lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-500/16

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 10.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-500/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2049
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
SKHS § 21 lg 1, 3Taotluse esitamine pärast maakohtu menetlustKarS § 1572 lg 1HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 178 lg 3MäärusHKMS § 18 lg 1Vastustaja kindlakstegemineHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 41 lg 1Vaidluse ese

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-500/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.04.20223-22-500/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.10.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (14)

lahend.ee
3-26-1006/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.04.20263-25-2043/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.06.20253-24-3340/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.02.20253-24-3170/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.01.20253-24-2488/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.20243-24-2487/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-22-500 10. märts 2023 Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Nele Parrest ja Heili Sepp X kaebus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Vastustaja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vanemuurija 28. veebruari 2019. a määruse alusel korraldati X-le kohtupsühhiaatria ekspertiis. Vanemuurija määras, et ekspertiisimääruse täitmise korraldab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI). X oli sel ajal kriminaalmenetluses kahtlustatav karistusseadustiku (KarS) §-s 1572 (teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine) ja §-s 1573 (ahistav jälitamine) sätestatud kuritegude toimpanemises. 12. märtsil 2019 koostas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Peeter Valvur ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti, milles tuvastas, et X põeb luululist häiret ning ta polnud nende tegude toimepanemise ajal, milles teda kahtlustati, oma vaimse seisundi tõttu võimeline oma tegude keelatusest aru saama ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Tuginedes muu hulgas ekspertiisiaktile, kohaldas Pärnu Maakohus 28. juuni 2019. a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-4536 X suhtes lg-te 1, 12 ja 3 alusel ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Maakohus leidis, et on tuvastatud, et X pani toime lg 1 ja lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod, kuid ta ei olnud nende toimepanemise ajal süüdiv. Tallinna Ringkonnakohtu

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
KarS § 1573 lg 1
KarS § 86Psühhiaatriline sundravi
KrMS § 105 lg 1Ekspertiisi korraldamine
KrMS § 106 lg 2Ekspertiisimäärus
KrMS § 16 lg 1Menetlejad ja menetlusosalised
RVastS § 12 lg 2Kahju hüvitamiseks kohustatud isik
SKHS § 1 lg 1Seaduse reguleerimisala
SKHS § 13Taotluse ja kaebuse läbi vaatamata jätmine
SKHS § 2 lg 3Kahju hüvitama kohustatud isik
SKHS § 4Õigus nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist
3-24-2604/5
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
17.10.2024
3-24-1442/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.09.2024
3-24-889/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.2024
3-22-2163/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.06.2023
3-23-1098/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.06.2023
3-23-538/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.04.2023
3-23-538/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.03.2023
3-22-1064/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.03.2023
KarS § 86
KarS § 1572
KarS § 1573
27.septembri 2019. a määrusega jäeti maakohtu määrusest välja järeldus, et X on pannud toime KarS § 1572 lg-le 1 vastava õigusvastase teo, kuid muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 13. jaanuaril 2020.
2.X käis psühhiaatrilise sundravi vastuvõtul ühe korra ja jättis seejärel korduvalt vastuvõtule ilmumata. Seetõttu tegi SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht Tartu Maakohtule esildise ambulatoorse sundravi asendamiseks statsionaarse sundraviga. Tartu Maakohus määras X-le ambulatoorse kohtupsühhiaatri-kohtupsühholoogi kompleksekspertiisi.
29.detsembril 2020 koostasid psühhiaater Hanna Sova ja kliiniline psühholoog Tiina Kompus

3-22-500 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti, mille kohaselt on X psüühiliselt terve ning tal ei ole senise elu jooksul esinenud selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „muu psüühikahäire“. Tartu Maakohus jättis 12. veebruari 2021. a määrusega SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku taotluse rahuldamata ja rahuldas X taotluse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks. Määrus jõustus edasi kaebamata 2. märtsil 2021.

3.X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab EKEI tekitatud mittevaralise kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt tekitas 12. märtsi 2019. a ekspertiisiaktis toodud valediagnoos kaebajale eluaegse hingelise trauma ja lõhkus tema usalduse Eesti riigi suhtes. Sundravi taotlenud prokuratuurile ja seda kohaldanud kohtule on raske midagi ette heita, kuna mõlemad juhindusid ekspertiisiaktis antud hinnangust. Kahju on tingitud ekspertiisiakti järeldustest. Kui ekspert oleks jõudnud teistsugusele järeldusele (nagu jõuti 29. detsembri 2020. a ekspertiisiaktis), ei oleks prokuratuur saanud sundravi taotleda ja kohus seda kohaldada. Sellise kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ei reguleeri, samuti pole tegemist õigusemõistmisel tekitatud kahjuga riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 mõttes. Kaebajal tekkisid hingelised üleelamised enne kohtulahendi tegemist, kui ta sai teada, et prokuratuur taotleb sundravi. Pärast kohtulahendi tegemist hingelised üleelamised suurenesid. Kahjulik tagajärg pidi olema eksperdile ettenähtav. Kõik teised kahju põhjustanud toimingud johtusid 12. märtsi 2019. a ekspertiisiaktist. Üleelamisi tekitas ka ekspertiisiaktis märgitu iseseisvalt.
4.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse esmalt menetlusse, kuid jättis selle 25. aprilli 2022. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus selgitas, et sundravi kohaldati kriminaalmenetluses, kus kaebajal oli võimalik ekspertiisiakti ja sellega seotud asjaolusid vaidlustada. Tartu Maakohus otsustas 12. veebruari 2021. a määrusega küll sundravi lõpetada, kuid erinevalt kaebaja väidetust ei nähtu määrusest esimese ekspertiisiakti ebaõigsuse tuvastamist. EKEI on kohtule selgitanud, et EKEI üksnes koordineerib ja rahastab kohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemist ja peab riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, kuid ei kontrolli ekspertiisiaktide õigsust. Kriminaalasjas tehtud ekspertiisi määrus edastati täitmiseks EKEI lepingupartnerile SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikule. Seda arvestades on kaebajal ekspertiisiga luululise häire diagnoosimine ja tema sundravi vajadusele hinnangu andmine tervishoiuteenuse osutamine. Psühhiaater tegutses ekspertiisiakti koostades tervishoiuteenuse osutajana. Tervishoiuteenuse osutamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tervishoiuteenuse osutaja tegevusest tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses.
5.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis
5.oktoobri 2022. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid asendas halduskohtu määruse põhjendused osaliselt enda määruse põhjendustega. Ringkonnakohtu põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Selleks, et lugeda suhe avalik-õiguslikuks, peab haldusorgan olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla. Kaebaja suhtes psühhiaatrilise ekspertiisi tegemisel ei osutatud talle tervishoiuteenust. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 105 ja 106 alusel tellitud kohtupsühhiaatriline ekspertiis pole seotud eesmärgiga edendada kaebaja tervist või leevendada tema 2(5)

3-22-500 vaevusi. Ekspertiisi eesmärk oli teha kindlaks, kas kaebajal esineb selliseid psüühilisi probleeme, mis välistavad tema süüdimõistmise kuriteos. Seega ei osutatud isikule tervishoiuteenust mitte ekspertiisiaktiga, vaid kohtulahendi alusel osutatud ambulatoorse raviga.

5.2.Kaebaja ei väida otsesõnu, et talle tekitas kahju menetleja kriminaalmenetluses (prokuratuur, politsei või kohus), vaid see tekitati kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemisel. SKHS § 1 lg 1 järgi reguleerib see seadus üksnes menetleja tekitatud kahju hüvitamist. SKHS-i eesmärki ei saa aga mõista ka nii, et kriminaalmenetluse toimingutega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine võiks toimuda RVastS-s sätestatud menetlusnormide järgi ning SKHS kui eriseadus reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist vaid osaliselt. Kui kaebaja peab kahju tekitajaks EKEI-d ja taotleb hüvitise väljamõistmist just EKEI-lt, tuleb ekspertiisi kui kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada ikkagi SKHS-is sätestatud menetluskorda järgides. Kaebajale sundravi kohaldamise vajalikkus hinnati selle rakendamise kestel ümber, kuid selle raames ei tühistatud maakohtu määrust, mille alusel ravi esialgu kohaldati. Kaebaja sai seetõttu hüvitisenõude esitada vähemasti SKHS § 21 järgi. Kaebajal on võimalik esitada SKHS-is sätestatud korras ka nõue sundravi kohaldamise määrusega tekitatud kahju hüvitamiseks, vajaduse korral taotledes nõude menetlemist või rahuldamist välistavate normide põhiseadusevastaseks tunnistamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb asja saatmist kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Mittevaraline kahju tekkis, kui kaebaja sai teada, et prokuratuur nõuab ekspertiisiakti alusel sundravi kohaldamist. Kahju süvenes, kui kaebaja sai teada ekspertiisiakti sisust ja kohus määras ekspertiisiaktile tuginedes sundravi. Kahju tekkimine ja süvenemine tulenevad omavahel seotud toimingutest nii koos kui ka eraldi, kuid kõik hilisemad kahju põhjustanud toimingud said toimuda vaid 12. märtsi 2019. a ekspertiisiakti olemasolu korral. Sellise sisuga ekspertiisiakti puudumisel ei oleks prokuratuuril olnud võimalik taotleda sundravi ega kohtul seda taotlust rahuldada. Hilisema ekspertiisiakti tulemusel selgus, et kahju tekitanud sündmuste jada aluseks olev ekspertiisiakt osutus valeks.
6.2.Ringkonnakohus jõudis õigesti järeldusele, et ekspertiisi käigus ei osutatud kaebajale tervishoiuteenust, kuid eksis, kui leidis, et kaebaja nõue tuleb lahendada siiski SKHS-i järgi. SKHS § 1 lg 1 järgi reguleerib see seadus üksnes menetleja tekitatud kahju hüvitamist. EKEI ei saa olla menetleja ega saaks seda olla ka SKHS § 2 lg 3 ja RVastS § 12 lg 2 järgi. KrMS § 16 lg 1 järgi on menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Menetleja avalik-õiguslikuks ülesandeks ei saa olla ekspertiisi tegemine.
6.3.HKMS § 18 lg 1 järgi teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Kaebaja on kaebuses taotlenud, et kui EKEI ei ole asjas õige vastustaja, siis tuleb kaasata täiendav vastustaja või vastustaja asendada. Ekspertiisi määras PPA kriminaalmenetluse käigus ja ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks EKEI-le. EKEI tegi omakorda ekspertiisi tegemise ülesandeks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikule. Need toimingud on tehtud avalik-õiguslikus suhtes, mis kuulub HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Asja saab lahendada halduskohtumenetluses ja RVastS-i sätete alusel.
7.Vastustaja määruskaebusele ei vastanud.

3(5)

3-22-500

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja alus. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebaja on ammendavalt selgitanud, et ei pea vähemalt esmajoones talle kahju tekitanud sündmuseks ambulatoorse sundravi kohaldamist, vaid 12. märtsi 2019. a ekspertiisiakti, millele tuginedes sundravi määrati. Lähtudes kaebaja selgelt väljendatud tahtest, ei saa kaebaja nõuet seega lugeda kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeks.
9.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohus on pärast SKHS-i jõustumist korduvalt piiritlenud selle kohaldamisala võrreldes HKMS-iga. Halduskolleegium märkis määruse nr 3-18-400/15 p-s 10 järgmist: „Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3-4).“ Eeltoodule tuginevalt märkis Riigikohtu erikogu määruse nr 3-18-1652/15 p-s 9, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-is kehtestatud menetluskorrast. Halduskolleegium märkis ka määruse nr 3-19-1565/14 p-s 8, et kui pidada kahju tekitanud sündmust kriminaalmenetluse toiminguks või selle osaks, tuleb vaidlus lahendada SKHS-is ette nähtud korras. Viimati kordas seda seisukohta erikogu määruse nr 3-21-2614/14 p-s 12.
10.Niisiis on senises praktikas määravaks piiritlemiskriteeriumiks olnud küsimus, kas hüvitist nõutakse kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju eest, sest SKHS-i kehtestamise eesmärk oli vältida olukorda, kus halduskohus kontrollib kriminaalmenetluse toimingute (sh üldkohtu tehtud kohtulahendite) õiguspärasust.
11.KrMS § 105 lg-s 1 on sätestatud, et ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Niisiis on ekspertiisi korraldamise eeldus tõendamisvajadus ehk seda tehakse karistusõiguse normide kohaldamiseks (vrd halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1565/14, p 10). Järelikult on tegemist kriminaalmenetluse toiminguga.
12.Ekspertiisimäärusega teeb menetleja ekspertiisi tegemise ülesandeks eksperdile või riiklikule ekspertiisiasutusele (KrMS § 106 lg 2 p 3). SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg-s 1 on sätestatud, et menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Kaebajal on õigus, et ekspertiisiasutus või ekspert ei ole menetleja. Samas on SKHS § 2 lg-s 3 sätestatud, et menetleja tekitatud kahjuks loetakse RVastS § 12 lg-s 2 nimetatud kahju. RVastS § 12 lg 2 järgi loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Kuigi menetleja ei ole teinud ekspertiisi ülesandeks ühelegi konkreetsele füüsilisele isikule, vaid ekspertiisiasutusele, on ilmne, et seadusandja on SKHS § 2 lg-s 3 pidanud silmas olukorda, kus kahju tekitab mh tervishoiutöötaja. SKHS-i eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 12) on toodud SKHS § 2 lg 3 kohaldamisala üheks näiteks olukord, kus meditsiinitöötaja tekitab süüteomenetluse raames vereproovi võtmisega kahju. Ka

4(5)

3-22-500 sisuliselt ei ole kahtlust, et ekspertiisi tegemisega on täidetud menetleja antud ülesannet, mida pole õige käsitleda eraldi kriminaalmenetlusest.

13.SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et selle sätte sõnastus ei takista SKHS-is sätestatud menetluskorra rakendamist olukorras, kus materiaalõiguslik kahju hüvitamise alus ei paikne SKHS-is (vt halduskolleegiumi määrus nr 3-18-400/15, p-d 12 ja 13 ning erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9). Teistsugusele seisukohale pole põhjust asuda ka olukorras, kus asjakohast materiaalõiguslikku alust ei ole üheski seaduses. Sellisel juhul saab kohus SKHS-is sätestatud menetluses kontrollida, kas vastava aluse puudumine on põhiseadusega kooskõlas.
14.Eeltoodust tulenevalt on kaebus õigesti jäetud läbi vaatamata HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja nõue tuleb lahendada SKHS-is sätestatud menetluskorra järgi. Praegusel ajal peaks kaebaja esitama taotluse SKHS § 21 lg 1 järgi ringkonnakohtule kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki (st määruskaebuse esitamise sätete) kohaselt. Tulenevalt SKHS § 21 lg-st 1 peab kaebaja sellisel juhul põhjendama, miks ta ei esitanud taotlust maakohtule, ning arvestades SKHS § 21 lg-s 3 sätestatud tähtaega, esitama tähtaja ennistamise taotluse vastavalt SKHS § 13 lg-le 2.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole asjas menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud.
16.Kolleegium asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 178 lg 3 ja § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja