiivse inimtegevuse survet võrgustiku teistele elementidele. TP-st tuleneb, et rohevõrgustik on planeeritud ühtse tervikliku süsteemina, mille toimimisel on oluline roll ka puhveraladel. Puhvri vähendamine tähendab seda, et inimtegevus ja selle mõju liigub tuumalale lähemale. TP seletuskirja järgi (lk 23) on puhverala optimaalseks laiuseks vähemalt 100 m. TP järgi tuleb rohevõrgustiku aladel, sh puhveraladel, säilitada ÜP-s määratud juhtfunktsioon, sellest lahknevat uut maakasutust ei lubata. Eraldi on välja toodud, et uusi suuremahulisi tootmis- ja ärihooneid puhveralale ei ehitata. Ärihoone ja 60-kohalise maapealse parkla rajamine on seega TP eesmärkidega põhimõttelises vastuolus.
4.4.Vastustaja tegi kaalutlusvea, jättes välja selgitamata ja arvestamata DP-ga kavandatud tegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele. Sellises olukorras ei saanud vastustaja teha mõistlikult kaalutletud otsust, kas Lubja tee 2 hoonestamisest lähtuv kasu on valla arenguperspektiive silmas pidades olulisem väärtus kui puhverala säilitamine. Kui kehtiva TP-ga on ette nähtud terviklik rohevõrgustik, ei või seda tüki kaupa lammutama hakata, ilma et oleks välja selgitatud selle mõju ja tagajärjed. Seejuures on KSH eelhinnangus tõdetud, et puhverala vähendamine võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist, kuid ei ole selgitatud, milles see mõju võib seisneda. Tõsiseltvõetav pole KSH eelhinnangus esitatud väide, et mõju pole oluline, kuna ala paikneb rohevõrgustiku ala servas. Tegu on puhveralaga, mis peabki asuma rohevõrgustiku servas, mitte selle keskel või muudest elementidest eemal. Eeltoodu ei tähenda, et oluliste asjaolude väljaselgitamiseks DP menetluses oleks kindlasti tulnud teha KSH.
4.5.Ei saa välistada, et rohevõrgustiku kui terviku toimimist arvestades ei olegi puhverala sellesse kohta tingimata vaja, kuid sellisele seisukohale ei saa asuda ilma seda välja selgitamata, kuidas rohevõrgustik konkreetses kohas toimib ja milline oleks maakasutuse muudatuse mõju.
4.6.Kaebaja osutab põhjendatult sellele, et DP alaga piirneb (ja väikeses osas ka ulatub DP alale) Lubja klindiastangu maastikukaitseala, mille moodustamise ettepanek tehti rohevõrgustiku TP-s ja mis moodustab seega rohevõrgustiku ühe elemendi. Kavandatud tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele pole hinnatud.
4.7.Vastustaja oleks õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks pidanud selgitama ka seda, mil määral kavandatud tegevus aitab kaasa piirkonna mitmekesistamisele ja pendelrände vähendamisele. Kohtu hinnangul on valla loodetud mõju kaheldav. Seejuures ei selgu DP materjalidest, millise otstarbega hoonet kavandatakse.
4.8.DP menetluse käigus on piisavalt hinnatud kavandatud tegevuse mõju kaebaja kinnistule. Kaebaja ei ole haldusmenetluse kestel esile toonud seda, et tema huve hakkaks kahjustama naaberkinnistult lähtuv müra ja valgusreostus. Olukorras, kus naaberkinnistu omanik osaleb DP menetluses, kuid ei esita oma huve puudutavaid väiteid, saab otsustajale nendega arvestamata jätmist ette heita vaid juhul, kui kahjulikud mõjud pidid olema ilmsed. Praegusel juhul see nii ei olnud. Parkla jääks kaebaja elamust u 100 m kaugusele.
3(11)
3-21-125
5.Viimsi vald ja Account OÜ esitasid apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule avaldusi
29.aprillini 2022. Teiste menetlusosaliste avaldustele võisid menetlusosalised vastata 6. maini 2022.
6.29. aprillil 2022 esitas Viimsi vald seisukoha, milles viitas rohevõrgustiku TP auditile, mis on menetlusdokumendile lisatud allmärkuse järgi kättesaadav Viimsi valla kodulehel.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. mai 2022. a otsusega apellatsioonkaebused, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Otsuse resolutsiooni p-ga 1 otsustas kohus võtta asja juurde Viimsi valla 29. aprilli 2022. a menetlusdokumendi p-s 2.4 viidatud uuringu aruande. Ringkonnakohus leidis, et teistel menetlusosalistel on olnud võimalus selle tõendiga tutvuda ning esitada sellele vastuväiteid.
7.1.TP kaardi järgi paikneb Lubja tee 2 kinnistu reserveeritud rohevõrgustiku puhveralal ja osaliselt haljastul nr 24. Väikeses osas ulatub kinnistule kohalikul tasandil kaitstav Lubja klindiastangu maastikukaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta klindiastangut ja elupaigatüüpi Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad.
7.2.Õige on halduskohtu seisukoht, et Lubja tee 2 kinnistu paiknemine rohevõrgustiku puhveralal on jäänud DP kehtestamisel piisava tähelepanuta. DP seletuskirjas ja kehtestamise otsuses ei ole analüüsitud kavandatava tegevuse mõju puhveralale. Puhverala piire ei nähtu ka DP kaartidelt. KSH eelhinnangus on puhverala mainitud ja märgitud, et selle vähenemine võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist, kuid pole selgitatud, milles võimalik mõju seisneb. Olulise negatiivse mõju puudumist on ilmselt järeldatud sellest, et DP ala asub rohevõrgustiku servas ja haljastu nr 24 eesmärk pole seal saavutatav. Halduskohus selgitas õigesti, et puhverala ja haljastu eesmärgid erinevad. Puhveralale suure ärihoone ehitamine viib inimtegevuse tuumalale lähemale.
7.3.Halduskohus leidis õigesti ka seda, et vaidlustatud otsuses pole hinnatud kavandatava tegevuse vastavust maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. KSH eelhinnangus on leitud, et mõju kaitsealale pole, kuid selle järelduse aluseks olev arutluskäik puudub.
7.4.Vastustaja esitas ringkonnakohtule uuringu aruande, milles hinnati rohevõrgustiku TP-d muutvate DP-de mõju võrgustiku toimimisele. Lubja DP kohta on märgitud, et see muudab TP põhilahendust (punane). Mõjutatavateks rohevõrgustiku elementideks on haljastu ja puhverala. Aruande järgi ei mõjuta Lubja DP loomastikku ja linnustikku (roheline), kuid esineb negatiivne mõju rohumaaliikidele (kollane). Uuringu järgi ei kaasne kavandatud tegevusega seega olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele: negatiivne mõju loomastikule ja linnustikule puudub ja mõju rohumaaliikidele on vähene või keskmine. Nende järelduste aluseks olid loomastiku ja elupaikade ning linnustiku alusuuringud.
7.5.Uuringus on märgitud, et Lubja klindiastangu maastikukaitseala kooslused on veel hästi säilinud, kuid tugeva inimmõju all. Kavandatud tegevuse elluviimine toob inimtegevuse küll kaitsealale lähemale, kuid ei ulatu Mäealuse maastikukaitsealale. Lubja klindiastangu maastikukaitsealale jäävale osale on kavandatud haljastus.
7.6.Kuigi kaebaja on õigustatult kritiseerinud KSH eelhinnangu lakoonilisust, kinnitab uuring eelhinnangu järelduste asjakohasust. Vastustaja lähtus vaidlustatud otsuses eeldusest, et Lubja DP-ga kavandatud tegevusel puudub oluline mõju rohevõrgustiku toimimisele. Uuringu aruanne kinnitab selle eelduse õigsust. Seega ei toonud see, et mõju täpsemalt välja ei selgitatud, ning vaidlustatud otsuse põhjendamispuudused kaasa vale kaalutlusotsust. DP kehtestamise otsusel on puudusi, kuid 4(11)
3-21-125 need ei mõjutanud lõpptulemust, mistõttu pole otsuse tühistamine põhjendatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).
7.7.Valla põhjendused, miks on vaja üldplaneeringut ja TP-d muuta, ei ole meelevaldsed. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmine ei tohiks kujuneda valdavaks, kuid seda ei tohi muuta ka võimatuks. Arvestada tuleb pärast ÜP kehtestamist toimunud arenguid. Planeeringud peaksid valla tasakaalustatud ja säästlikku arengut toetama, mitte takistama. Valla arengukavas aastateks 2018-2022 on valla arengueesmärkidena nimetatud nii vastutustundlikku suhtumist loodusesse, sh elupaikade säilitamist ja rohevõrgustiku laiendamist, kui ka atraktiivse ettevõtluskeskkonna loomist, sh sobivatesse asukohtadesse uute töökohtade loomist, et pidurdada pendelrände kasvu.
7.8.Pole alust arvata, et kavandatav ärihoone ei aitaks üldse kaasa pendelrände probleemi lahendamisele. Asukoht on ärihoone rajamiseks sobiv. Ka teisel pool Lubja teed asuval kinnistul on ÜP järgi ärifunktsioon. Seal on ärihoone juba valminud. Vald ei pidanud DP kehtestamisel kaaluma ärihoonele muid asukohti: sellised küsimused tuleb lahendada ÜP-s. Vastustajal tuli otsustada, kas Lubja tee 2 kinnistu omaniku huvi ehitada ärihoone on kõiki asjaolusid arvestades piisavalt põhjendatud. Kolmanda isiku huvidele pole antud meelevaldselt suurt tähtsust, kuid vald ei saanud tema õigusi ka tähelepanuta jätta.
7.9.Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist puudutavas osas. Ehitusloa menetluses saab täpsustada haljastuse rajamist müra ja privaatsuse riive vähendamiseks kaebaja kinnistul.
7.10.Kohus mõistis Viimsi vallalt kaebaja esimese ja teise astme kohtu menetluskulude katteks välja 5000 eurot ning jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaidlustatud otsusel olid olulised põhjendamispuudused, mille vastustaja kõrvaldas alles apellatsioonimenetluses, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-st 61.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja rahuldada nii avalikes huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus.
8.1.Ringkonnakohus kohaldas vääralt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg-t 1. Kolmandal isikul polnud kinnistut omandades alust eeldada, et ta saab sellele rajada ärihoone. Tema õigused ei ole selles olukorras kaalukad. Vaidlustatud otsuses ei ole selgeid ja kohtulikult kontrollitavaid kaalutlusi, mis planeeringulahendust õigustaks.
8.2.Ringkonnakohus kohaldas valesti HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1. Vaidlustatud otsus on ilmselgete kaalutlus- ja põhjendamisvigadega, mistõttu see tulnuks tühistada. Küsimusele, milliseid huve tuleks praegusel juhul eelistada, peab vastuse andma vallavolikogu, mitte kohus või vastustajat kohtumenetluses esindanud vallavalitsuse jurist.
8.3.Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebust ei lahendanud õigesti kumbki kohtuaste. Kohtud on asetanud uurimispõhimõtte järgimise nõude vastustaja asemel kaebajale. Vastustaja ei ole välja selgitanud DP elluviimisega kaasnevat müra, heitgaaside hulka ja valgusreostust kaebaja kinnistul. Nende küsimustega tuleb tegeleda planeerimis-, mitte ehitusloa menetluses. Arusaam, et kohtumenetluses ei või esile tuua asjaolusid, millele planeerimismenetluses ei viidatud, ei põhine seadusel. Vastustaja oleks pidanud kaaluma parkla rajamist hoone alla, et säästa puhverala ja kaebajat ning välistada oht, mis tuleneb parkla paiknemisest kõrgepingeliini all. DP 5(11)
3-21-125 menetluses ei kaalutud planeeringualal kulgevast kõrgepingeliinist tulenevat ohtu inimeste tervisele ja varale.
8.4.Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui võttis asja juurde Viimsi valla
29.aprilli 2022. a menetlusdokumendi joonealuses viites märgitud aruande. Aruannet kui tõendit ei ole toimikus. Tõend oli ringkonnakohtu jaoks asja lahendamisel otsustava tähendusega. Vastustaja ei esitanud tõendi asja juurde võtmiseks taotlust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 1). Kohus võttis tõendi asja juurde omal algatusel. Ringkonnakohus käsitles aruannet tõendina esimest korda otsuses. Kaebaja jaoks oli tegu vastustaja seletusega, mistõttu ei olnud tal võimalik võtta aruande kui tõendi kohta seisukohta. Ringkonnakohus rikkus HKMS § 198 lg-t 3. Aruannet ei saa käsitada vaidlustatud otsuse põhjendusena, kuna see koostati hiljem.
8.5.Ringkonnakohus mõistis aruannet valesti. Rohumaaliikideks, mida DP-ga kavandatu aruande järgi mõjutab, on ka linnustik. Teiseks nähtub aruande Lubja DP-d puudutavast osast, et selle koostamisel ei inventeeritud haudelinnustikku. Ringkonnakohus ei ole arvestanud puhverala eesmärgiga, piirdudes üksnes linnustikule ja loomastikule avalduva mõju selgitamisega. Kaebaja palub võtta tõendina asja juurde fotod, mis tõendavad, et suurulukid liiguvad Lubja tee serval kogu aeg.
8.6.Kaebaja kasuks tulnuks välja mõista kõik õigusabikulud, mis olid esimeses kohtuastmes 14 163 eurot ja 12 senti (halduskohus pidas põhjendatuks 7630 eurot, kaebaja halduskohtu otsust ei vaidlustanud) ning teises kohtuastmes 6204 eurot (koos käibemaksuga).
9.Vastustaja palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Lubja kinnistu paikneb intensiivse liiklusega tee ääres ning olulises osas ka kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis. Seetõttu ei täida kinnistu täies ulatuses puhverala funktsioone. Näiteks ei saa kinnistule rajada kõrghaljastust. Ka pärast DP kehtestamist säilib 60 m laiune puhverala. Rohevõrgustiku TP auditi koostamiseks sõlmis vald lepingu 2020. a jaanuaris, rohevõrgustiku toimivuse vahearuanne valmis 30. novembril 2020. DP kehtestamisel 15. detsembril 2020 oli vallal võimalik vahearuande ja esialgsete seisukohtadega tutvuda. Aruande järgi ei jää Lubja tee äärde olulisi suurulukite liikumisradu. Loomade liikumine sellel alal võiks tuua kaasa nende kokkupõrkeid autodega. DP lahenduse mõju linnustiku rohumaaliikidele on (vähe) negatiivne (kollane värv), haudelinnustikku ei inventeeritud. DP ei kahjusta tuumalade terviklikkust ega killusta terviklikke loodusalasid.
Account OÜ palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta.
10.1.Üldplaneeringute muutmine DP-ga on põhjendatud. Ärihoone teenib ka avalikke huve. Hoone täpset kasutusotstarvet ei pea määrama DP-ga. Kuna ringkonnakohus leidis, et DP kehtestamise otsus on küll põhjendamispuudustega, kuid kaalutlusvigadeta, võis ta jätta otsuse tühistamata.
10.2.Ringkonnakohus ei rikkunud uuringu aruandele tuginedes menetlusnorme. Uuring valmis pärast halduskohtu otsust, seetõttu ei olnud vastustajal võimalik seda varem esitada. Teistel menetlusosalistel oli võimalik uuringuga tutvuda ja sellele vastuväiteid esitada. Aruannet e-toimikusse lisamata jättes ei rikkunud ringkonnakohus oluliselt menetlusnorme. Dokument on mahukas ning kättesaadav valla kodulehel.
10.3.DP kehtestamise otsuses on vastustaja välja toonud oma põhimotiivid, viidates ka KSH eelhinnangule. Vastustaja võis oma seisukohti kohtumenetluses täpsustada. Uuringu aruanne kinnitab KSH eelhinnangu järelduste asjakohasust: puhverala vähenemine Lubja tee 2 kinnistul ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist. DP alal ei ole loomastiku liikumise koridore. Seal ei elutse kaitsealuseid 6(11)
3-21-125 linnuliike ega kasva kaitsealuseid taimi. Miski aruandes ei viita sellele, et puhverala vähenemine võiks häirida loomi ja linde rohevõrgustiku tuumalal. Uuringus on järeldatud, et DP ei mõjuta loomastikku ja linnustikku, küll aga esineb negatiivne mõju rohumaaliikidele. Viimati nimetatu heastamiseks on DP elluviimisel võimalik järgida aruandes toodud soovitusi. Ka inimmõju lähenemist tugialale saab kompenseerida ehitusloa menetluses leevendavate meetmete seadmisega. Lubja tee 2 kinnistu ei sobi loomade ja lindude elu- ja rändepaigaks oma asukoha ja kinnistul asuva kõrgepinge õhuliini tõttu.
10.4.DP ei ole vastuolus Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga. Astang on kaitstud, kuna selle ja DP-ga kavandatud rajatiste vahele jääb piisav vahemaa.
10.5.DP ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal ei ole õigust sellele, et tema elukeskkond säiliks muutumatuna. Kavandatavast parklast lähtuvad häiringud ei ole märkimisväärsed.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 230 lg 5 p 2). Kolleegium selgitab esmalt kohtu menetluslikke kohustusi uuringu aruande kui uue tõendi käsitlemisel (I osa), seejärel rohevõrgustiku puhverala eesmärke ja vastustajale sellest tulenevaid kohustusi (II osa). III osas analüüsib kolleegium, kas ringkonnakohus on järginud menetlusnorme, järeldades kõnealuse uuringu põhjal, et vaidlustatud DP mõju rohevõrgustiku toimimisele on väike. Viimaks vastab kolleegium muudele kassatsioonkaebuse lahendamiseks olulistele küsimustele (IV osa). I Uue tõendi käsitlemine
12.Vastustaja viitas rohevõrgustiku TP auditile esimest korda apellatsioonkaebuses, kus selgitas, et käimas on sellise uuringu koostamine. Vald märkis, et auditi koostamises osalenud loomastikuekspert ei ole Lubja tee 2 kinnistut pidanud prioriteetseks ei ulukite toitumisala ega rändekohana. Viide uuringule piirdus apellatsioonkaebuses esitatud kirjeldusega, vald ei lisanud uusi tõendeid. 29. aprillil 2022 esitatud seisukohas kordas vastustaja oma väidet, et auditi põhjal on DP elluviimise ja rohevõrgustiku puhverala vähenemise mõju võrgustiku toimimisele minimaalne. Nüüd viitas vastustaja oma väite kinnituseks menetlusdokumendi allmärkuses ka juba valminud auditile, mis on kättesaadav valla kodulehel.
13.Ringkonnakohus järeldas vastustaja avaldustest põhjendatult, et ta soovib uuringu aruande tõendina asja juurde võtta selleks, et põhjendada oma väidet, et DP mõju rohevõrgustiku toimimisele oli väike. Oluline pole see, et vald ei sõnastanud taotlust auditi kui tõendi asja juurde võtmiseks (vt TsMS § 236 lg 1 koostoimes HKMS § 56 lg-ga 2). Kohtul tuleb menetlusosaliste avaldusi tõlgendada ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4 teine lause).
14.Kirjalikus menetluses uurib kohus tõendeid omaette, mitte poolte juuresolekul. Menetlusosalistel peab sellegipoolest olema võimalus uurimises aktiivselt osaleda, avaldades oma arvamust ja pöörates kohtu tähelepanu detailidele, mis on nende arvates asja lahendamiseks olulised. Kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et olulised asjaolud saaks välja selgitatud ja kohtulahend poleks üllatav, samuti, et tõendeid oleks nõuetekohaselt uuritud ja need oleks menetlusosalistega läbi arutatud (HKMS § 2 lg-d 4 ja 6, § 27 lg 1 p 6, § 157 lg-d 1 ja 2). Mida olulisema tähendusega on tõend, seda enam sõltub kohtulahendi seaduslikkus ja põhjendatus nende nõuete hoolikast järgimisest. Uuringu aruanne oli asjas võtmetähtsusega tõend.
7(11)
3-21-125
15.Kaebajal oli iseenesest võimalik auditiga tutvuda ning ringkonnakohtule selle kohta oma seisukoht esitada. Sellest ei pruugi siiski piisata, et selgitada välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ning et otsustava tähendusega tõend saaks koos menetlusosalistega uuritud. Kassatsioonkaebuses ongi kaebaja leidnud, et ringkonnakohus mõistis auditit valesti ja tegi sellest ekslikud järeldused. Ringkonnakohtu otsuse seaduslikkus ja põhjendatus sõltub sellest, kas kohus on õigesti käsitlenud rohevõrgustiku puhverala eesmärke, uuringu aruannet asjakohaselt uurinud ning jõudnud tuvastatud asjaoludele tuginedes põhjendatult järeldusele, et vaidlustatud DP ei kahjusta rohevõrgustiku terviklikku ja tõhusat toimimist. II Rohevõrgustiku eesmärgid
16.Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest (PlanS § 6 p 17). Võrgustiku säilimise ja planeerimise olulisimad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine (RKHKo 3-20-1310/52, p 26). Kohtud on praeguses asjas asjakohaselt selgitanud rohevõrgustiku puhverala eesmärke, mis tulenevad rohevõrgustiku TP-st: tegu on tuumalade tugialasid ja astmelaudu ümbritseva üleminekualaga, mille põhieesmärgiks on leevendada inimtegevuse survet rohevõrgustiku teistele elementidele (vt ringkonnakohtu otsuse p 20). Seega tuleb puhveralasid kaitsta eeskätt mitte nende endi pärast, vaid tuumalade ja tugialade kaitse eesmärgil ning selleks, et võrgustik tervikuna tõhusalt toimiks.
17.Kolleegium selgitas asjas nr 3-20-1310/52, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega DP tasandi, st väiksemale alale fokusseeritud otsustega. Tulenevalt keskkonna säästmise põhimõttest ja igaühe kohustusest (põhiseaduse §‐d 5 ja 53) peab rohevõrgustiku ebasoodne mõjutamine olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (otsuse p 27). Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust sellisel viisil piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud (p 29).
18.Aruande järgi on viimaste aastate arendustegevus Viimsi vallas enim mõjutanud puhveralasid. Kohati on tekkinud loodusliku ala ja inimasustuse vahele järsk piir. Samas on piirkondi, kus puhveraladele rajatud või kavandatud elamualad sobituvad ümbruskonnaga ega moonuta ümbritsevat keskkonda ning nende mõju võrgustiku toimimisele pole oluline või puudub sootuks (lk 74). Kokku on DP-dega vähendatud TP-s määratud puhveralade ulatust 15,3 ha võrra (lk 71). Viimati märgitu tähendab seda, et uute arenduste kavandamisel on oluline hinnata nii üksikute, puhveralasid tükikaupa vähendavate arenduste mõju rohevõrgustiku toimimisele eraldi kui ka erinevate, juba ellu viidud või kehtivate haldusaktidega kavandatud arenduste koosmõju võrgustikule kui tervikule.
19.Selle tõttu, et DP ala paikneb rohevõrgustiku puhveralal, tuli vastustajal seega esmalt välja selgitada, kas ja mil määral mõjutab kavandatav tegevus rohevõrgustiku toimimist. Seda nii eraldivõetuna kui ka koosmõjus teiste valla territooriumil rohevõrgustiku toimimisele survet avaldavate arengutega. Juhul, kui selline mõju pole tühine, tuli vallal kaaluda ärihoone rajamise kasuks rääkivaid huve rohevõrgustiku puhverala senisel kujul säilitamise kasuks rääkiva huviga.
8(11)
3-21-125
20.KSH eelhinnangus on märgitud, et puhverala vähenemine võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist. Sellegipoolest ei analüüsitud vaidlustatud otsuses ega DP seletuskirjas kavandatud tegevuse mõju täpsemalt. Vaidlustatud otsus on seega olulise põhjendamispuudusega. Siiski saab KSH eelhinnangus märgitu põhjal järeldada, et vald arvestas sellega, et DP elluviimisel puhverala väheneb, kuid lähtus eeldusest, et DP lahendus võrgustiku toimimist oluliselt ei kahjusta. Kui kohtumenetluses esitatud põhjendused ja tõendid kinnitavad, et DP-ga kavandatud ärihoone ja parkla rajamine tõepoolest ei mõjuta märkimisväärselt rohevõrgustiku toimimist, on kohtul võimalik sellistele põhjendustele ja tõenditele vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tugineda (RKHKo 3-3-1-29-12, p 20). Kui tõendid viitavad aga sellele, et DP lahendus võib võrgustiku toimimist kahjustada, on vaidlustatud otsus ka kaalumisveaga. Sellisel juhul on vald planeeringu kehtestamisel jätnud arvestamata olulise asjaoluga. Sellist viga pole üldjuhul võimalik kohtumenetluses kõrvaldada (HKMS § 158 lg 3, vrd 3-15-2221/33, p 12). III Järeldused uuringu aruandest
21.Ringkonnakohus leidis, et uuring lükkab ümber kaebaja väite, et ärihoone rajamisega puhveralale kaasneb eelduslikult oluline negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele. Tuginedes auditi kolmandas osas sisalduvas tabelis kõnealuse planeeringu kohta toodud infole (lk 96), tegi ringkonnakohus järgmised järeldused (otsuse p 26): a. b. c. d.
Lubja DP muudab rohevõrgustiku TP põhilahendust; Lubja DP mõjutab rohevõrgustiku elementidest haljastut ja puhverala; DP-l pole olulist mõju loomastikule ja linnustikule (roheline märgistus); DP-l on keskmine või vähene negatiivne mõju rohumaaliikidele (kollane märgistus).
Ringkonnakohtu järeldused on mitmes punktis jäänud vajaliku analüüsita.
22.1.Esmalt tuleks selgitada, kuidas mõista tabeli lahtrit „Mõjutatav rohevõrgustiku element“: kas tegemist on faktide konstateeringuga (millisele rohevõrgustiku elemendile ehitised on kavandatud) või hinnanguga (DP lahendus mõjutab üksnes puhverala, aga mitte tuum- ja tugialasid). Sellele, et tegu võib olla pelgalt faktide sedastamisega, viitab asjaolu, et mitmete loomastiku liikumise koridore ja erinevaid liike, sh kaitsealuseid liike väga negatiivselt mõjutavate detailplaneeringute puhul on mõjutatavaks elemendiks samuti märgitud üksnes puhverala (vt nt DP-33, DP-34, DP-41, DP-50).
22.2.Lahtrist „DP lahenduse vastuolu loomastiku liikumise koridoridega“ on ringkonnakohus järeldanud, et DP-l pole olulist mõju loomastikule ja linnustikule. See järeldus võib olla liiga kaugeleulatuv, kuivõrd nimetatud lahtris on hinnatud üksnes DP lahenduse mõju loomastiku liikumise koridoridele, mitte loomastikule üldiselt.
22.3.Lahtrist „DP lahenduse mõjud linnustikule (konflikt teadaoleva rändepeatuspaigaga)“ on kohus järeldanud, et DP lahendusel on negatiivne mõju rohumaaliikidele (aga mitte loomastikule ja linnustikule). Esmalt tuleb märkida, et rohumaaliikide hulka kuuluvad ka loomaliigid, sh linnud. Teiseks on selles tabeli lahtris märgitud, et uuringu tegemisel ei inventeeritud haudelinnustikku. Seega ei pruukinud andmed olla täielikud. Kolmandaks ei saa kollasest märgistusest üheselt järeldada, et mõju on keskmine või vähene. Värvimärgistuse selgituse järgi tähendab kollane värv „Negatiivne mõju. Vähene negatiivne mõju“ ja punane „väga tugev negatiivne mõju“ (lk 70). Seega võib kollase märgistuse alla olla paigutatud ka tugev negatiivne mõju. Aruande lk-l 73 on märgitud, et nii kollase kui ka punasega tähistatud DP-d on olulise mõjuga rohevõrgustikule ning nende elluviimisel tuleb kaaluda lisatingimuste/piirangute seadmist ehitusloa 9(11)
3-21-125 menetluses. Tehakse ettepanek, et alati, kui DP alal paikneb või sellega piirneb TP-ga planeeritud element, tuleks teha uuring kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikade, väärtuslike looduskoosluste leviku, loomastiku liikumismustrite ja rändlindude peatumisalade väljaselgitamiseks DP alal ja sellega piirnevates rohevõrgustiku elementides. Uuringu peaks tegema vastava haridusega ekspert.
23.Eeltoodu põhjal ei ole ringkonnakohtu seisukohtade kujunemine uuringu aruande põhjal jälgitav. Pole võimalik järeldada, et DP elluviimine ei avalda olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele ei eraldi ega kumulatiivselt teiste juba ellu viidud või kavandatud arendustega. Võimalike vigadeni võisid viia puudujäägid auditi kui võtmetähtsusega tõendi uurimisel ja koos menetlusosalistega arutamisel. Aruande sisu arvestades oleks seda tulnud uurida koos menetlusosalistega kohtuistungil või oleks ringkonnakohus pidanud arutama oma järeldused menetlusosalistega läbi kirjalikus menetluses. Õigete järelduste tegemiseks võib olla vajalik kaasata tõendi uurimisse uuringu koostanud eksperte või küsida neilt kirjalikke selgitusi. Kuna ringkonnakohus on teinud aruande uurimisel ja kohtuotsuse põhjendamisel olulisi vigu, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
24.Ringkonnakohus tõdes veel, et vastustaja pole analüüsinud DP lahenduse mõju Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele, kuid leidis, et see ei anna alust otsust tühistada (otsuse p-d 25 ja 27). Ringkonnakohus möönis, et DP elluviimine toob inimtegevuse maastikukaitsealale lähemale. Auditi põhjal on maastikukaitseala kaitseväärtused veel hästi säilinud, kuid tugeva inimmõju all. Lubja TP ala pole välja toodud konfliktse alana, kus peaks keelama suured maastikku muutvad tegevused. Väikesele osale Lubja klindiastangu maastikukaitsealale ulatuvast DP alast on kavandatud haljastus. Järeldus, et DP elluviimine ei kahjusta õigusvastaselt Lubja klindiastangu maastikukaitseala kaitse-eesmärke, ei ole veenvalt põhjendatud. Üksnes sellest, et kaitseväärtused on veel hästi säilinud ja et auditis ei ole Lubja DP-d konfliktialana märgitud, ei piisa sellise järelduse tegemiseks. Selgitada tuleks, kas ja kui, siis mil määral ohustab intensiivse inimtegevuse nihkumine maastikukaitsealale lähemale niigi tugeva inimmõju all oleva kaitseala kaitseväärtuste säilimist. IV Muud küsimused
25.Kaebaja osutab õigesti sellele, et ringkonnakohus ei lisanud auditit kohtuasja digitaalsesse toimikusse. Kui asja juurde võetud tõendid on lisatud digitoimikusse, on tagatud, et menetlusosalised saavad dokumendiga alati tutvuda ning et see säilib kohtule esitatud ja kohtu uuritud kujul. Lisaks on digitoimikusse lisatud dokumente võimalik säilitada vastavalt kohtutoimikute säilitustähtaegadele (vt justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 27 lg 4). Seetõttu on asja lahendamisel olulise tähendusega dokumendi digitoimikusse lisamata jätmine menetlusviga, millega kaasnevad erinevad riskid. Kaebaja pole siiski väitnud, et ta ei saanud auditiga vastustaja viidatud veebiaadressil tutvuda või et seda dokumenti oleks pärast selle esitamist muudetud.
26.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu lahendiga osas, mis puudutab kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ja elektriliinidest lähtuvat ohtu.
27.Kaebaja esitas Riigikohtule fotod, millega soovib tõendada, et suurulukid liiguvad Lubja tee serval. Kolleegium jätab fotode asja juurde võtmise ringkonnakohtu otsustada.
28.Kaebaja palus mõista vastustajalt välja kõigis kolmes kohtuastmes kantud menetluskulud, seda ka juhul, kui kaevatav haldusakt jääb jõusse. Kassatsiooniastmes on kaebaja menetluskuluks 50 euro suurune riigilõiv. Kolmas isik Account Holding palus mõista kaebajalt välja kassatsiooniastmes 10(11)
3-21-125 kantud menetluskulu, milleks on õigusabikulu 5500 eurot (õigusabi osutamise aeg 27 ja pool tundi, õigusteenuse tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta)). Kuna kolleegium ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (HKMS § 109 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.