PKI OÜ kaebus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühistamiseks osas, milles see puudutab Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a, Kadaka tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn 6 ja Moonalao tn 20 kinnistuid ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamiseks või alternatiivselt nimetatud kirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja OÜ Favorte kaebus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjas nr 10-6/1490-2 sisalduva haldusakti tühistamiseks OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas või alternatiivselt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kohustamiseks jätkata detailplaneeringu nr DP015730 menetlusega ning Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021 korraldusega nr 916 vastuvõetud vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja 1: PKI OÜ, esindajad v-adv Mikk Lõhmus ja v-adv Vitali Šipilov Kaebaja 2: OÜ Favorte, esindaja v-adv Toivo Viilup Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Inge Lumiste ja Andres Aas
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung, 30.08.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja PKI OÜ kaebus osaliselt ja tuvastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühisus osas, milles see puudutab Kadaka tee 195a, Kadaka tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn 6 ja Moonalao tn 20 kinnistuid.
2.Jätta rahuldamata kaebaja PKI OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamiseks või alternatiivselt nimetatud kirja õigusvastasuse tuvastamiseks.
3.Rahuldada kaebaja OÜ Favorte kaebus ning tuvastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühisus OÜ Favorte kinnistuid puudutavas osas ning tuvastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjas nr 10-6/1490-2 sisalduva haldusakt tühisus detailplaneeringu menetluse peatamisel OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas ning tühistada Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021 korraldus nr 916.
4.Mõista vastustajalt kaebaja PKI OÜ kasuks välja summa 3800 eurot.
põhjendatud menetluskulud
5.Mõista vastustajalt kaebaja Favorte OÜ kasuks välja põhjendatud menetluskulud summa 4000 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. detsembril 2022 esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PKI OÜ-le kuuluvad Tallinna linnas, Haabersti linnaosas kinnistud asukohaga Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a, Kadaka tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn 6 ning Moonalao tn 20. Paldiski mnt 241b alale algatati 19.09.2012 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1268-k detailplaneeringu koostamine ning see võeti vastu 18.05.2021 ning
kehtestati Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2022 korraldusega nr 455. 17.06.2015 algatati korraldusega nr 1015-k Kadaka tee 195 a ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise menetlus. Selle detailplaneeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud.
2.OÜ-le Favorte kuuluvad Tallinnas, Haabersti linnaosas kinnistud asukohaga Mäeküla tn 12, Mäeküla tn 13, Mäeküla tn 16, Mäeküla tn 20, Tähetorni tn 96 ja Tähetorni tn 90b. Tallinna linnavalitsuse 28.05.2008 korraldusega nr 947-k algatati Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneering.
3.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38 „Haldusaktide andmise menetluste peatamine kavandatava Astangu-Mäeküla kaitseala piirkonnas“ (edaspidi 04.06.2021 käskkiri) otsustati peatada haldusaktide andmise menetlused ametile esitatud Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud maaalal (04.06.2021 käskkirja lisa) ja sellega piirnevat ala puudutavate taotluste osas, mis võivad mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit.
4.Keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30 võeti vastu „Astangu nahkhiirte, roheraunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Määrusega moodustatakse I kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide rohe-raunjala (Asplenium viride) ja püstkiviriku (Saxifraga adscendens) ning II kaitsekategooriasse kuuluva pruuni raunjala (Asplenium trichomanes) kasvukohtade ja II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiireliikide veelendlase (Myotis daubentoni), tiigilendlase (Myotis dasycneme), tõmmulendlase (Myotis brandtii), habelendlase (Myotis mystacinus), suurkõrva (Plecotus auritus) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaikade kaitseks ühine püsielupaik Harju maakonnas Tallinna linnas Haabersti linnaosas.
5.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjaga nr 10-21/1815-1 (OÜ Favorte kaebuse lisa 1) edastati PKI OÜ-le ja OÜ-le Favorte 04.06.2021 käskkiri, milles oli muuhulgas öeldud, et „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet peatab haldusaktide andmise menetlused kavandatava kaitseala maa-ala ja sellega piirnevat ala puudutavate taotluste osas, mis võivad mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Amet jätkab nende haldusaktide menetlust, mis potentsiaalselt ei mõjuta kavandatava kaitseala seisundit. Juhul, kui olete esitanud taotluse, mille lahendamine võib mõjutada kavandatava kaitseala seisundit, teavitame Teid taotluse menetlemise peatamisest eraldi.“.
6.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet vastas 22.06.2021 kirjaga nr 10-6/1490-2 (OÜ Favorte kaebuse lisa 5) OÜ Favorte 27.05.2021 (OÜ Favorte kaebuse lisa 3) esitatud pöördumisele ning märkis, et peatab Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetluse. Amet selgitas, et jätkab menetlust pärast seda, kui on valminud ekspertiis ja tehtud otsus loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise kohta.
7.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 28.06.2021 kirjaga nr 3-2/19/3507-2 „Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringust“ (PKI OÜ kaebuse lisa 12) teavitati PKI OÜ-d, et kõik käimasolevad ehituse- ja planeerimisvaldkonna menetlused peatatakse käskkirja andmisest arvates taotluses näidatud maa-alal kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks.
8.Favorte OÜ esitas 12.07.2021 (Favorte OÜ kaebuse lisa 6) Tallinna linnale vaide haldusaktide menetluste peatamise peale.
9.PKI OÜ esitas 22.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-21-1675) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühistamiseks osas, milles see puudutab kinnistuid Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a, Kadaka tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn 6 ja Moonalao tn 20 ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse
tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse peatada 04.06.2021 käskkirja ning 28.06.2021 kirja kehtivus PKI OÜ-le kuuluvate kinnistute osas.
10.Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2021 määrusega PKI OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021 korraldusega nr 916 „Vaideotsus (detailplaneeringu koostamise jm menetluste peatamine Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise menetluse ajaks)“ (OÜ Favorte kaebuse lisa 7) jäeti OÜ Favorte vaie rahuldamata.
12.OÜ Favorte esitas 14.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse ( Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-9-1/21/38 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjas nr 10-6/1490-2 sisalduva haldusakti tühistamiseks OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas või alternatiivselt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kohustamiseks jätkata detailplaneeringu nr DP015730 menetlusega ning 01.09.2021 korraldusega nr 916 vastuvõetud vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-2086).
13.Tallinna Halduskohus liitis 21.09.2021 määrusega haldusasjad nr 3-21-1675 ja 3-21-2086 ühte menetlusse, liidetud haldusasja numbriks jäi 3-21-1675.
14.Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022 korraldusega1 nr 569 Astangu-Mäeküla looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse. Korralduse lisast 1 „Astangu-Mäeküla kaitseala välispiir“2 nähtub, et kaitseala välispiiri on osaliselt korrigeeritud ning erinevalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjale nr T-9-1/21/38 lisatud kaitseala välispiiri ettepanekust (PKI OÜ kaebuse lisa 11 lisa) on mitmed kaebajatele kuuluvad kinnistud kavandatavast kaitsealast välja jäänud.3
15.Asjas toimus kohtuistung 30.08.2022, millel kaebaja loobus kaebusest Paldiski mnt. 241b osas, mille kohta on kehtestatud detailplaneering.
KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
16.Kaebaja 1 nõuab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-91/21/38 tühistamist osas, milles see puudutab Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a, Kadaka tee 901, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92 ja Moonaloa tn 6 kinnistuid. Ühtlasi nõuab kaebaja 1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist.
17.Kaebaja 1 leiab, et käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada. Käskkirjast ei selgu õigused ega kohustused, mistõttu võib tegemist olla isegi tühise haldusaktiga. Käskkirjast ei nähtu selle ruumiline ulatus (ehk see, millistele kinnistutele käskkiri laieneb), sisuline ulatus (ehk see, milliste taotluste menetlemine peatatakse ehk millised taotlused võivad mõjutada ettepanekust nimetatud Astangu-Mäeküla looduskaitseala seisundit) ega see, milliseid loodusobjekte silmas peetakse. Neid küsimusi ei täpsusta ka käskkirjale järgnevad kirjad. Leitav arvutivõrgus: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/AstanguM%C3%A4ek%C3%BCla%20algatamise%20korraldus_2.pdf
Menetluse algatamise korraldusele lisatud kaardi kohaselt hõlmab kavandatav kaitseala OÜ-le Favorte kuuluvatest kinnisasjadest osa Tähetorni tn 90b kinnistut ning osa Tähetorni tn 96 kinnistust ning PKI OÜ-le kuuluvatest kinnistutest üksnes Moonalao tn 6, Moonalao tn 20 ja Kadaka tee 92 kinnistuid.
18.Käskkirjal puuduvad mis tahes põhjendused ja seega on see formaalselt õigusvastane. Samas lasus vastustajal selles küsimuses kõrgendatud põhjendamiskohustus. Vastustajal on looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lõike 6 alusel väga lai kaalutlusõigus, millega peab kaasnema ka ulatuslik põhjendamiskohustus.
19.Käskkiri on ka materiaalselt õigusvastane ning vastuolus kohaliku looduskaitse eesmärkidega. Vastustaja soovib võtta kohaliku kaitse alla objektid, mida ei õnnestunud võtta riikliku kaitse alla ehk millel ei ole spetsiifilist kohalikku kaitsevajadust. Käskkirja aluseks olevas ettepanekus on taotletud looduskaitseala moodustamist, mis on riiklikul, mitte kohalikul tasandil kaitstav loodusobjekt. Ettepanku põhjendustest ei nähtu, et loodusobjektid, mille kaitset taotletakse, oleksid kohaliku kaitseväärtusega.
20.Vastustaja on jätnud kaalutlusõiguse täielikult teostamata, kuid kohaldanud rangeima võimaliku tagajärje nii ajaliselt, ruumiliselt kui ka looduskaitseliselt. Seega rikub käskkiri maaomanike õigusi suurimal võimalikul määral. Riigikohus on rõhutanud, et kohalikul omavalitsusel on loodusobjekti kaitse alla võtmise üle otsustades ulatuslik kaalutlusruum, mille sisustamisel tuleb arvestada ka kaitsmise vastu rääkivate huvidega. Mida mõjusamad on kaitsmise vastu rääkivad seisukohad, seda kaalukam peab olema piirkondlik huvi objekti kaitsmise vastu (Riigikohtu 30.05.2019 otsus asjas nr 3-17-563, p 9).
21.Käskkiri on ebaproportsionaalne, kuna kaebaja kinnistute osas ei ole looduskaitsevajadust. Keskkonnaminister on kinnitanud, et alal esinevate liikide kaitse on juba tagatud planeerimisdokumentide ja moodustatud püsielupaigaga. Ka Keskkonnaamet on leidnud, et ala täiendav kaitse ei ole vajalik. Alal leiduvaid liike, mis ei ole kaetud püsielupaigaga, on võimalik kaitsta isendikaitse kaudu.
22.Kaebaja 1 kinnistud asuvad ettepanekus toodud ala äärealal (v.a Moonalao 6 ja 20 kinnistud, millele laieneb juba moodustatud püsielupaik) ja ei ole kaitseala jaoks olemuslikult sobilikud. Oma kinnistute arendamisel, sh detailplaneeringute menetluses, on kaebaja viinud läbi mitmed keskkonnaalased uuringud. Need kinnitavad, et Paldiski mnt 241b kinnistu ning Kadaka tee 195a ja selle lähiala puhul ei esine looduskaitsevajadust, mis õigustaks kaitseala loomist. Paldiski mnt 241b kinnistu puhul ei ole leitud kahepaikseid ja roomajaid, samuti ei ole seda ala kahepaiksetele ja roomajatele väärtuslikuna välja toodud. Kadaka tee 195a ja selle lähiala (st ka Kadaka tee 90a, 90b ja 92 kinnistu) puhul ei tuvastanud planeeringualal läbi viidud tolmeldajate ja päevaliblikate uuring kaitsealuseid liblikaliike ning kimalaste liigiline koosseis ei ole selline, mida naabruses ei esineks.
23.Käskkiri rikub kaebaja 1 õiguspärast ootust. Üldplaneering ja teemaplaneering lubavad kaebaja 1 kinnistutel arendus- ja ehitustegevust. Ka ettepanekus viidatud Tallinna rohealade teemaplaneeringu kaardi järgi asuvad kaebaja kinnistud (v.a Moonalao 6 ja 20 kinnistud, millele juba laieneb püsielupaik) mitte rohealal, vaid „arendusalal loodava või säilitatava rohevõrgustikuga“, kus tuleb tagada vaid haljastuse minimaalne osakaal (kaebaja 1 kaebuse lisa 24).
24.Kaebaja 1 õiguste riive on väga intensiivne ning ebaselge ja põhjendamata looduskaitsevajadus ei kaalu seda üles. Käskkiri keelab kaebajal täielikult arendada ligi 25 hektari suurust ala ning rikub õiguspärast ootust, mis kaebajal on kujunenud planeerimisdokumentide ja ligi 10 aastat kestnud looduskaitsemenetluse alusel.
25.Kergekäeliselt, ilma igasuguse kontrollita ja põhjendusi esitamata kõigi haldusmenetluste peatamine on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja õigusvastane.
26.28.06.2021 esitas TLPA kaebajale 1 kirja seoses Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetluse peatamisega (kaebaja 1 kaebuse lisa 12). Kaebaja 1 möönab, et 28.06.2021 kirja õiguslik olemus on ebaselge ning tegemist võib olla informatiivse
dokumendiga. Siiski sellest, et seoses teise kaebaja kinnistutel menetletava planeeringuga – Paldiski mnt 241b detailplaneeringuga – ei ole kaebajale sellist kirja esitatud, võib järeldada, et 28.06.2021 kiri võib omada regulatiivset toimet. Seega ei ole välistatud, et tegemist on haldusakti või toiminguga, mis mõjutab kaebaja õigusi. Selguse huvides vaidlustab kaebaja ka 28.06.2021 kirja ning taotleb selle tühistamist, alternatiivselt (juhul, kui kohus peab kirja haldustoiminguks) kirja õigusvastasuse tuvastamist. 28.06.2021 kiri on õigusvastane samadel põhjendustel nagu ka vaidlusalune käskkiri.
27.Vastustaja seisukoht, mille järgi ei ole käskkirjaga planeerimismenetlusi peatatud, on vastuolus vastustaja kirjade sisuga. Vastustaja on läbivalt rääkinud kindlas kõneviisis menetluste peatamisest ilma mingisuguste täiendavate toimingute/haldusaktide vajaduseta ega lisatingimusteta. Kui vastustaja soovinuks siduda menetluste peatamist mingite täiendavate asjaoludega, oleks vastustaja kasutanud tingivat kõneviisi.
28.Vastustaja seisukoht on vastuolus ka vastustaja tegevuse ja faktilise olukorraga. Ka vastustaja tegevus ja registriandmed näitavad, et detailplaneeringute menetlemine on käskkirjaga peatatud. Väljavõtted Tallinna planeeringute registrist (PKI 3.08.2021 seisukoha lisa 1) näitavad, et Paldiski mnt 241b kinnistu detailplaneeringu ning Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlus on peatatud, seda viitega just käskkirjale. Ka hiljem on Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringut läbi vaatav vastustaja ametnik PKI-le teatanud, et planeerimismenetlus sõltub ekspertiisist moodustatava kaitseala kohta ning alles pärast ekspertiisi valmimist saab otsustada, kuidas planeerimismenetlusega edasi minna (lisa 1). Vastav ekspertiis (Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse looduskaitseline ekspertiis, vastuse lisa 1; edaspidi ekspertiis) on valminud juba 2021. a sügisel, st pea aasta tagasi, kuid planeerimismenetluses ei ole vastustaja ühtegi toimingut teinud4. Seega on planeerimismenetlus peatatud ka faktiliselt.
29.Vastuses toodu on suuresti asjakohatu. Käskkirja õiguspärasust tuleb hinnata 4.06.2021 seisuga.
30.Isegi kui käskkiri ei oleks regulatiivne, oleks see õigusvastane või tühine. Käskkiri on igal juhul vastuolus selguse ja üheselt mõistetavuse nõudega (HMS § 55 lg 1). Samuti võib käskkiri ebaselguse tõttu olla HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. PKI nõustub Favorte seisukohaga, et käskkiri võib olla tühine ka HMS § 63 lg 2 p 2 alusel, kuna sellest ei ole võimalik tuvastada, kes on käskkirja adressaat ehk planeeringud võivad mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Ka siis, kui käskkiri oleks mitte haldusakt, vaid toiming, oleks see ebaselguse tõttu õigusvastane.
31.Ebaselgete avaldustega tekitatud tagajärgi ja riske peab kandma avalik võim, mitte üksikisikud. PKI nõustub Favorte kaebuse tooduga, mille järgi vastustaja tekitatud õigusselguse puudumine takistab kaebajate vara majandamist ja ettevõtlustegevust, st rikub nende ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Samuti rikub käskkiri kaebajate õiguspärast ootust.
32.Detailplaneeringute menetluse peatamine on kohtus vaidlustatav. Käskkirja vaidlustatavust toetab ka vastuses viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-62-08 – see ei välista menetluse peatamist kui toimingu vaidlustamist, vaid võimaldab seda olukorras, kus menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja- 21). Lisaks ei puudutanud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-62-08 LKS § 8 lg 6 kohaldamist, vaid olukorda, kus peatamine oli tehtud samas menetluses. Praegu on aga peatamine tehtud muus menetluses kui planeerimismenetluses – looduskaitse alla võtmise menetluses.
33.Kaebaja jääb ka seisukohale, et käskkiri ei ole proportsionaalne ja antud kaalutlusvigadega, kuna kaitseala laiendamine PKI kinnistutele ei ole põhjendatud (vt II kd tl 96-98p).
34.Kaebaja 1 palub hüvitada oma menetluskulud kokku summas 19591,20 eurot (kaebaja 1 2.09.2022 taotlus).
35.Kaebaja 2 nõuab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirja nr T-91/21/38 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt tühistamist OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjas nr 10-6/1490-2 sisalduva haldusakti tühistamist OÜ Favorte omandis olevaid kinnistuid puudutavas osas või alternatiivselt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti toimingu õigusvastasuse tuvastamist ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kohustamist jätkata detailplaneeringu nr DP015730 menetlusega ning 01.09.2021 korraldusega nr 916 vastuvõetud vaideotsuse tühistamist.
36.Vaidlustatud käskkiri on tühine. Vastavalt HMS § 63 lõikele 2 on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti adressaat. Käskkirjas ei ole viidatud ühelegi isikule, vaid üksnes umbmääraselt „maa-alale“. Käskkiri ei sisalda ühtegi põhjendust. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole käskkiri tühine, tuleb see alljärgnevatel põhjustel tühistada.
37.Kaebaja 2 hinnangul on haldusmenetluse peatamine võrdväärne haldusakti andmisest keeldumisega vähemalt aja vältel, mil menetlus on peatatud. Seega on tegemist vaidlustatava haldusaktiga.
38.Ettepanek Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise kohta ei õigusta haldusmenetluse universaalset peatamist. Käskkirjas ei sisaldu mistahes põhjendusi ega kaalutlusi, mis võimaldaksid mõista, millistele asjaoludele tuginedes on vastustaja haldusmenetluste universaalset peatamist vajalikuks pidanud. Käskkiri on oluliste motiveerimispuudustega.
39.Erinevalt vaideotsuses (vt p 6.3.) märgitust ei ole käskkirjas ja kaebajale 2 edastatud 22.06.2021 kirjas nr 10-21/1815-1 esitatud selgitused „igati asjakohased, arusaadavad ja piisavad“. Käskkiri ei vasta HMS § 54 ja § 56 nõuetele ning ei ole seega õiguspärane.
40.Väär on vaideotsuses punktis 6.4. avaldatud seisukoht, et looduskaitseala moodustamisest loobumine ei anna alust pidada ala kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekut perspektiivituks.
41.Kuigi LKS § 8 lg 1 on sätestatud nn igaüheõigus ettepaneku esitamiseks loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, ei tulene nimetatud regulatsioonist järeldus, justkui peaks vastavasisulise ettepaneku esitamine tooma imperatiivselt kaasa kõigi ettepanekuga hõlmatud piirkonda jäävate planeeringute menetlemise ja/või mistahes muude haldusaktide andmisele suunatud haldusmenetluste peatamise. LKS § 8 lg 6 sätestatud võimaluse näol on tegemist haldusorgani õigusega ning vastava õiguse kui diskretsiooni teostamisel on haldusorgan kohustatud arvestama kõiki olulisi asjaolusid ja kõigi osapoolte (sh piirkonna kinnistuomanike) põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Vastustaja poolt menetluse peatamise argumentatsioon pidanuks sisaldama minimaalselt seda, mis asjaoludel annab esitatud ettepanek aluse kahelda seni tehtud uuringute ja analüüside tulemustest ning võimaldab eeldada, et ilmnenud on mingid uued asjaolud, mis erinevalt varasemalt antud piirkonna osas läbiviidud menetlustest selle looduskaitse alla võtmist õigustavad.
42.Kaebajale 2 ei ole arusaadav, kas temale kuuluvate ehitusõigusega kinnistute osas peab vastustaja võimalikuks edaspidi esitatavate taotluste (sh ehitusloa taotluse) sisulist menetlemist või mitte. Õigusselguse puudumine takistab kaebajal 2 otseselt enda vara majandamist. Olukorras, kus puudub selgus olemasoleva ehitusõiguse realiseerimise võimalikkuse osas, ei ole kaebajal 2 võimalik oma majandustegevust kavandada. Mõistlikult ei saa eeldada, et kaebaja 2 teeks igaks juhuks kulutusi projektdokumentide koostamiseks kui on teada, et haldusorgan ei kavatse valmiva ehitusprojekti alusel esitatavat ehitusloa taotlust sisuliselt
menetlema asudagi. Sellise viivitusega kaasnev varaline kahju võib sõltuvalt asjaoludest ulatuda miljonitesse eurodesse. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et käskkirjast nähtuksid konkreetsed taotlused, mille menetlemise peatamist vastustaja põhjendatuks peab.
43.Vastustaja teavitas 22.06.2021 kirjaga nr 106/1490-2 kaebajat 2 detailplaneeringu menetlemise peatamisest. Kaebaja 2 hinnangul oli DP selline peatamine lubamatu.
44.LKS § 8 lg 6 sätestatud kaalutlusõiguse realiseerimisel tuleb möödapääsmatult arvestada seni Astangu-Mäeküla piirkonna looduskaitseala ja püsielupaikade moodustamisele suunatud menetluste käigus tuvastatud asjaolusid. Teostatud ekspertiiside ja hinnangute käigus on piirkonna looduskaitselised väärtused ammendavalt kaardistatud ning töötatud välja ka optimaalsed ja tasakaalustatud meetmed nende kaitsmiseks. Olukorras, kus seni teostatud ekspertiiside komplekse analüüsi tulemusena ei ole vastava valdkonna asjatundjate poolt piirkonda looduskaitseala moodustamist põhjendatuks peetud ning on leitud, et looduskaitseliste eesmärkide saavutamine on võimalik läbi püsielupaikade moodustamise, jääb arusaamatuks vastustaja kergekäeline seisukoht, justkui õigustaks LKS § 8 lg 1 kohase ettepaneku esitamine juba iseenesest mh DP menetlemise peatamist.
45.Üksikute „kodanike“ poolt LKS § 8 lg 1 alusel esitatud ettepanek Astangu-Mäeküla roheala kaitse alla võtmiseks on põhjendamatu.
46.Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaiga moodustamine on otsustatud keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30. Eelnevaga on saavutatud tasakaalupunkt kaitstavate loodusväärtuste ja linnakeskkonnale omaste kinnisvaraarenduslike ambitsioonide vahel. Lubamatu on kaebaja asetamine olukorda, kus niigi juba 13 aastat kestnud planeerimismenetlus järjekordselt peatatakse kuni 28 kalendrikuuks eesmärgiga viia läbi varasemalt juba teostatud uuringutega suuresti samasisulisi uuringuid mh DP-ga hõlmatud maa-alal, kusjuures ainsaks põhjenduseks on vastustaja arusaamatu argument, et varasemalt tehtud uuringud või Keskkonnaameti poolt nende pinnal kujundatud seisukohad ei olevat kohalikule omavalitsusele siduvad.
47.Puudub vaidlus, et kuni ettepaneku tegemiseni ei kaalunud vastustaja Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmist. Tuginedes mh vastustajalt laekunud positiivsele tagasisidele on ka kaebaja nõustunud senise planeerimismenetluse käigus arvukate kompromissidega nii Tähetorni tn rekonstrueerimise käigus kui ka selle väliselt (sh on kaebajale kuuluvale maale rajatud kergliiklustee, veejuhtimiseks vajalik infrastruktuur jne). Sellises olukorras diametraalne ja sõnamurdlik seisukoha muutus peaks olema detailselt ja faktipõhiselt argumenteeritud ning sisaldama ka vähemalt esialgselt ülevaadet sellest, kuidas kaasneva viivitusega kaebajale 2 põhjustatav kahju kompenseeritakse.
48.Kokkuvõttes on kaebaja 2 seisukohal, et vastustaja poolt DP menetlemise peatamine on õigusvastane.
49.Vaideotsus rikub kaebaja 2 õigusi sõltumata vaide esemest, kuivõrd vastustaja on vaideotsuse punktis 6.9. mitte üksnes õigustanud detailplaneeringu kehtestamata jätmist 01. juuliks 2018. a., vaid on viidanud sellele, et planeeringu koostamise korraldaja võib otsustada detailplaneeringu koostamise lõpetamise ning et „mõistlik aeg DP menetlemiseks hakkab ammenduma“. Vastustaja hoiatus, et ta võib DP jätta üldse kehtestamata olukorras, kus vastustaja ise venitab ebamõistlikult DP menetlemisega, ei ole hea haldusega kooskõlas. Seetõttu taotleb kaebuse esitaja ka vaideotsuse tühistamist.
50.Väär on vastustaja vastuses rõhutatu, justkui kaebaja 2 poolt vaidlustatud käskkiri ise ei peata ühegi konkreetse taotluse menetlust, vaid annab üksnes aluse Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile peatada nende taotluste menetlused, mis võivad mõjutada võimalikku Astangu-Mäeküla kaitseala seisundit. Kaebaja 2 kaebuse lisana 1 esitatud 22.06.2021 kirjas nr
10-21/1815-1 avaldas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ühemõtteliselt, et Käskkirjaga „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet peatab haldusaktide andmise menetlused kavandatava kaitseala maa-ala ja sellega piirneva ala puudutavata taotluste osas, mis võivad mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit“. Käskkirjast ega selle kaaskirjast ei selgu, millised on need haldusaktid, mille menetlust väidetavalt jätkatakse ja mis „potentsiaalselt ei mõjuta kavandatava kaitseala seisundit“, mistõttu Kaebaja II sai ja pidigi järeldama, et haldusmenetlused peatatakse nii ehitusõigusega kinnistute kui DP kinnistute osas. Vastustaja on seda DP kinnistute osas ka kaebajale 2 kinnitanud 22.06.2021 kirjaga nr 10-6/1490-2. Olukorras, kus käskkirjaga kõigi haldusaktide menetlus peatatakse, välja arvatud erandid, mida ühelgi haldusakti adressaadil ei ole käskkirja pinnalt mõistlikult võimalik sisustada, ei selgu haldusaktist selle adressaat, mistõttu käskkiri on HMS § 63 lg 2 kohaselt tühine.
51.Vastustaja on vastuses üksnes korranud varasemas kirjavahetuse avaldatut ning ei ole argumenteerinud (ega saagi argumenteerida) seda, kuidas kaebaja 2 kaebuses esitatud seisukohad välistaksid kaebuse rahuldamist.
52.Detailplaneeringu menetluse peatamine pidanuks olema vastustaja poolt eriti põhjalikult kaalutletud ja motiveeritud. Nagu Kaebaja 2 selgitas kaebuses, siis mistahes selliseid motiive käskkiri ei sisalda.
53.Käesoleval juhul oli enne käskkirja vastuvõtmist enam kui 10 aasta vältel leitud, et kaitsmisväärsete loodusväärtuste säilitamiseks ei ole Astangu-Mäeküla piirkonnas põhjendatud looduskaitseala moodustamine, vaid piisab püsielupaiga moodustamisest. Sellises olukorras, kus juba menetluse alustamist ei ole vastustaja poolt käskkirjaga nõuetekohaselt motiveeritud (diskretsiooniõigust on kuritarvitatud), jäävad asjakohatuks vastustaja vastuse punktides 16-18 toodud arutlused selle kohta mitmes etapis toimub kaitse alla võtmise menetlus või mis etapis see menetlus käesoleval ajal väidetavalt on. Olukorras, kus käskkirjaga on juba haldusmenetluse alustamine olnud tühine ja/või õigusvastane, ei saaks ühelgi juhul sellise haldusmenetluse tulemuseks olla õiguspärane haldusakt.
54.Arvestades, et juba haldusmenetlust on alustatud ebaõigesti, ei saa õiged olla ka vastustaja väited, justkui käesoleval ajal ei saa rääkida kaebaja 2 õiguste rikkumisest. Vastustaja ei ole vaielnud 08.11.2021 vastuses vastu sellele, et käesoleval juhul on DP kinnistute ala varasemalt läbiviidud uuringute ja ekspertiiside tulemusena igakülgselt läbi uuritud ning leitud, et kaitsmisväärsete loodusväärtuste säilitamiseks ei ole põhjendatud looduskaitseala moodustamine, vaid piisab püsielupaiga moodustamisest ega ka sellele, et vähemalt kuni käesoleva halduskohtumenetluse esemeks oleva menetluse alguseni objektiivseid takistusi detailplaneeringu kehtestamiseks ei esinenud. Sellest tulenevat õiguspärast ootust arvestades on kaebaja 2 nõustunud DP menetluses arvukate kompromissidega ja kandnud märkimisväärseid kulusid. Kõik need toimingud, mis järgnevad käskkirja vastuvõtmisele, tekitavad kaebajale 2 olulise kahju. Kaebaja 2 leiab, et tekkiva kahju peab temale hüvitama vastustaja, kui käskkirja tulemusena alustatud haldusmenetluse tõttu ei õnnestu kaebajal 2 tehtud investeeringuid tagasi teenida (vt analoogia korras Riigikohtu 08.05.2014 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-9-14 punkte 33-34).
55.Kaebaja 2 rõhutab, et vastustaja poolt viidatud Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse looduskaitsealasele ekspertiisi käskkirja vastuvõtmise ajal ei eksisteerinud, mistõttu ei saa viidatud ekspertiis välistada kaebuse rahuldamist.
56.LKS § 8 lg 3 kohaselt oli vastustaja kohustatud kohaliku huvigrupi poolt esitatud ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse üle otsustamiseks viima läbi ekspertiisi kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku ehk eksperdi. Käesoleval juhul rajanevad vastustaja argumendid kaitseala moodustamise
vajalikkuse osas sisuliselt tervikuna vastusele lisatud Astangu-Mäeküla käisele põhjendatuse looduskaitselisel ekspertiisil, mille koostajaks ei ole aga sõltumatu ekspert, vaid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu ja -korralduse peaspetsialist Lauri Klein. Seega tugineb vastustaja kaebaja 2 õiguste rikkumisel üksnes enda ametniku seisukohtadele.
57.Väär on vastustaja vastuses esitatud seisukoht, et vastustaja ei ole seotud riigi poolt kaitse alla võtmise suhtes tehtud otsustega.
58.Riigikohus on juba 2002. aastal postuleerinud: diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus näeb ette diskretsiooni, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2002 otsuse asjas nr 3-3-1-52-02 p 11). Kaebaja 2 kordab, et Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaiga moodustamine on otsustatud keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30. Seetõttu, kahtlemata piirab see fakt, et juba riiklikult on saavutatud tasakaalupunkt kaitstavate loodusväärtuste ja linnakeskkonnale omaste kinnisvaraarenduslike ambitsioonide vahel, vastustajat diskretsiooniõiguse teostamisel ja Kaebaja II õiguste täiendaval piiramisel käskkirjaga ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirja nr 10-6/1490-2. Kaebaja 2 leiab, et sellises olukorras, kus 2003 kuni 2019 on antud piirkonnas teostatud kokku 46 uuringut (vt kaebuse lisa 8), ei saa peale 14 aastat DP menetlust kaebaja 2 jaoks sõnamurdlikult ühtäkki eelistada väidetavaid avalikke huve puutumatu looduskeskkonna säilitamisele kaebaja 2 huvile tagada inimesi rahuldav elukeskkond ning sellega kaasnev majanduse areng. Kaebaja 2 on seisukohal, et menetluse peatamine on käsitletav haldusaktina. Erinevalt vastustaja poolt avaldatud seisukohtadest tulenevalt ei teeni DP menetluse peatamine kuidagi kaebaja 2 huve. EhSRS § 1 lg 4 kohaselt pidanuks planeerimismenetlus olema läbi viidud 3 aasta jooksul nimetatud seaduse jõustumisest ehk hiljemalt 01.07.2018, mistõttu vastustaja käitumine ja DP menetlusega viivitamine on ilmselgelt käsitletav õigusvastase ja kaebaja 2 huve rikkuva tegevusena.
59.Vastustaja on käesolevas menetluses läbivalt argumenteerinud mh seda justkui võiks kaebajate poolt vaidlustatud haldusmenetluste peatamist käsitleda lubamatuna üksnes juhul, kui tegemist oleks eesmärgipäratu menetluse peatamisega, ning kuna kaebaja 2 kinnistute osas võib kaitseala moodustamise korral detailplaneeringu sisu oluliselt muutuda, siis ei saa väita, et menetluse peatamine oleks vastavas osas eesmärgipäratu. Kaebaja 2 vastustajaga ei nõustu ning selgitab selles osas täiendavalt järgnevat. Kirjavahetusest vastustajaga (22.08.2022 vastuse lisad 1-7, III kd tl 19-42) järeldub üheselt, et DP menetlemise tervikuna peatamiseks puudus ja puudub jätkuvalt mistahes arusaadav eesmärk või mõte, kuivõrd mh vastustaja enda poolt tellitud ekspertiisi tulemusena ei peeta põhjendatuks kavandatava kaitseala moodustamist kogu DP-ga hõlmatud maa-ala osas, mistõttu objektiivsed takistused DP menetluse jätkamiseks vähemalt positsioonide 1 kuni 22 osas puuduvad. Seda kinnitab üheselt ka fakt, et linnaametite endi väitel teevad nad juba alates veebruarist 2021. a. „koostööd“ DP-u osalise vastuvõtmise võimalikkuse väljaselgitamiseks. Asjaolu, et viidatud „koostöö“ ei ole käesoleva ajani materialiseerunud mitte ühegi arusaadava menetlusotsusena, on eelneva kontekstis teisejärguline ning viitab üksnes vastustaja haldussuutmatusele. Olukorras, kus linna enda kinnitusel ei ole ühelgi juhul mõeldav kaitseala moodustamine ekspertiisiga põhjendatuks peetust suuremal maa-ala, on ilmselge, et DP menetlemise peatamiseks maa-ala osas, mille arvel kaitseala moodustamist isegi mitte ei kaaluta, puudub igasugune õigustus.
60.Lisaks esitab kaebaja 2 asja materjalide juurde vastustaja tellimusel Advokaadibüroo TRINITI poolt 30.12.2021 koostatud õigusliku hinnangu aruande/memorandumi (edaspidi nimetatud Õiguslik Hinnang; lisa 8, II kd tl 43-61p). Õiguslik hinnang tehti kaebajale 2 kättesaadavaks vastusena kaebaja 2 poolt esitatud teabenõudele alles 10.08.2022. Vastavalt Õiguslikule Arvamusele võib kavandatava kaitseala moodustamine õigusvastaselt riivata mh Tähetorni tn 96 kinnistu omaniku omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust, kusjuures see riive on erakordne, isegi juhul, kui riive ei oleks õigusvastane. Hiljemalt viidatud Õigusliku Hinnanguga tutvumise järgselt pidi vastustaja mõistma, et Tähetorni tn 96 kinnistu arvel kavandatava kaitseala moodustamine kaebaja 2 õigusi rikkumata võimalik ei ole ning et vähemalt Tähetorni tn 96 kinnistu kaasamine kaitseala koosseisu toob suure tõenäosusega kaasa vastava haldusakti eduka vaidlustamise (tühistamise) kõnealuse kinnistu osas. Ilmselgelt ei ole planeerimismenetluse peatamine põhjendusega, et eraldiseisvas haldusmenetluses soovitakse anda etteteadaolevalt õigustühine haldusakt, käsitletav eesmärgipärase menetluse peatamisena mh Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-56-08 tähenduses.
61.Kaebaja 2 palub hüvitada oma menetluskulud kokku summas 4165.20 (Kaebaja 2 30.08.2022 taotlus).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
62.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ning kaebajate kõik menetluskulud kaebajate endi kanda. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
63.Kaebajate vaidlustatud käskkiri ise ei peata ühegi konkreetse taotluse menetlust, vaid annab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile aluse peatada nende taotluste menetlused, mis võivad mõjutada võimaliku Astangu-Mäeküla kaitseala seisundit.
64.Kaebajate osas tuleb vahet teha selles, et kaebajat 1 ei ole Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti menetluse peatamisest eraldi teavitanud. Ka TLPA selgitas 29.07.2021 kirjas, et ameti 28.06.2021 kiri nr 3-2/19/3507-2 ei ole käsitatav menetlust peatava haldusaktina ning kinnitanud, et haldusakti menetlus ei ole peatatud. Nimetatut arvestades leiab vastustaja, et TLPA toimingud ei ole kaebaja 1 õigusi rikkunud.
65.Kaebaja 2 detailplaneeringu taotluse menetluse peatamine on õiguspärane. Kaebajale 2 on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet edastanud eraldi 22.06.2021 kirja nr 10-6/1490-2, mille kohaselt peatab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetlemise ning jätkab menetlust pärast seda, kui on valminud ekspertiis ja tehtud otsus loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise kohta (kaebaja 2 kaebuse lisa 5).
66.Detailplaneeringu menetlus on peatatud LKS § 8 lg 6 alusel ning menetluse peatamise on tinginud eesmärk vältida olukorda, kus vastustaja peab DP menetluses muutma looduskaitselisi tingimusi või taganema neist uute asjaolude tõttu. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on kaebajale 2 menetluse peatamise põhjendused eelviidatud kirjas esitanud. Muu hulgas on kaebajale 2 selgitatud, et tulenevalt asjaolust, et Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu ala on valdavalt loodusliku taimkattega roheala, mis Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt kuulub ala rohevõrgustiku arengualasse ja on hõlmatud võimaliku Astangu-Mäeküla kaitsealaga, ning asjaolust, et vastustaja on tellinud Astangu-Mäeküla piirkonna kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse, otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, peatatakse detailplaneeringu menetlus seetõttu, et ametil ei ole võimalik seada looduskaitselisi tingimusi ilma, et sel puuduks mõju võimaliku kaitsealaga hõlmatud loodusobjekti seisundile (kaebaja 2 kaebuse lisa 5).
67.Tallinna linn on nende toimingute tegemisel lähtunud LKS-st tulenevast loogikast. LKS § 8 lg 1 järgi on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse
alla võtmiseks. 26.03.2021 on vastavasisuline ettepanek Astangu-Mäeküla kaitseala suhtes esitatud. Nimetatud sätte kohaselt on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ka peatanud (kaebajaga 2 seotud) Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetlemise, jätkates menetlust pärast seda, kui on valminud ekspertiis ja tehtud otsus loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise kohta. LKS § 8 lg 3 järgi korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (eksperdi). Nimetatud ekspertiis on käesolevaks hetkeks valminud (vastustaja vastuse lisa 1) ning ka kaebajatele edastatud. LKS § 8 lg 5 kohaselt, kui ekspertiisiga on selgunud, et loodusobjektil on looduskaitseseadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §-s 9 sätestatuga.
68.Arvestades eeltoodut jaguneb LKS §-de 8 ja 9 kohaselt kaitse alla võtmise menetlus kaheks etapiks. Esimeses etapis (LKS § 8) alustatakse menetlust kaitse alla võtmise ettepaneku põhjendatuse väljaselgitamiseks ning kui see on põhjendatud ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse teises etapis (LKS § 9) kaitse alla võtmise menetlus. Menetluse esimene etapp hõlmab ennekõike erialateadmisest lähtuvat hinnangut ala kaitse alla võtmise vajaduse kohta ning juhul, kui Tallinna Linnavalitsus otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatada, kaasatakse teises etapis menetlusosalistena kõik puudutatud maaomanikud ning viiakse menetlus läbi vastavalt LKS §-s 9 sätestatud korrale. Ala kaitse alla võtmise otsuse teeb vastustaja lähtudes ekspertiisi tulemustest, kaasatud isikute arvamustest jm asjas tähtsust omavatest asjaoludest kaalutlusõiguse alusel, kuid vastavad kaalutlused teeb vastustaja alles pärast seda, kui on otsustanud algatada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse LKS § 9 lõike 1 alusel ning kaasanud kõik puudutatud maaomanikud, ehk menetluse teises etapis.
69.Kaebusele vastamise ajal ei ole menetluse esimene etapp veel lõppenud – Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse looduskaitseline ekspertiis on valminud, kuid Tallinna Linnavalitsus ei ole veel otsustanud ala kaitse alla võtmise menetluse algatamist. Lähtudes eelnevalt sedastatust tuleb tähelepanuta jätta kõik kaebajate looduskeskkonda puudutavad väited, sest esiteks ei ole käesoleva haldusasja esemeks küsimus sellest, kas vastustaja on õigustatud võtma kohaliku kaitse alla Astangu-Mäeküla kaitseala. Nagu eelnevalt on selgitatud, ei ole menetlus jõudnud veel LKS §-s 9 sätestatud etappi, seega ei saa praeguses menetluse staadiumis rääkida kaitseala moodustamisega seotud kaebajate õiguste rikkumisest. Teiseks tuleb märkida, et vastustaja peab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamisel lähtuma LKS § 8 lõikes 3 nimetatud eksperdi arvamusest, mitte kinnisvaraarendusest huvitatud kaebajate, kellel puuduvad looduskaitsealased eriteadmised, arusaamisest loodusväärtuste esinemise ja nende kaitsevajaduse kohta.
70.Ekspertiisi kohaselt on Astangu-Mäeküla rohealale kohaliku kaitseala moodustamine põhjendatud ja esinevad LKS-i järgsed eeldused kohaliku kaitseala loomiseks. AstanguMäeküla piirkond on nii Tallinna kui Haabersti linnaosa alal ülioluline rohevõrgustiku tuumala, mis on vähemalt viies suunas külgnevate koridoride ristumistee. Sellel alal on lisaks kogu alal esinevate väärtuslikele looduskooslustele (soiste metsade kooslused, pangametsade kooslused, linnukooslused, suurimetajate kooslused, taimekooslused ja tolmeldajate kooslused) ja sellest tulenevate loodushariduslikele võimalustele ka kõrge potentsiaal Tallinna linnas veel säilinud kunagise talumaastiku elementide ja militaarajaloo elementide tutvustamiseks. Kohalik kaitseala on oluline luua ka seetõttu, et ala on ülioluline loomade, lindude ja tolmeldajate läbirändeks ning selle ala kadumisel või killustumisel muutub suur osa Tallinna linnast eluvaesemaks (vastustaja vastuse lisa 1, ekspertiisi lk 62). Ekspertiisi tulemused annavad tunnistust sellest, et vastustaja senised LKS § 8 alusel tehtud toimingud on olnud õiguspärased ja põhjendatud.
71.LKS kohaselt on riiklik kaitseala ja kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala üksteisest erinevad kaitstavad loodusobjektid, seejuures on õigus loodusobjektide kohaliku kaitse alla võtmise menetlusi algatada ja läbi viia kohalikul omavalitsusel ning järelikult ei ole kohalik omavalitsus seotud võimalike riigi poolt kaitse alla võtmise suhtes tehtud otsustustega.
72.Lisaks näitab ekspertiis, et kaebajate kõik väited, mille kohaselt on piisavalt tehtud uuringuid ning kaitse alla võtmise arutamist põhjendavaid aspekte pole, ainetud. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 10 sätestab vältimispõhimõtte, mille kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida ning keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Sama seaduse § 11 kirjeldab ettevaatuspõhimõtte sisu, mille kohaselt tuleb keskkonnariski kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada.
73.Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamine otsustab Tallinna Linnavolikogu. Seni kuni ei ole otsustatud Astangu-Mäeküla ala kohaliku kaitse alla võtmine, ei saa rääkida kaebajate õiguste rikkumisest.
74.Tallinna Linnavalitsus on juba 01.09.2021 korralduses nr 916 (millega jäeti kaebaja 2 esitatud vaie rahuldamata) märkinud, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti otsus loodusobjekti seisundit mõjutada võivate menetluste peatamise kohta ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, seega ei saa seda käsitada haldusaktina haldusmenetluse seaduse § 51 mõistes. Vastustaja jääb nimetatud seisukoha juurde ning leiab, et kõik tühistamiskaebusena käsitatavad nõuded tuleb nimetatud asjaolu tõttu jätta rahuldamata.
75.Detailplaneeringu menetluse peatamine on menetlustoiming. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse ainult juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kuna käesolevas kaitse alla võtmise menetluse staadiumis, kus ei ole otsustatud kaitse alla võtmise menetluse algatamist, ei ole teada, kas Tallinna linn moodustab Astangu-Mäeküla kaitseala ja kas see tingib vältimatult kaebajate õiguste rikkumise, ei ole antud juhul täidetud nimetatud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebuse lubatavuse eeldus.
76.Kaebaja 1 kaebus tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et tema suhtes pole haldusakti andmise menetlust peatatud, mistõttu puudub tal kaebeõigus ka HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt. Kaebaja II puhul ei ole täidetud ka HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebuse lubatavuse eeldus, mis puudutab kaebaja mittemenetluslike õiguste rikkumist.
77.Ekspertiisis tehtud ettepaneku kohaselt tuleks suurulukitele, lindudele ja kahepaiksetele piisavas mahus looduskoosluste säilitamiseks võtta Tähetorni tn 96 kinnistut vähemalt 7 ha ulatuses kaitseala koosseisu, mis vähendaks soovitud ehitusmahtu umbes veerandi (25%) võrra (vastustaja vastuse lisa 1, ekspertiisi lk 65-66). Kuna Astangu-Mäeküla ala kaitse alla võtmine võib oluliselt mõjutada kaebaja 2 taotletud Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu sisu, ei ole antud juhul detailplaneeringu menetluse peatamine ilmselgelt eesmärgipäratu ega riku seega iseseisvalt Kaebaja 2 õigusi. Seetõttu ei ole kõnesoleva menetlustoimingu vaidlustamine HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatav ja seega tuleb kaebaja 2 kaebus jätta rahuldamata.
78.Arvestades, et käesoleval hetkel ei ole teada, kas ja millises ulatuses seatakse kaebaja 2 kinnistutele looduskaitselisi piiranguid, siis teenib menetluse peatamine suures osas hoopis kaebaja 2 huve, kuna see võimaldab tal vältida potentsiaalselt ebamõistlike kulutuste tegemist ja sellest tulenevate võimalike kahjude tekkimist.
79.Ebaõige on kaebajate arvamus, et käskkirjaga on universaalselt peatatud kõikide taotluste menetlus. Käskkirjal ei ole regulatiivset toimet, sest käskkirjal ei ole konkreetset adressaati. Nagu vastustaja on varasemalt selgitanud, ei peata vaidlustatud käskkiri ise ühegi konkreetse taotluse menetlust, vaid annab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile aluse peatada üksnes nende taotluste menetlust, mis võivad mõjutada võimaliku Astangu-Mäeküla kaitseala seisundit. Käskkirja teatavakstegemisel on ka selgitatud, et amet jätkab nende haldusaktide menetlust, mis potentsiaalselt ei mõjuta kavandatava kaitseala seisundit ning juhul, kui taotluse lahendamine võib mõjutada kavandatava kaitseala seisundit, võib amet peatada selle menetluse, teavitades puudutatud isikut sellest eraldi. Seega olukorras, kus konkreetse haldusakti andmise menetlus võis mõjutada kavandatava kaitseala seisundit, on see menetlus peatatud eraldi haldusmenetlust taotlenud isikule adresseeritud kirjaga. Nii on kaebajale 2 saadetud 22.06.2021 kiri nr 10-6/1490-2, milles on kaebajat 2 teavitatud, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet peatab Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetluses ameti pädevuses olevad menetlustoimingud.
80.Kaebajat 1 ei ole Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet eraldi teavitanud menetluse peatamisest ning ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 29.07.2021 kirjas selgitanud, et ameti 28.06.2021 kiri nr 3-2/19/3507-3 ei ole käsitatav menetlust peatava haldusaktina ning kinnitanud, et haldusakti menetlus ei ole peatatud (vastustaja 02.08.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Seega ei ole Kaebaja 1 suhtes haldusakti andmise taotluse menetlust peatatud ning ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti toimingud ei ole rikkunud Kaebaja 1 õigusi.
81.Tõele ei vasta kaebaja 1 väide, nagu oleks Paldiski mnt 241b kinnistu detailplaneeringu (DP031970) ja Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP040020) menetlused faktiliselt peatatud. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Paldiski mnt 241b detailplaneering on kehtestatud. Esitatud tõendist ei nähtu, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet oleks peatanud enda pädevuses olevate haldusaktide andmise menetluse. Eelnimetatud tõendi kohaselt on probleem tekkinud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses, mis ei võimalda detailplaneeringu menetluses vajalikke toiminguid teha (kaebaja 1 18.07.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Keskkonnamõju strateegiline hindamine nähti ette detailplaneeringu algatamisel Tallinna Linnavalitsuse 17. juuni 2015 korralduse nr 1015-k punktis 5 ning selle läbiviimine ei ole seotud vaidlustatud käskkirjaga, samuti ei saa vaidlustatud käskkiri, millel puudub regulatiivne toime, peatada linnavalitsuse korralduse alusel algatatud keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Kuna Kaebaja I taotletud haldusmenetlused ei ole peatatud, ei ole rikutud kaebaja I õiguseid, sh ettevõtlusvabadust ega omandiõigust.
82.Kaebaja 2 taotletud Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetluses on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti pädevuses olevad menetlustoimingud peatatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 kirjaga nr 10-6/1490-2 (kaebuse 2 lisa 5) looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 alusel. Nimetatud kirjas on sõnaselgelt öeldud, et peatatakse üksnes Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetlemine. Viidatud kirjaga ei ole peatatud kaebaja 2 omandis olevate Mäeküla tn 12, Mäeküla tn 13, Mäeküla tn 16 ja Mäeküla tn 20 kinnistute suhtes algatatud haldusakti andmise menetlusi, selliselt ei ole võimalik seda kirja ka tõlgendada, nagu kaebaja II mõista annab.
83.Vastustaja ei nõustu kaebajate arvamusega, et vastustaja on rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust sellega, et on esitanud vaidlustatud käskkirja põhjendused tagantjärele kohtule ekspertarvamuse esitamise kaudu. Seadusest ei tulene, et haldusakti andmise menetluse peatamist peab põhjendama ekspertiisi tulemusel saadud järeldustega.
84.Vastustaja leiab, et olukorras, kus pole teada ega selge, kas ja millised looduskaitselised piirangud võivad hakata takistama võimalik detailplaneeringulahenduste realiseerimist, ei ole mõistlik jätkata detailplaneeringu menetlust.
85.LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisi on koostanud sõltumatu vastava ala eriteadmistega isik. Lauri Klein ei olnud ekspertiisi koostamisel Tallinna linna ametnik (vt III kd tl 5-14) . Asjaolu, et Lauri Klein on pärast kõnealuse ekspertiisi tegemist asunud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti teenistusse, ei saa seada kahtluse alla tema eriteadmisi või erapooletust ekspertiisi tegemise ajal, mis toimus tunduvalt enne isegi vastava konkursi väljakuulutamist.
86.Mis puudutab kaebajate detailplaneeringumenetluse peatamise vaidlustamise lubatavuse kohta esitatud väiteid, siis kaebajad ei ole esitanud argumente, mis lükkaksid ümber Riigikohtu asjas nr 3-3-1-56-08 esitatud seisukohti, mille kohaselt saaks menetluse peatamise menetlustoiminguna vaidlustada üksnes eesmärgipäratu menetluse peatamise, s.o juhul, kui peatamise aluseks olevad asjaolud ei saa mõjutada kehtestatava detailplaneeringu sisu. Kuivõrd kaitseala moodustamise korral võib kaebaja 2 kinnistutele kehtestatava detailplaneeringu sisu oluliselt muutuda, ei saa väita, et menetluse peatamine on eesmärgipäratu ehk eraldiseisvalt vaidlustatav. Asjaolu, et Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetlus on kestnud 14 aastat, ei ole põhjustanud käesolevas haldusasjas vaidlustatud menetlustoiming. Samuti ei saa LKS § 8 lg 6 alusel detailplaneeringumenetluse peatamine tingida lõpliku haldusakti ehk kaitseala moodustamise või mittemoodustamise haldusakti õigusvastasust, kuna haldusmenetluse peatamise menetlustoimingust ei olene loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsustamine. Seetõttu ei saa käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoimingut pidada selliseks menetlustoiminguks, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse. Eelnevast tulenevalt ei ole praegusel juhul haldusakti andmise menetluse peatamine eraldi vaidlustatav.
87.Vastuväited kaitseala moodustamise kohta pole asjassepuutuvad, need tuleb esitada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses (vt III kd 3p-4).
88.Tulenevalt kaebaja 2 22.08.2022 esitatud arvamusest, et vastustajal puudus alus peatada menetlus kogu detailplaneeringu alal, kuna ekspertiisikohane kaitseala ei hõlma kogu detailplaneeringu ala, selgitab vastutaja, et ekspertiisis tehakse küll kaitseala piiride kohta ettepanek, kuid see ei tähenda, et kaitseala piirid ei või menetluse kestel muutuda. LKS § 9 kohaselt on korraldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus avatud menetlusena ning avalikul väljapanekul puudutatud isikute esitatud ettepanekute ja vastuväidete tulemusel võivad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, sh kaitseala piirid, muutuda. LKS § 9 lg 10 kohaselt tuleb sellisel juhul avaldada uus teade ja korraldada uus avalik väljapanek seaduses sätestatud korras. Lähtudes eeltoodust on ebaõige on kaebaja 2 arusaam, et kaitseala ei saa moodustada ekspertiisis kajastatud piiridest erinevalt. Avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete tulemusena võidakse kaitseala piire muuta. Seejuures võib ka juhtuda, et mõnel kinnistul kaitseala piire laiendatakse või hõlmatakse kaitseala koosseisu ka kinnistu, mida ekspertiisis ei kajastata. Näiteks on kaebaja 2 omandis oleva Tähetorni 90b kinnistuga piirneva Tähetorni 90 kinnistu omanikud teinud ettepaneku laiendada kaitseala Tähetorni tn 90 ning selle Tähetorni tänava vahele jääva maatükile Tähetorni 90b kinnistul, et parandada kavandatava kaitseala sidusust Tähetorni tänavast lõunasse jääva Harku metsaga (lisa 1, III kd tl 65-72p). Tähetorni tn 90 kinnistul on unikaalne looduslik kooslus mitmete II ja III kategooria liikidega ning kahepaiksete oluline sigimistiik. Tallinna linn hindab ja kaalub loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses esitatud ettepanekut ning otsustab, kas ja millises ulatuses on otstarbekas sellega nõustuda.
89.Vastustaja leiab, et Tähetorni tn 90 kinnistute omanike avaldus on tõendiks, mis annab tunnistust asjaolust, et kaebaja 2 tegevus Tähetorni tn 90b ja 96 kinnistutel halvendab oluliselt ümbruskonna veerežiimi ja metsa seisukorda, mis seab ohtu kaitstava loodusliku koosluse. Arvestades eeltoodut on põhjendatud kaebaja 2 omandis olevate Tähetorni 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringu menetluses haldusakti andmise menetluse peatamine LKS § 8 lg 6 alusel kuni kaitseala moodustamise otsustamiseni.
90.Vastustaja vaidleb vastu ka kaebajate taotlustes toodud menetluskulude suurusele ja palub neid asjakohasel juhul oluliselt vähendada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
91.Kaebajale 1 kuuluvad kinnistud asukohaga Paldiski mnt 241b, Kadaka tee 195a, Kadaka tee 90a, Kadaka tee 90b, Kadaka tee 92, Moonalao tn 6 ning Moonalao tn 20. Kaebajale 2 kuuluvad kinnistud Mäeküla tn 12, Mäeküla tn 13, Mäeküla tn 16, Mäeküla tn 20, Tähetorni tn 96 ja Tähetorni tn 90b. Kõik need kinnistud asuvad vähemalt osaliselt alal, millele on taotlusega soovitud saada kohaliku tähtsusega looduskaitseala staatust.
92.Kaebaja 1 on loobus kaebusest osas, mis puudutab Paldiski mnt 241b kinnistut seoses sinna DP kehtestamisega, muude alade suhtes on ta kaebusest ei loobunud.
93.Kohus märgib asja lahendama asudes kõigepealt, et käesolevas kaebuses kaebaja 1 poolt vaidlustatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38 ja TLPA 28.06.2021 kirja ning ja kaebaja 2 poolt eelmainitud käskkirjale lisaks vaidlustatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 22.06.2021 Vastusele pöördumisele nr 10-6/ 1490-2 ja Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021 korraldusega nr 916 vastuvõetud vaideotsuses käsitletud olukord on oma põhilises sisulises osas reguleeritud loodukaitseseaduse §-des 8 ja 9.
94.Kohus nõustub vastustajaga, et loodusobjekti looduskaitse alla võtmise menetlus koosneb nähtuvalt LKS §-dest 8 ja 9 pärast vastava ettepaneku saamist sisuliselt kahest osast. Kõigepealt korraldab loodusobjekti (ala) kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku saanud kaitse alla võtmise algataja vastavalt LKS § 8 lg 3 ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert). Juhul, kui vastava ekspertiisi tulemusel on olemas loodusobjekti LKS-ga sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §-s 9 sätestatuga. LKS § 9 lg 2 sätestab, et loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatab ja viib läbi kohalik omavalitsus. Kokkuvõtvalt eelneb loodusobjekti kaitse alla võtmisele selle otstarbekuse ekspertiis ja alles siis, kui ekspertiisi käigus tuvastatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ja otstarbekus, algatatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus.
95.Kohus märgib, et käesoleval juhul nähtub vaidlustatud käskkirjast kõigepealt üheselt, et sellega korraldatakse 26.03.2021 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud AstanguMäeküla piirkonna kaitse alla võtmise ettepanekus (III tl 31-37) nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuses ekspertiisi läbiviimisest tulenevat tegevust (vt. käskkirja esimest lõiku). Kohus märgib, et menetlusosaliste vahel selles küsimuses sisulist vaidlust ei ole ja vastavate toimingute tegemine kuulub Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kompetentsi. Samuti märgib kohus, et 04.06.2021 käskkirjast ei nähtu, millal ja millise aktiga on vastav menetlus Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt algatatud. Samas ei oma viimane küsimus käesoleva kaebuse lahendamise seisukohast määravat tähendust, sest vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on haldusmenetlus juba algatatud.
96.Kohus märgib, et tulenevalt LKS § 8 lg 3 on vastava ekspertiisi korraldamine ettepaneku saajal otse seadusest tulenev kohustus ja tal puudub enamikel juhtudel kaalutlusõigus sellise ekspertiisi korraldamisest loobumiseks. Kohus märgib, et praktikas võib siinkohal ette tulla olukordi, kus esitatud ettepanek on ilmselgelt põhjendamatu ja kohus peab sellisel juhul võimalikuks, et haldusorgan ei vii sellisel juhul lähtudes HMS § 5 lg 2 toodud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttest ekspertiisi läbi ja keeldub põhjendatult kaitse alla võtmise menetluse algatamisest.
97.Kaebajad on käesoleval juhul väljendanud seisukohta, et tulenevalt varasemast riikliku kaitseala moodustamisest ja selleks läbi viidud keskkonnamõjude põhjalikust hindamisest, oleks pidanud jätma vastustaja ettepaneku läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja nõustub vastustaja seisukohaga, et loodusobjekti riikliku kaitse alla võtmisel ja kohaliku kaitse alla võtmisel võivad olla otsuse langetamisel erinevad kaalutlused lähtudes kasvõi kohaliku kogukonna spetsiifilistest huvidest, mida looduobjekti riikliku kaitse alla võtmise otsustamisel ei pea alati arvestama. Käesoleval juhul on vastavad kohaliku kogukonna (sellesse kuuluvate ettepaneku esitajate) huvid selgelt väljendatud ka 26.03.2021 ettepanekus ja seetõttu pidi kohalik omavalitsus ettepaneku alusel läbi viima LKS § 8 lg 3 nimetatud ekspertiisi, et selgitada välja kaitse alla võtmise menetluse algatamise või sellest keeldumise põhjendatus.
98.Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul on selgelt õigusvastane, kui mitte tühine vaidlustatud käskkirja osa, milles on LKS § 8 lg 6 alusel peatatud 26.03.2021 ettepaneku piirides asuvate kaebajatele kuuluvate kinnistute detailplaneeringute menetlus. Kaebajad toovad haldusakti puudustena välja igasuguste põhjenduste ja kaalutluste puudumise (HMS § 54 ja § 56 lg 2 ja 3) ja asjaolu, et LKS § 8 lg 6 eeldab üheselt kaalutlusõiguse teostamist ning kõigi asjaosaliste huvide arvestamist, mida vastustaja ei ole akti andmisel ilmselgelt teinud. Lisaks märgivad nad, et käskkirja sisu on ebaselge ja sellest ei selgu, milliseid kinnistuid see mõjutab. Samuti leiavad kaebajad, et menetluste peatamine on õigustatud ainult olukorras, kus loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus on juba algatatud.
99.Kohus märgib kõigepealt, et nõustub vastustajaga selles, et LKS § 8 lg 6 sätestatud õigus peatada ettepanekus sisalduva või kaitse alla võtmise menetluses käsitletava loodusobjekti seisundit mõjutavate haldusaktide menetlemine ei käsitle ainult olukordi, kus on juba algatatud kaitse alla võtmise menetlus. Vastava sätte sõnastusest ja ka kaitse alla võtmise üldisest loogikast tuleneb üheselt, et vajaduse korral tuleb loodusobjekti mõjutavad haldusmenetlused peatada juba ekspertiisi tegemisele asumisel, sest vastasel korral oleks võimalik näiteks juba olemasoleva või veel saadava ehitusõiguse või kaevandusõiguse realiseerimisega kaitset väärivad loodusobjektid hävitada või neid oluliselt kahjustada. Samas nõustub kohus kaebajatega, et vastava õiguse olemasolu ei tähenda, et seda saaks rakendada ilma igasuguse kaalutluse ja vastava otsuse põhjendamiseta. Kohus märgib, et ta ei nõustu vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei puudutanud 26.03.2021 käskkiri ja vastustaja väidetel selle alusel hiljem vastu võetud eraldi haldusaktid (tehtud toimingud) detailplaneeringute menetluste peatamiseks kaebajate õigusi ja kohustusi, sest need on ajutised meetmed ja ei loo kellelegi õigusi ja kohustusi. Kohus märgib, et kaebajad on kohtule veenvalt selgitanud, et nimetatud otsused puudutavad nende õigusi tegelda ettevõtlusega ja teenida sellelt tulu, samuti toovad neile kaasa täiendavaid ja olulisi kulutusi (näiteks maamaksu maksmine ja arenduseks võetud laenude täiendavate
intressikohustuste tasumine) seoses kavandatud arenduste edasilükkumisega. Üheselt mõistetavalt ja selgelt on vastavad kohustused seoses oma majandustegevusega toonud välja oma vaides käskkirjale ja 22.06.2021 kirjale nr 10/6/1490-2 kaebaja 2. Samuti on oluline, et kaebajatel tuleb sellises olukorras taluda normaalsest haldusmenetlusest oluliselt pikemaid menetlustähtaegu ehk rikutakse tema õigust kiirele ja efektiivsele haldusmenetlusele (HKMS § 5 lg 2). Kaebajad on piisava põhjalikkusega selgitanud, milles seisneb nende põhjendatud huvi . Põhjendamatu ning potentsiaalselt mitmeid aastaid vältav menetluse peatamine võib ka sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust isiku mittemenetluslikke õigusi rikkuda. Riigikohus on selgitanud (vrd Riigikohtu 14.01.2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 9), et menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus haldusmenetluse läbiviimisel võib kujutada endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest, sest ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib põhjustada menetlusosalistele ülemääraseid kulusid. Samuti rikuks iseseisvalt menetlusosalise õigusi haldusmenetluse eesmärgipäratu peatamine iseenesest, kuna selle tagajärjeks on igal juhul menetlusaja pikenemine. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kaebaja 2 märgitud Tähetorni kinnistute detailplaneeringu menetlus kestnud juba 15 aastat ja seetõttu peab menetluse peatamine olema veelgi põhjendatum. Kohus möönab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka võimalusega, et vastav loodusobjekt võetakse tulevikus algatatava menetluse tulemusena kaitse alla ja seetõttu ei ole arendustegevust võimalik lõpule viia, millest tulenevalt võib täiendavate kulutuste vältimise otstarve olla üheks oluliseks põhjenduseks menetluse peatamisel. Kohus on siiski seisukohal, et ainult täiendavate kulutuste ärahoidmise vajadus või võimalus ei saa olla automaatselt põhjuseks menetluste peatamiseks. Ühestki vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajate detailplaneeringute peatamisest tekkivate täiendavate kohustuste suuruse enne otsuse langetamist välja selgitanud ja kaalunud seda võrreldes detailplaneeringute edasiseks menetlemiseks vajalike kulutustega. Kohus märgib, et sellise kaalutluse tegemine oleks kohtu hinnangul olnud igal juhul vajalik arvestades seda, et eelnev loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus oli väga pikaajaline ja selle lõpptulemusena on tekkinud olukord, kus kaebajate detailplaneeringutega seotud kinnistud jäid looduskaitsealaste piirangute alalt välja ehk neil tekkis vähemalt esmane õigustatud ootus, et nad saavad oma menetletavad detailplaneeringud mõistliku aja jooksul lõpuni menetleda. Kohus ei taha siinkohal väita, et sellises olukorras ei oleks võimalik seada täiendavaid kohaliku tähtsusega looduskaitselisi piiranguid, kuid kohus rõhutab, et kõiki vastavate piirangute sisseviimise menetlustega seotud otsustusi oleks tulnud tekkinud olukorras vastustajal väga põhjalikult kaaluda ja põhjendada.
101.Kohus ei nõustu kõiki talle teadaolevaid asjaolusid arvestades vastustajaga ka selles, et on üheselt selge, et vaidlustatud käskkirjaga ei soovitud peatada ühegi detailplaneeringu või muu ehitusõigusega seotud haldusakti menetlust ning selleks nähti ette täiendavate haldusaktide andmine. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja andmisel oli selle andja selge eesmärk peatada kõik vastavad menetlused vähemalt esitatud ettepanekus piiritletud alal ja seda on selgelt käskkirjas väljendatud. Kohus põhjendab oma seisukohta kõigepealt vaidlustatud käskkirja enda sõnastusega. Nähtuvalt käskkirja pealkirjast – „Haldusaktide andmise menetluse peatamine kavandatava Astangu-Mäeküla kaitseala piirkonnas“ – on käskkirja selgelt väljendatud eesmärgiks haldusaktide andmise menetluse peatamine. Sama järeldust kinnitab ka käskkirja punktide 1 ja 2 sõnastus. Kohus ei nõustu vastustaja hilisema käskkirja tõlgendusega, et käskkirja eesmärgiks ei olnud 26.03.2021 esitatud ettepaneku lisas oleval maa-alal kõigi
konkreetsete detailplaneeringute peatamine, vaid ainult nende detailplaneeringute peatamine, mis võivad mõjutada ettepankekus nimetatud loodusobjekti (Astangu – Mäeküla piirkonna) seisundit. Nähtuvalt käskkirja punkti 1 sõnastusest käib viimane grammatilisest loogikast tulenevalt selgelt ainult nende haldusaktide andmise taotluste kohta, mis puudutavad piirnevat ala ja võivad mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Kohtu hinnangul on ilmselge, et selles punktis esitatud menetluste peatamine hõlmab kõiki ettepanekus nimetatud maa-alal asuvaid kinnistuid (sellele viitab kasvõi vastava lauseosa lõpus olev viide vastavale maa-alale lisas). Lause teine osa, mis algab sõnaga „ja“ on kohtu hinnangul suunatud eelkõige täiendavate peatamiste võimaldamisele juhtudel, kui piirangualaga piirnevate maa-alade suhtes antavad haldusaktid võivad lõppastmes mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Asjaolule, et punkti 1 eesmärgiks ja sisuks oli kindlasti ka peatada ettepanekus nimetatud piirkonnas asuvate maa-alade suhtes haldusaktide andmine viitab selgelt ka käskkirja punktide 2 ja 3 sõnastus ja nende loogiline ja kandev mõte. Kohus märgib, et juhul, kui käskkirja eesmärgiks ei oleks olnud konkreetsete kinnistute (ettepanekus märgitud maa-alalasuvate) suhtes just menetluste peatamine, ei oleks vaja siduda peatamise lubatavat aega vaidlustatud käskkirjaga („.. kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks käesoleva käskkirja andmisest.“). Sellisel juhul oleks loogilisem, et menetlused peatatakse kuni 28 kuuks alates vastava eraldi otsuse tegemisest. Sellise tõlgenduse mõistlikkusele viitab üheselt ka LKS § 8 lg 6 viimane lause. Lisaks nähtub tahe ikkagi kõik eelmainitud menetlused just nimetatud käskkirjaga peatada käskkirja punktist 3, milles antakse keskkonnahoiu ja -korralduse juhtivspetsialistile ülesanne teha käskkiri teatavaks ameti juhtivametnikele ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, Haabersti Linnaosa Valitsusele ja kinnistute omanikele. Kohus märgib, et selles ei tehta mingit ettepanekut teistele linna organitele kaaluda vastavate haldusaktide peatamise otsuste tegemist, vaid see tehakse lihtsalt (käskkiri ja haldusmenetluste peatamine) sündinud faktina neile teatavaks.
102.Kohus märgib, et vastustaja püüdis kohtuistungil selgitada, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet sai peatada ainult enda pädevusse kuulunud haldusaktide menetluse ja mitte detailplaneeringuid, mille peatamise pädevus on ainult Linnaplaneerimisametil. Kohtu hinnangul on selline tõlgendus vastustaja poolt ennast õigustav ja ei vasta käskkirja ja kirjade tekstile ja nende andja tegelikule tahtele, sest nii 04.06.2021 käskkirjast ja 22.06.2021 kirjadest ja eriti kirjast nr 10/6/1490-2 nähtub kohtu arvates üheselt, et neile allakirjutanu pidas LKS § 8 lg 6 tõlgendades silmas, et just temal on kaitse alla võtmise taotluse saajana tulenevalt seadusest õigus peatada kõigi loodusobjekti seisundit mõjutada võivate haldusaktide menetlused. Just viimasena mainitud kirja viimases lõigus tuleb selline arusaamine kõige selgemalt nähtavale, sest sellega peatatakse Tallinna Keskkonna ja kommunaalameti poolt Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringute menetlus. Nähtuvalt kirja adressaatidest saadeti sellest koopia teadmiseks ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, kes vastavalt oma volitustele tegeleb detailplaneeringute menetlemisega. Seda 1, et Keskkonna- ja kommunaalameti vaidlustatud käskkirja pidasid detailplaneeringu menetlust peatavaks ka vastustaja enda ametnikud, kes tegid selle alusel kande detailplaneeringu peatamise kohta detailplaneeringute registrisse. Kuigi vastav kanne hiljem kustutati pärast selle kuulutamist ekslikuks, näitab juba sellise kande tegemise fakt ametiisiku poolt, et ta pidas käskkirja sisuks käskkirjas sätestatuna just menetluste peatamist. Sama näitas ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kiri nr 3-2/19/3507-2, mille on allakirjutanud detailplaneeringute teenistuse direktor. Kohus leiab, et juba asjaolu, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma 29.07.2021 ameti asejuhataja allkirjaga kirjas selgitas, et eelmainitud kiri on ainult informatiivne ning ei peata detailplaneeringu menetlusi, mis
vajadusel peatatakse eraldi haldusaktiga, näitab, et 04.06.2021 käskkirjast saadi isegi detailplaneeringute teenistuse direktori tasemel aru sama moodi, kui kaebaja 1 ning leiti, et sellega peatatakse kõik käimasolevad ehituse- ja planeerimisvaldkonna menetlused käskkirja andmisest arvates taotluses näidatud maa-alal, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks. Kohus märgib siinkohal veel, et kõnekas on ka asjaolu, et 29.07.2021 TLPA kirjas mainitakse otsesõnu ära kaebaja 1 poolt Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebus ja seetõttu ei saa kohus täielikult välistada, et nimetatud kiri koostati ka arvesse võttes esitatud kohtukaebust ja eesmärgiga tugevdada või välja arendada vastustaja õiguslik positsioon kohtumenetluseks. Kohtule jääb täielikult arusaamatuks ka vastustaja 8.11.2021 vastuses kaebusele esitatud ja edaspidi korduvalt korratud seisukoht, et vaidlustatud käskkiri ei peata ühegi konkreetse taotluse menetlust, vaid annab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile aluse peatada nende taotluste menetlused, mis võivad mõjutada võimaliku Astangu-Mäeküla kaitseala seisundit. Kohus märgib, et sisuliselt tähendab see seda, et täitevvõimu asutus ise annab endale volituse teha teatud tegevusi isikute õiguste piiramiseks haldusmenetluste läbiviimisel. Kohus märgib, et kohtu arusaamise järgi tuleb selline volitus ikka looduskaitseseaduse § 8 lg 6 ja § 9 lg 2 ja selleks ei saa Keskkonna- ja Kommunaalamet ise endale õiguslikku alust luua, sest seda piirab Eesti Vabariigi Põhiseaduses väljendatud võimude lahususe põhimõte ja täitevvõimu ja kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse põhimõte. Kohus märgib siinkohal kokkuvõtvalt, et linna esindajate väited, nagu ei saanuks Keskkonnaja Kommunaalamet peatada detailplaneeringute menetlemist tulenevalt selleks volituste ja pädevuse puudumisest, tähendavad seda, et vähemalt 22.06.2021 kiri nr 10/6/1490-2 on tühine algusest peale ainuüksi sellel põhjusel ehk kohus loeb selles osas kaebaja 2 kaebuse põhjendatuks ja rahuldab selle tunnistades 22.06.2021 kirja nr 10/6/1490-2 ja selles sisalduva haldusakti Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringute menetluse peatamise osas õigusvastaseks ja tühiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel.
103.Kohus on ka seisukohal, et käesoleva otsuse punktides 101 ja 102 toodust tulenevalt on algusest peale tühine ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ameti juhataja 04.06.2021 käskkiri nr T9-1/21/38. Kohus märgib, et nimetatud käskkirjaga peatati nähtuvalt tema tekstist kõigi haldusaktide andmine, mis asuvad Astangu -Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud maa- alal ja sellega piirnevat ala puudutavad taotlused, mis võivad mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Kohtu hinnangul on ilmselge, et LKS § 8 lg 6 ei anna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile selliseks tegevuseks volitust ja seetõttu on nimetatud haldusakt antud selgelt oma pädevust ületades ehk samuti tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. Lisaks eeltoodule on nimetatud haldusakt õigusvastane ka seetõttu, et sellel puuduvad igasugused põhjendused ja kaalutlused. Kohus on eelnevalt juba selgitanud, et iga LKS § 8 lg 6 nimetatud võimalus haldusaktide menetluse peatamiseks eeldab vastavalt seadusele kaalutlusotsuse tegemist ja selle põhjendamist. Vaidlustatud käskkirjas ei ole sisuliselt muid põhjendusi, kui see, et vastustajale on esitatud ettepanek võtta Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmiseks ja toimub selle ekspertiis. Kaudselt võib käskkirja põhjendusteks lugeda ka esitatud ettepanekut, kuid selles puuduvad praktiliselt kõik vajalikud ja eespool kirjeldatud põhjendused ja kaalutlused konkreetsete detailplaneeringute menetluse peatamiseks. Arvestades asjaolu, et tegemist on kaebajaid oluliselt mõjutavate ja nende õigusi piiravate haldusotsustega ja seetõttu oleks tulnud vastavad põhjendused ja kaalutlused anda vaidlustatud käskkirjas.
104.Kohus märgib, et vastustaja katsed näidata käskkirja kui igasuguse mõjuta ja tähenduseta haldusakti või menetlustoimingut, on ilmselgelt ennast õigustavad. Kohtule jääb täielikult arusaamatuks, miks oli vastustajal vaja olukorras, kus ta ise sisuliselt tunnistas kohtus Tallinna
Keskkonna ja Kommunaalameti pädevuse puudumist detailplaneeringute peatamiseks, hakata sama ameti poolt andma välja täiendavaid haldusakte (22.06.2021 kiri nr 10/6/1490-2) detailplaneeringute peatamiseks. Sellises olukorras oleks olnud hoopis korrektne tunnistada tehtud viga ja see parandada ehk tühistada vaidlustatud käskkiri ja vajadusel peatada loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmist mõjutada võivad detailplaneeringud seaduses ja Tallinna linna õigusaktides sätestatud korras.
105.Kohus nõustub käesolevat otsust tehes vastustajaga selles, et puudub vajadus tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kiri nr 3-2/19/3507-2. Nimetatud kiri ei sisalda ka kohtu hinnangul mingeid otsuseid, mis võiks mõjutada kaebaja 1 õigusi. Ka TLPA selgitas 29.07.2021 kirjas nr 3-2/19/3507-3, et vaatab läbi kaebaja 1 25.05.2021 esitatud Kadaka tee 195a detailplaneeringu materjalid ehk leidis samuti, et nimetatud kiri on informatiivne. Kohus leiab, et nimetatud kirja näol oli tegemist teavet jagava menetlustoiminguga, mida ei saa vaidlustada lähtuvalt HKMS § 45 lg 3. Seetõttu ei ole selle tühistamiseks, tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks käesolevas kohtumenetluses vajadust ning kaebaja 1 kaebus jääb selles nõudes rahuldamata.
106.Kuna kohus tuvastas mõlema vaidemenetluses kaebaja 2 poolt vaidlustatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ameti juhataja 04.06.2021 käskkirja nr T9-1/21/38 ja tühisuse 04.06.2021 käskkirja haldusakti ja 22.06.2021 kirja nr 10/6/1490-2 ja selles sisalduva haldusakti Tähetorni tn 90, 90b ja 96 kinnistute detailplaneeringute menetluse peatamise osas õigusvastasuse ja tühisuse, ei saa olla õiguspärane ka vaide rahuldamata jätnud Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2021 vaideotsus nr 916 ning kohus tühistab selle.
107.Kohus märgib täiendavalt, et käesolevate kaebuste menetluse muutis keeruliseks ja selle lahendamise aeganõudvaks väga suur hulk väiteid ja asjaolusid, mis ei olnud otseselt seotud kaebuse esemega ja puudutasid eelkõige võimalikku loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlust pärast selle algatamise otsustamist ning vastustaja erinevate organite tegevust detailplaneeringute menetlemisel. Kohus märgib, et kõik need argumendid, mis puudutasid vastavate menetluse läbiviimisega ja neis lahendatavaid küsimusi tuli kohtul lõplikul otsustamisel kõrvale jätta, sest haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja hetke seisuga.
108.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Käesoleval juhul rahuldas kohus mõlema kaebaja puhul kaebuse sisuliselt kogu ulatuses v.a. kaebaja 1 nõude puhul Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.06.2021 kirja nr 3-2/19/3507-2 tühistamiseks või alternatiivselt nimetatud kirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna nimetatud kiri ei moodustanud oma olemuselt olulist osa esitatud kaebusest ja kohus leidis, et selle tühistamiseks puudub kirja informatiivse sisu tõttu vajadus (mida osaliselt tunnistas ka kaebaja 1), siis leiab kohus, et kaebus on rahuldatud kaebaja 1 osas vähemalt 4/5 osas.
109.Kaebaja 1 on kohtule esitanud taotluse mõista tema kasuks välja menetluskulud kokku summas 19591,20 eurot (kaebaja 1 2.09.2022 taotlus)ja kaebaja 2 summas 4165.20 (kaebaja 2 30.08.2022 taotlus). Vastustaja vaidles oma 5.09.2022 seisukohas kaebajate menetluskulude täies ulatuses rahuldamisele vastu, leides et mitmed menetluskulud on põhjendamatud. Nii leidis vastustaja, et vaatamata kaebuste liitmisele on põhjendamatu kaebajate esindajate pikaajaline ajakulu teise kaebaja menetlusdokumentidega tutvumiseks, sest see nende positsiooni menetluses mõjutada ei saa. Samuti on vastustaja arvates põhjendamatu kaebaja 1 kordades suurem menetluskulu õigusnõustamisele advokaatide poolt olukorras, kus kaebaja 2 on lisaks 04.06.2021 käskkirjale vaidlustanud ka eraldi vastu võetud detailplaneeringu peatamisotsuse ja selle vaidlustamiseks
tehtud vaideotsuse. Lisaks peab vastustaja põhjendamatuks kahe advokaadi töötundide k.a. istungil osalemise ehk suures osas üksteise töö dubleerimise hüvitamist kaebaja 1-le, sest kahe advokaadi kasutamiseks puudus arvestades asja mahtu ja keerukust vajadus. Põhjendamatu on ka kaebaja 2 puhul menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajahulk. Vastustaja toob ka välja, et osa menetluskulusid on nende läbipaistvuse ja ka arvete osalise loetamatuse tõttu arusaamatud ning põhjendamatud.
110.Kohus nõustub eelmises punktis välja toodud vastustaja vastuväidetega kaebajate osade menetluskulude põhjendamatusega. Vastavalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Lähtudes eeltoodust peab kohus õigustatuks, et kaebaja 1 kasuks ei mõisteta välja kahe vandeadvokaadi õigusnõustamise tasu, sest arvestades nii esitatud arveid kui ka asja keerukust ei ole ka kohtu hinnangul vastavad kulutused kuidagi põhjendatud. Üldises plaanis leiab kohus, et õigustatud on ka vastustaja seisukoht, et kaebaja 2 kaebusega seotud asjaolud olid mahult suuremad ja õiguslikult keerulisemad kui kaebaja 1 kaebusega seotud asjaolud, mistõttu on põhjendamatu mõista kaebaja 1 kasuks välja oluliselt suuremad kulud õigusteenusele. Samas ei pea kohus põhjendamatuks erinevate õigusteenuse ühikuhindade kasutamist kaebaja 1 ja kaebaja 2 esindajate puhul, kuna need jäävad hetkel vastava advokaaditeenuse osutamiseks kasutatavate tasumäärade normaalpiiridesse. Lisaks on kaebaja 1 kaebus rahuldatud ainult osaliselt (4/5 osas). Ka on põhjendamatu mõista välja kaebaja 2 kasuks menetluskulud seoses menetluskulude hüvitamise taotluse koostamisega. Kohus märgib, et vastustaja ei toonud oma vastuväidetes välja konkreetset summat ja arvutust, mille alusel täpselt kaebajate menetluskulud kindlaks määrata. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks vähendada mõlema kaebaja kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid võrreldes kaebajate taotlustega ja välja mõista kaebaja 1 kasuks menetluskulud kokku summas 3800 eurot (sisaldab nii riigilõivu kui advokaaditasusid) ja kaebaja 2 kasuks 4000 euro ulatuses (sisaldab nii riigilõivu kui advokaaditasusid) (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.