22.septembri 2022. a otsuste nr 79, 80, 81, 82 ,83, 84, 85, 86, 87 ja 88 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
P.T.i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja P.T. esindaja v.adv Margus Reiland Vastustaja Põhja-Sakala vald esindaja v.adv Martin Triipan
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusvastaseks õigustloova akti andmata jätmine, mille tõttu ei ole vallavolikogu esimehel ja vallavolikogu liikmetel õigust vaidlustada ebaseaduslikult vastu võetud vallavolikogu otsuseid halduskohtumenetluses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määrusekaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
1.Kaebaja on Põhja-Sakala Vallavolikogu liige ja oli kuni 22. septembrini 2022 ka volikogu esimees. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põhja-Sakala Vallavolikogu 22. septembri 2022. a otsuste nr 79, 80, 81, 82 ,83, 84, 85, 86, 87 ja 88 tühistamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist, peatades kaebusega vaidlustatud otsuste kehtivuse tagasiulatuvalt. Kaebaja selgitas, et 30. augusti 2022. a vallavolikogu istungil esitati talle umbusaldusavaldus.
13.septembril 2022. esitasid 13 volikogu liiget kaebajale ettepaneku kutsuda volikogu istung kokku korralisel ajal 22. septembril 2022. Kaebaja teavitas 15. septembri 2022. a e-kirjaga volikogu liikmeid, et ta viibib ajavahemikus 15.-.18. september 2022. a Poolas lähetuses.
Põhja-Sakala vallavolikogu aseesimees Taavi Umal edastas 16. septembril 2022 volikogu liikmetele kutse volikogu istungiks 22. septembril 2022. 21. septembril 2022. edastati kaebaja palvel volikogu liikmetele kutse volikogu istungile 4. oktoobril 2022.
22.septembril 2022. a toimus Põhja-Sakala Vallavolikogu istung, mille protokolli nr 16 kohaselt otsustati avaldada umbusaldust Põhja-Sakala Vallavolikogu esimehele P.T.ile (otsus nr 79), valiti volikogu uueks esimeheks Aino Viinapuu (otsus nr 80), vallavanemaks Karel Tölp (otsus nr 81), otsustati vabastada vallavalitsuse liige Kadri Linder ametist ning liikmed Indrek Jegorov ja Olavi Udam valitsuse liikme kohustustest (otsus nr 82), kinnitati vallavalitsus 7liikmelisena (otsus nr 83), nimetati vallavalitsuse viis liiget (otsus nr 84), nimetati vallavalitsuse ametisse palgalised liikmed ja määrati nende koormus ning põhipalk (otsus nr 85), määrati vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete soodustused (otsus nr 86), nimetati esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liitu (otsus nr 87) ning Viljandimaa Omavalitsuste Liitu (otsus nr 88). Kaebaja istungil ei osalenud. Istungi korraldamisega võeti kaebajalt võimalus oma tööülesannete täitmiseks. Ta ei saanud osaleda istungil tehtud otsuste sisulisel arutamisel ega hääletada otsuste vastuvõtmise küsimuses. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal on kaebeõigus kõigi otsuste osas.
2.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 5. oktoobri 2022. a määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus osutas, et Riigikohtu halduskolleegium on asunud korduvalt seisukohale, et omavalitsuse volikogude sisevaidluste lahendamine on küll halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus1. Kaebaja ei ole kohtusse pöördunud kui üksikisik avaliku võimu kandja vastu, vaid kui volikogu liige. Kaebaja ei kaota volikogu liikme staatust ja õigust osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös temale kui volikogu esimehele umbusalduse avaldamisega. Kaebajale volikogu esimehena KOKS § 44 lg-st 1 ja Põhja-Sakala Vallavolikogu töökorrast tulenev õigus kutsuda kokku volikogu istung ja juhatada volikogu istungeid ei ole subjektiivsed õigused, st õigused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes. Kaebaja valik oli jääda 22. septembri 2022. a istungist kõrvale, kaebuse kohaselt põhjusel, et ta pidas istungi korraldamist ja kokkukutsumist seadusele mittevastavaks. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud. Esialgses õiguskaitse kohaldamine ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Avalik huvi kaalub üles kaebaja väidetud huvi jätkata volikogu esimehe tööd. Avalik huvi seisneb tegutsemisvõimelises vallavolikogus ja vallavalitsuses.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2022. a määruse tühistamiseks ning kaebuse menetlusse võtmiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Juhul, kui kehtiv õigus ei võimalda määruskaebust rahuldada, palub kaebaja tunnistada põhiseadusvastaseks õigusloova akti andmata jätmine, mille tõttu ei ole vallavolikogu esimehel ja vallavolikogu liikmetel õigust vaidlustada ebaseaduslikult vastu võetud vallavolikogu otsuseid halduskohtumenetluses. Halduskohtu määruses toodud asjaoludel ei saa pidada kaebeõiguse puudumist ilmselgeks. 22. septembri 2022 istungi korraldamisega võeti kaebajalt õigus mandaadi teostamiseks ja ta ei saanud osaleda iseennast puudutavate otsuste tegemisel. Kaebaja on õigusvastaselt jäänud ilma oma tööst, sissetulekust ja volikogu esimehe ametikohaga kaasnevatest hüvedest, samuti on õigusvastase umbusaldamisega tekitatud mainekahju. Tegemist on sisuliselt töö kaotamisega, kus lisaks õigusele teha tööga seotud tegevusi ja täita tööülesandeid on kaebaja kaotanud ka
RKHK 12. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-17-2784 (p 7).
õiguse teenida elatist oma valitud valdkonnas. Kui ka kõik muu kõrvale jätta, on ilmselge, et vähemalt sissetuleku kadumisega on riivatud isiku subjektiivseid õigusi. Kuivõrd umbusaldamine oma olemuselt on negatiivne kuvand isiku karjääris, siis mõjutab see tõenäoliselt negatiivselt kaebaja edasist karjääri, võimalik, et ka järgmisi valimistulemusi. Kaebaja on jagamatu menetlusosaline, kellel eksisteerivad üheaegselt nii üksikisiku, volikogu liikme kui ka volikogu esimehe õigused. Kohtupraktikas ei ole kaebust tagastatud olukorras, kus vaidlustatud on volikogu esimehe umbusaldamist, vallavanema valimist vms. Passiivne valimisõigus laieneb ka volikogu esimeheks kandideerimisele ja valituks osutumise korral volikogu esimehe volituste teostamiseks. Riivatud on nii rahva mandaadi aga ka volikogu liikmete poolt antud mandaadi täitmist. Kaebaja õigusi riivab eraldiseisvalt ka see, et ta ei saanud teostada volikogu esimehele kuuluvaid õiguseid. Näiteks võimalus esindada valda, st olla avalikkuses nö „valla nägu“, on oluline võimalus realiseerida end eraeluliselt, tööalaselt kui ka poliitiliselt. Kui kohus leiab, et käesoleval juhul on vaidlustatud otsuste näol tegemist halduse siseaktidega, mille kohtulikuks vaidlustamiseks seadus võimalust ei näe, siis on tegemist puuduva õigustloova aktiga, mille olemasolu on põhiõiguste rikkumise vältimiseks vajalik ning mille puudumine on vastuolus PS §-dega 14 ja 15. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, siis kaotab kohtuvaidlus suures osas mõtte, sest kogu kohtumenetluse ajal on kaebaja umbusaldatud, valitud on uus volikogu esimees, vallavanem jne. Kaebaja ja teised istungil mitteosalenud volikogu liikmed on ilma jäetud võimalusest otsida uusi koalitsioone, esitada kandidaate ja osaleda volikogu diskussioonis.
4.Vastuses määruskaebusele vaidleb vastustustaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebuses tugineb kaebaja volikogu sisesuhtest tulenevatele õigustele, mis ei anna kaebeõigust. Volikogu esimehe valimine ja volikogu esimehele umbusalduse avaldamine sarnanevad regulatsiooni mõttes KOKS § 47 lg-tele 1 ja 13, mille näitel on kohtupraktikas leitud, et isegi kui seaduses tagatud õigusi rikutakse, ei anna see kaebeõigust. Volikogu esimeest Põhiseaduse XIV peatükis ei nimetata, mis viitab, et volikogu esimeest puudutav normistik on osaks volikogusisesest õigussuhtest ega puuduta passiivset valimisõigust. Seda ei muuda asjaolu, et volikogu esimehe ametikoht Põhja-Sakala vallas on palgaline. Volikogu esemehe sotsiaalsed garantiid on reguleeritud KOKS §-s 541. Umbusaldamisega kaasnev võimalik mainekahju on tavapärane poliitikas osaleja risk, mille vastu seadus kaitset ei paku. Poliitiliste organite siseste vaidluste puhul saab kohtusse pöörduda, kui seadusandja on sellise võimaluse ette näinud. Kaebajal on võimalik saavutada vaidlustatud otsuste ümbervaatamine, kui tal on selleks piisav poliitiline toetus. Kuna volikogu liikmete õigused KOKS alusel ei ole PS §-s 15 ja HKMS § 44 lg-s 1 nimetatud õigused, siis ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka kaebuse sisulise põhjendamatuse tõttu, samuti oleks see vastuolus ülekaaluka avaliku huviga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.PS §-st 15 tuleneb õigus kohtusse pöördumiseks üksnes juhul, kui rikutakse mõnda isiku subjektiivset õigust. Sama põhimõte ilmneb selgesti ka halduskohtumenetluse kaebeõiguse regulatsioonist (§ 44 lg 1), milles samuti on halduskohtusse kaebuse esitamise õigus seotud isiku õiguste rikkumise faktiga.
7.Praegusel juhul heidab kaebaja vastustajale ette vallavolikogu kokkukutsumise korra rikkumist, täpsemalt et Põhja-Sakala Vallavolikogu 22. septembri 2022. a istungi kutsus kokku volikogu aseesimees olukorras, kus kaebaja volikogu esimehena ei olnud aseesimeest selleks volitanud ega endale asendajat määranud. Seega puudus aseesimehel õigus volikogu istungi kokkukutsumiseks.
8.KOKS § 43 lg 1 ls 1 järgi kutsub volikogu istungi kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Ringkonnakohus nõustub, et sellega on seadusandja reguleerinud volikogu sisesuhteid – normist ei tulene volikogu liikmetele subjektiivset õigust, vaid üksnes võim nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist volikogusiseste õigussuhete raames. Seetõttu ei tulene volikogu kokkukutsumise korra võimalikust rikkumisest volikogu liikmele õigust nõuda volikogu istungil vastu võetud otsuste tühistamist halduskohtumenetluses. Halduskohus viitas siinkohal põhjendatult Riigikohtu selgele praktikale, mis lubab sarnased kaebused tagastada neid sisuliselt läbi vaatamata. Riigikohus on sedastanud2, et volikogu liikmete õigused volikogu komisjonidesse kuulumisel ei ole subjektiivsed õigused. KOKS § § 47 lg-tes 1 ja 13 nimetatud õiguste kaitseks esitatud kaebus on kohane tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Sarnaselt puudutab ka volikogu istungi kokkukutsumine selgelt volikogu töö korraldamise küsimust ega anna seetõttu volikogu liikmele kohtus kaitstavat õigust HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kaebaja väide, et istungi korraldamise korra rikkumisega võeti temalt õigus teostada volikogu liikme õigust võtta osa volikogu istungist, päevakorras olevate küsimuste arutamisest ja hääletamisest. Eksimused volikogu istungi kokkukutsumisel võivad tõesti mõjutada volikogu liikme võimalust istungil osaleda, kuid ei muuda seetõttu volikogu sisesuhet ega anna sellele välismõju. Liiati nähtub kaebaja väidetest üheselt, et kaebaja oli istungi toimumisest teadlik, kuid otsustas istungile mitte ilmuda põhjusel, et pidas selle korraldamist õigusvastaseks.
9.Iseenesest on võimalik, et volikogu kokkukutsumise korra rikkumisega tehtud otsus riivab volikogu liikme muud õigust, millel on subjektiivset õiguse kvaliteet. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et volikogu istungil 22. septembril 2022 vastu võetud otsused nr 80-88 kaebaja õigus ei riiva, sest nendega vabastati ametist, nimetati ametisse ning volikogu esindajaks teisi isikuid. Lähemalt tuleb aga õiguste võimalikku riivet hinnata kaebaja kui vallavolikogu esimehe umbusaldamise otsusega seonduvalt.
10.Määruskaebuses ongi kaebaja keskendunud väidetele tema õiguste rikkumisest seoses umbusaldamise otsusega. Nimelt väidab kaebaja, et see otsus (otsus nr 79) tähendab kaebaja jaoks sisuliselt töö kaotamist ja riivab seetõttu tema PS §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, toob kaasa mainekahju, takistab volikogu liikme mandaadi teostamist ja võtab võimaluse volikogu esimehe õiguste kasutamiseks.
11.Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, kinnitab oma allkirjaga volikogu dokumendid ja esindab kohaliku omavalitsuse üksust (KOKS § 42 lg 1). Volikogu esimehe valimine on volikogu esmane ülesanne volikogu kogunemisel (KOKS § 44 lg 3) ning volikogu esimehe koha vabanemisel tuleb kahe kuu jooksul valida uus esimees (KOKS § 52 lg 11 p 3). Volikogu esimehe valimine on volikogu ainupädevuses küsimusena, mis tuleb otsustada volikogu koosseisu häälteenamusega (KOKS § 22 lg 1 p 14 ja 18). Seega saab volikogu esimeheks volikogu liige, kes on kandideerinud ja saanud volikogu koosseisu enamuse toetuse volikogu esimehe ülesannete täitmiseks. Volikogu liikmele ega esimehele ei laiene avaliku teenistuse seaduse (ATS) regulatsioon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (ATS § 2 lg 3 p 9). Kuna
RKHK 12. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-17-2784 (p 9).
seadus seda ette ei näe, siis laiene volikogu esimehele ka ATS-i normid, mis teguleerivad teenistusest vabastamist ning õigust vaidlustada õigusvastast teenistusest vabastamist. Neid küsimusi reguleerib KOKS. KOKS § 46 lg-te 1-31 järgi võivad volikogu esimehe volitused lõppeda igal ajal umbusaldamisega, kui volikogu koosseisu enamus sellist otsust toetab. Umbusaldamiseks ei pea olema volikogu esimehe isiku või tegevusega seotud põhjust, määravaks on volikogu liikmete toetus või selle puudumine. Seega ei näe seadus ette volikogu liikme õigust saada volikogu esimeheks ega volikogu esimehe õigust jääda ametisse ja täita esimehe kohustusi, s.h esindada kohalikku omavalitusüksust, mõne kindla perioodi jooksul. Selliselt sarnaneb volikogu esimehe valimise ja umbusaldamise Riigikohtu praktikas käsitatud volikogu komisjonide moodustamise regulatsiooniga, kuna annab reeglid, millest kinnipidamist saab volikogu liige nõuda üksnes volikogu sisesuhtes. Seadus ei paku kaitset volikogu liikme võimalusele teostada ennast volikogu esimehe ameti kaudu või saada seeläbi varalist tulu või tuntust ühiskonnas. Olukorras, kus volikogu esimehe ülesanded on lahutamatult seotud selle ametiga, kaotab isik umbusaldamisega ühtlasi õiguse korraldada volikogu tööd. Et seegi õigus puudutab volikogu liikme staatusest tulenevat sisesuhet, ei ole volikogu esimehe ülesannete täitmise õigus seaduse alusel kaitstav õigus. Seadusandja ei ole sisesuhtest tuleneva õiguse kaitseks eraldi korda kehtestanud. Kahtlemata ei saa subjektiivse õigusena kaitstavaks hüveks pidada kaebaja poolt rõhutatud volikogu esimehe ametiga kaasnevat võimalust olla „valla nägu“, panustada kohaliku omavalitsuse arengusse, teostada ennast läbi volikogu esimehe ülesannete ja täita seega kohaliku elu otsustamisel ja korraldamisel väga määravat rolli.
12.Ekslik on kaebaja arusaam sellestki, et volikogu esimehe ülesannete täitmine on osa passiivsest valimisõigusest. Valimistel saadud mandaadi teostamist on tõesti loetud passiivse valimisõiguse kaitsealas olevaks. Kuid üksnes selle tähenduses, et valituks osutunud isikul on õigus saada volikogu liikme volitused3. Praegusel juhul ei ole vaidluse all kaebaja volitused volikogu liikmena (volikogu liikme staatuse kaotamine), seetõttu ei kuulu vaidluse ese passiivse valimisõiguse kaitsealasse. Vastavalt ei ole kaebusega kaitstavaks õiguseks passiivne valimisõigus ning selle pinnalt ei saanud kaebajal tekkida kaebeõigust.
13.Volikogu esimehe ametist vabastamisega kaasneva sissetulekust ilmajäämise leevendusena näeb KOKS § 541 ette võimaluse maksta volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui volikogu esimees on töötanud kaks kuni kaheksa aastat. Vähem kui kaks aastat volikogu esimehe ametis olnud isikule ametist vabastamise korral hüvitise maksmise võimalust ei ole seadusandja ette näinud. Seega saab järeldada, et ametist vabastamisega seotud ebamugavusi tuleb pidada volikogu liikme staatusega kaasnevaks riskiks, mida seadusandja ei ole pidanud vajalikuks maandada. Küll säilivad umbusalduse tõttu ametist vabastatud volikogu esimehel volikogu liikme õigused, s.h õigus saada tasu ja hüvitisi. Ka selles küsimuses on kaebaja väited vastuolulised. Ühelt poolt väidab kaebaja, et volikogu esimehe tasu on tema jaoks sissetulekuna äärmiselt oluline. Teisalt möönab kaebaja, et
4.oktoobril 2022 võinuks volikogu võinuks muutuda tegutsemisvõimetuks KOKS § 52 lg 1 p 3 kohaselt. See oleks toonud kaasa volikogu liikmete, s.h kaebaja, volituste lõppemise ja viinud samuti kaebaja volikogu esimehena saadud tasu kaotamiseni (KOKS § 52 lg 2). Ometi märgib kaebaja sellega seoses üksnes, et tegemist oleks tavapärase demokraatliku protsessiga, viidates et volikogu esimehe amet ega sellest saadavad hüved ei olnud kaebaja jaoks isiklikult olulised.
14.Volikogu esimehe ametisse valimisest koostoimes Põhja-Sakala Vallavolikogu 18. novembri 2021. a määruse nr 1 „Hüvituse, töötasu ja tasu määramine“ § 1 lg-ga 1 tekkis kaebajal subjektiivne õigus, et vastustaja maksaks talle tasu volikogu esimehe ülesannete täitmise eest. Kui vastustaja seda kohustust nõuetekohaselt ei täida, on kaebajal õigus pöörduda kaebusega kohtusse kaebusega vastustaja õigusvastaselt maksmata tasu maksmiseks kohustamiseks. Selline nõue saab puudutada tasu maksmist aja eest, mil kaebaja oli volikogu esimehe ametis. Tasu maksmata jätmist kaebaja aga praegu ei väida.
Vt RKPjK 17. aprilli 2020. a otsus asjas nr 5-19-45 (p 42 ja seal viidatud praktika).
15.Nendel asjaoludel jagab ringkonnakohus halduskohtu arusaama, et kaebaja on pöördunud kohtusse soovides kaitsta õigusi, millel ei ole subjektiivse õiguse kvaliteeti. Seetõttu ei ole kaebus esitatud kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Riigikohtu praktika pinnal on kaebeõiguse puudumine piisavalt selge, et õigustada kaebuse tagastamist ning mitte asuda kaebeõiguse olemasolu või puudumist täiendavalt uurima kaebuse sisulisel läbivaatamisel.
16.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebaja alternatiivset taotlust tunnistada põhiseadusvastaseks õigusloova akti andmata jätmine, mille tõttu ei ole vallavolikogu esimehel ja vallavolikogu liikmetel õigust vaidlustada ebaseaduslikult vastu võetud vallavolikogu otsuseid halduskohtumenetluses. Nagu ringkonnakohus eelnevalt Riigikohtu praktikale tuginedes selgitas, soovib kaebaja kaebusega lahendada volikogu sisesuhtes tekkinud vaidlust. Et sisesuhte reeglid ei anna kaebajale subjektiivset õigust (PS) § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes, siis ei ole nõutav, et seadusandja tagaks kaebajale õiguse pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kaebaja ei ole nimetanud sisesuhtes tehtud otsustusega kaasnevat subjektiivse õiguse riivet, mis väljuks volikogu sisesuhte raamest ja võiks panna seadusandjale kohustuse näha ette kohtulik kaebeõigus. Kaebaja heidab siinkohal halduskohtule ette, et halduskohus ei ole näidanud, millisel viisil üldse oleks võimalik sedalaadi vaidlusi lahendada. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vaidlusküsimused saab lahendada eelkõige volikogu ise. Kui tegemist oleks kaebaja osutatud hüpoteetilise võimalusega, et umbusaldusavalduse võtavad vastu volikogu istungil kohal olevad volikogu liikmed, kes ei moodusta volikogu koosseisu enamust, ei oleks tegemist kehtiva otsusega. Sel juhul ei olekski otsus vastu võetud ja kaebaja saaks tugineda selle tühisusele. Sellise otsuse, millele ei ole kehtestatud kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet, saaks aga volikogu enamus ise kehtetuks tunnistada. Ka praegusel juhul nähtub kaebusest, et sellisel viisil vaidluse lahendamise võimaluse välistab just see, et kaebajal ei ole talle meelepärase tulemuse saavutamiseks piisavalt poliitilist toetust volikogus. See aga ei ole küsimus, mida saaks lahendada kohtumenetluses.
17.Ringkonnakohus osutab täiendavalt veel sellele, et isegi juhul, kui seadus annaks kaebajale kaebeõiguse enda umbusaldamise otsuse vaidlustamiseks kaebusega halduskohtus, ei oleks kaebaja eesmärk, jätkamine volikogu esimehe ametis, kaebusega saavutatav. Olukorras, kus volikogu on valinud uue esimehe, ei saaks kaebaja volitused volikogu esimehena ennistuda, sest volikogul saab olla üks esimees. Seetõttu ei aitaks umbusalduse avaldamise otsuse tühistamine kaebajat ning soovitud ameti saamiseks tuleks ikkagi leida selleks piisav toetus volikogu liikmete hulgas.
18.Olukorras, kus kaebeõiguse puudumine on piisavalt selge, ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse korras kaevatavate otsuste kehtivuse peatamine. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustavad nii kaebuse eduväljavaate puudumine kui ka ülekaalukas avalik huvi kohaliku omavalitsuse organite tegutsemisvõime säilimiseks ja juhtimise stabiilsuse tagamiseks. Kaebaja huvi, jätkuvalt täita volikogu esimehe ülesandeid, jääb kaalult avalikule huvile selgelt alla.
19.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.