Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-22-1064 vastu esitatud tsiviilhagi osas (nõue 88 718,50 rublat ehk ca 1000 eurot). Kohus selgitas, et kuna kaebajal puudub raha ja tasuv töö, siis tuleb tal pöörduda Eesti ametiasutuste poole, et saada abi olemasoleva haginõude kustutamiseks või garantii hagi täideviimise kohta tema Eestisse üleviimisel. JM on selgitanud, et tema ei tegele tsiviilhagiga seotud küsimuste lahendamisega. Kaebaja esitas Eesti võimudele taotluse anda Venemaa kohtule garantii tsiviilhagi Eestis täideviimise kohta, kuid kaebaja ega tema üleviimise üle otsustav Venemaa kohus ei ole saanud JM-lt vastust kaebaja pöördumisele. Seega on JM-i ametnikud oma tegevusetusega rikkunud kaebaja põhiõigusi (põhiseaduse §-d 12–14, 16, 18 ja 28) ning tekitanud temale mittevaralist kahju. Venemaal põhjapolaarjoone taga asuvas vanglas viibimine on oluliselt kahjustanud kaebaja tervist ning tal ei ole võimalik saada Venemaal vajalikku arstiabi. Kaebaja on pidanud viibima ebasõbralikus riigis piinavates ja inimväärikust alandavates tingimustes. JM-i tegevusetuse tõttu on kaebaja jäänud ilma temale vajalikust abist, mis oleks talle tagatud kodakondsusjärgses riigis. JM-i tegevusetus on suunatud kaebaja tervise kahjustamisele ja see on kaebajat alavääristav. Kaebaja on Venemaal oldud 20 aasta jooksul korduvalt pöördunud Eesti ametiasutuste poole, kuid pole saanud abi ega sisulisi vastuseid. Kaebaja abipalved pidid olema Eesti välisesindustele teada, kuid ta on lihtsalt jäetud Venemaa ebainimliku süsteemi meelevalda. Kaebaja palus menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja menetlusdokumentide tõlkimiseks.

3-22-1064 kaebus läbivaatamatult. Halduskohus rahuldas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimiseks ning vabastas kaebaja tõlkekulude kandmisest. Kaebaja heidab JM-le ette tema pöördumistele vastamata jätmist ning leiab, et JM-i tegevusetus rikub tema kõige olulisemaid põhiõigusi ja tekitab temale mittevaralist kahju. Kaebuse aluseks tuleb seega pidada JM-i tegevusetust ja kaebuse eesmärgiks on mittevaralise kahju hüvitamine. Kuna kaebusest ei selgu kahjunõude suurus, järeldab kohus, et kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (HKMS § 38 lg 2). Kaebaja kirjeldatu õigsust eeldades on HKMS § 111 lg-s 1 nimetatud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Menetlusabi andmine eeldab lisaks, et kaebusel on piisavad eduväljavaated. Perspektiivitute vaidluste pidamiseks ei ole menetlusabi andmine põhjendatud. Halduskohtu hinnangul on esitatud hüvitamiskaebus perspektiivitu. Mittevaralise kahju nõue tugineb väärikuse alandamisele ja kaebaja heidab ette, et JM on jätnud tema pöördumistele vastamata ja tsiviilhagi täitmisega seoses abi osutamata. Samas nähtub JM-i vastusest ja lisatud dokumentidest, et kaebaja pöördumistele on vastatud. JM saatis 16.07.2020 Venemaa justiitsministeeriumile Harju Maakohtu YY.YY.YYYY määruse nr Y-YY-YYYY ja Eesti Vabariigi nõusoleku tuua kaebaja karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse ning palus esitada lõplik nõusolek kaebaja Eestisse ületoomise kohta. Seniajani ei ole Venemaa justiitsministeerium sellist nõusolekut edastanud. JM selgitas kaebajale 12.03.2021 kirjas, et tema ületoomine saab toimuda alles pärast Venemaa pädeva asutuse lõpliku nõusoleku saamist. Tsiviilhagi täitmise tagamise osas selgitas JM 12.03.2021 kirjas, et tsiviilhagi tunnustamine ja täitmine otsustatakse eraldi menetluses ning seda ei reguleeri mitte kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon, vaid Eesti ja Venemaa õigusabileping. JM märkis, et Eesti kohus saab nimetatud küsimust arutada siis, kui Venemaa pädev asutus saadab õigusabipalve kaebaja süüdimõistva kohtuotsuse tsiviilhagi puudutava osa tunnustamiseks ja täitmiseks. Sama on JM 16.07.2020 kirjas selgitanud Venemaa justiitsministeeriumile, märkides, et JM ei saa Venemaa pädevale asutusele garanteerida tsiviilhagi täitmist Eestis. JM kinnitab, et Venemaa justiitsministeeriumist ei ole tulnud täiendavaid küsimusi, õigusabitaotlust ega muid dokumente seoses tsiviilhagi tunnustamise ja täitmise küsimusega. Venemaa justiitsministeerium ei ole ka keeldunud kaebaja vangistuse kandmise jätkamiseks Eestile üleandmisest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 2 tulenevalt eeldab tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamine, et avaliku võimu kandja on rikkunud õigusaktist tulenevat konkreetset kohustust. Eeltoodud asjaoludest ei nähtu JM-i õigusvastast tegevusetust, mis saaks olla hüvitamiskaebuse aluseks. JM on kaebaja pöördumistele vastanud ning tsiviilhagi tunnustamise ja täitmise korda selgitanud. Asjaomase menetluse alustamise kohustus ei lasu JM-l. Õigusabilepingu art 51 p 2 kohaselt tuleb taotlus Venemaa kohtuotsuse Eestis täidetavaks tunnistamiseks esitada esmalt otsuse teinud Venemaa kohtule, kes edastab taotluse JM-i kaudu Eesti kohtusse, kes on pädev seda taotlust lahendama. Sellise taotlusega ei saa kaebaja pöörduda otse Eesti Vabariigi poole. Lisaks ei ole kaebaja viidatud kahju tekkimine kohtule äratuntav. Kuna kavandatav menetluses osalemine ei oleks HKMS § 111 lg 1 tähenduses edukas, jääb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus rahuldamata. HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 3 kohaselt tuleb kaebajal tasuda riigilõiv 350 eurot. Kui kaebaja riigilõivu ei tasu, tagastab kohus kaebuse.

3-22-1064

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-22-1064 ole määruskaebuses toodud nõuded Eesti diplomaatiliste ja konsulaarteenistuste kohustamiseks asjassepuutuvad (st väljuvad vaidluse piiridest) ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

3-22-1064 õigusabilepingu art 4) lahendamiseks pädevale Eesti kohtule. Kuigi taotluse läbivaatamine kuuluks õigusabilepingu art 51 p 1 kohaselt Eesti kohtu pädevusse, ei saa asjaomast otsustust teha ilma Venemaa kohtu taotluseta. Seega ei saa kaebaja ega JM algatada XX.XX.XXXX otsuse tsiviilhagi puudutavas osas tunnustamise ja täitmise menetlust iseseisvalt.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.