lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2019/16

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2019/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
901
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-22-2019 6. jaanuar 2023 Karin Jõks X kaebus Tartu linna vastu seoses üürisuhte lõpetamisega Kaebaja – X Vastustaja – Tartu linn

1.Tagastada kaebus.
2.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole, kust see tasuti.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1.Kaebaja X esitas 25.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 17.10.2022 täiendava avalduse. Kaebaja esitas kaebuses järgmised tuvastamisnõuded.
1.1.Tuvastada Tartu linna toimingu õigusvastasus, millega ilma, et Tartu linn oleks vastu võtnud vastavat üldakti, mis võimaldaks Tartu linnal lõpetada munitsipaalüürnikega korraliselt üürilepingud, kui need on linnaametnike arvates muutunud tähtajatuks, esitas Tartu linnaametnik kaebajale üürilepingu korralise ülesütlemise teate.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
1.2.Tuvastada asjaolu, et Tartu linn ei ole teinud otsust ega haldusakti kaebajaga 1998. a sõlmitud Sõpruse pst x-x munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemiseks ei 2017. aastal ega ka hiljem või see ei ole kehtima hakanud.
1.3.Tuvastada asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon ei ole andnud juhist või volitust Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale ega selle juhatajale K. Jürgensonile kaebajaga sõlmitud Sõpruse pst x-xx munitsipaaleluruumi üürilepingu lõpetamiseks.
1.4.Tuvastada asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja K. Jürgenson ei ole saatnud kaebajale 15.12.2017 avaldust nr 4-7.1/08418 kaebajaga sõlmitud Sõpruse pst x-xx munitsipaaleluruumi üürilepingu lõpetamiseks.
1.5.Tuvastada asjaolu, et kaebaja 27.01.2022.a teabenõudele Tartu LV linnavarade osakonna juhataja K. Jürgensonile ei vastanud 28.01.2022 kirjaga nr 4-7.1/03797 K. Jürgenson.
1.6.Tuvastada asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2019.a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-582 punktis 13 kirjutatud väide, et „asjakohatu on hageja väide, et Tartu Linnavalitsuse

eluasemekomisjoni haldusaktil hagejaga üürilepingu lõpetamise kohta puuduvad komisjoni liikmete allkirjad“ ei vasta tõele.

1.7.Kui kohtumenetluse käigus selgub, et Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja K. Jürgenson on saatnud kaebajale 15.12.2017 avalduse nr 4-7.1/08418 kaebajaga sõlmitud Sõpruse pst x-x munitsipaaleluruumi üürilepingu lõpetamiseks, siis tuvastada, kas see avaldus on haldusakt või ei ole.
1.8.Kui Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja K. Jürgensoni poolt kaebajale 15.12.2017 saadetud avaldus nr 4-7.1/08418 on olemas ja on haldusakt, siis tuvastada selle haldusakti tühisus.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebuse nõuete 1.1 - 1.4 ja 1.7 - 1.8 puhul on vaidlus tekkinud eraõiguslikus suhtes ehk kaebaja ja Tartu linna vahel kehtinud üürilepingu lõpetamisel (ülesütlemisel). Kohus tegi kohtuasjas 218-582 kindlaks, et tegemist oli nii-öelda tavalise üürilepinguga, mitte sotsiaaleluruumiga (tl 33). Tartu linn tegutses tema kui üürileandja õiguste teostamisel juriidilise isikuna eraõiguslikus õigussuhtes, mitte haldusorganina avaliku võimu teostamisel või avalikku ülesannet täites. Üürilepingu ülesütlemine ei kujuta endast avaliku võimu teostamist - see toimub võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras olenemata sellest, kes on üürile antud eluruumi omanik. See, kuidas tehti otsus kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemise kohta, on juriidilise isiku sisemise töökorralduse küsimus. Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab nõuded 1.1 - 1.4 ja 1.7 - 1.8 HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
3.Kohus märgib, et kaebuse nõuetes 1.1 - 1.4 ja 1.7 - 1.8 tõstatatud küsimused on jõustunud kohtulahenditega juba vastuse saanud: - Tartu linn on kaebajaga 16.12.1998 sõlmitud üürilepingu 15.12.2017.a avaldusega üles öelnud ja kaebaja on ülesütlemisavalduse 20.12.2017 kätte saanud (Tartu Maakohtu otsus asjas 2-18-582 p 51, tl 33 pöördel); - üürilepingu ülesütlemisavalduse on allkirjastanud selleks pädevust omanud isik (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 2-18-582 p 13, tl 39, Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas 2-1915949 p 8, tl 79); - üürileping on üles öeldud kehtivalt ja kaebajal on kohustus eluruum vabastada (kohtuotsused asjas 2-19-15949, vt käesolevas asjas 18.10.2022 tehtud määruse p 3); - Tartu linna 15.12.2017.a avaldus nr 4-7.1/08418 on eraõiguslik tahteavaldus; selle esitamisele eelnenud otsustusmenetlus on eraõiguslik (juriidilise isiku sisesuhe); üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ja ei anta välja haldusakti (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas 3-18-2163 p 9, tl 52, Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas 3-18-1779 p 7, tl 50, Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas 2-193720, tl 53-56, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjades 3-19-1543 ja 3-21-926, tl 58-61 ja 68-71, Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas 2-1915949, tl 73-79). Kaebaja on seega juba saanud erinevates kohtumenetluses ja korduvalt vastused kõigile oma nõuetele. Kohus hoiatab kaebajat, et sama sisu ja eesmärgiga nõuete korduv esitamine vaatamata korduvatele varasematele kohtulahenditele võib olla käsitletav menetlusõiguse kuritarvitamisena HKMS § 28 lg 1 ja 2 tähenduses.
4.Kaebuse nõue 1.6 kujutab endast kaebaja vastuväidet tsiviilkohtumenetluses kujundatud Tartu Ringkonnakohtu seisukohale. Kui kaebaja selle seisukohaga ei nõustunud, siis oli tal

õigus esitada kassatsioonkaebus. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata tsiviilasja lahendamise raames väljendatud kohtu seisukohtade õigsust. Kohus tagastab ka selle nõude HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

5.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus tagastab kaebuse punktis 1.5 nimetatud nõudes eeltoodud alusel. Selle tuvastamine, kas kaebaja teabenõudele vastas K. Jürgenson või mõni muu isik, ei mõjuta mingil moel kaebaja õigusi.
6.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
7.Kuna kohus tagastas enamuse nõuetest alusel, mille kohaldamisel kuulub riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2), siis tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium