Rahvastik › Pagulased

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-21-2069 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2069 dtl-d 724 ja 736) ning vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule ei olnud tal siin töökohta ega eluaset, vaid ta liikus siit lennukiga edasi Hollandisse (haldusasja nr 3-20-2001 dtl 695). Seega ei esitanud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel esimeses turvalises riigis. Kui isik alguses väitis, et teda uimastati teel lennukis Saksamaalt Hollandisse, andes talle ilmselt uinutiga immutatud leiba, ja hiljem, et lennujaamas enne check-in’i läbimist tehti talle hoopis uimastav süst, saab neid vastuolusid ning erinevaid versioone Hollandisse jõudmise kohta käsitada üksnes teadvalt ebaõigete seletuste andmisena. Halduskohus on seda küsimust ammendavalt käsitlenud otsuse p-des 12 ja 24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu analüüsiga seda kordamata (HKMS § 201 lg 4). Hollandi ametivõimud on PPAle kinnitanud (haldusasja nr 3-20-2001 dtl 724), et Hollandis varjupaiga taotlemisel ei ole fikseeritud, et kaebaja oleks esitanud väite tema seksuaalsest kuritarvitamisest ning politsei ei ole seetõttu alustanud ka uurimist. Isiku ütluste hindamisel ei ole asjakohatu võtta mh arvesse tema haridustaset, kuna selle kaudu on võimalik hinnata tõenäosust, millest sellise haridustasemega isik oleks või poleks pidanud Euroopasse põgenedes aru saama.

3(4)

3-21-2069 Sotsiaalkindlustusameti brošüür „Laste seksuaalne areng vanuses 0‒18 aastat1“). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arutlusega ega pea vajalikuks seda üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuolud kaebaja ütlustes on olulised ega puuduta vähetähtsaid detaile. Alusetu on apellatsioonkaebuse etteheide, et kohus ei kaasanud kaebaja seksuaalse orientatsiooni kindlakstegemiseks menetlusse eksperti – kaebaja ei ole sellesisulist taotlust kohtule esitanud ning eksperdi kaasamine menetlusse ei oleks olnud vajalik ka ringkonnakohtu arvates, PPA otsuse õiguspärasust oli võimalik hinnata haldus- ja kohtumenetluse materjalide pinnalt, eelkõige analüüsides kaebaja seletuste usaldusväärsust.

(allkirjastatud digitaalselt)

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/node/67921

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.