Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1716
Haldusasi
Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.07.2022 otsuse nr 12203080004-1 punktide 1 ja 2 tühistamiseks ja kohustamiseks taotluse uuesti läbivaatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja - X Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 03.10.2022
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 10.11.2022 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1(5)
Kohus selgitab kaebajale, et pagulase või täiendava kaitse saajana tunnustamine ei ole kaalutlusotsus, kuna isiku pagulase või täiendava kaitse saajana tunnustamise eeldustele (VRKS § 4 lg 1 ja 3) vastamise tuvastamisel tuleb vastav staatus anda (VRKS § 4 lg 2 ja 4), v.a juhul, kui kohaldatakse VRKS §-i 22. Kohtul pole alust pidada kaebajat rahvusvahelist kaitset vajavaks isikuks ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Päritoluriigi teave12 ei kinnita, et vaikides või passiivselt sõja vastu olevaid VF-i kodanikke ootaks riigipoolne kohtlemine, mis küüniks tagakiusuni või kujutaks reaalset ohtu nende elule või tervisele. Puudub alus arvata, et kaebaja puhul võiks VF-i võimudele tema Putini režiimi vastane meelsus teada olla või seda omistataks võimude poolt kaebajale. Kaebaja varasem pigem vaoshoitult poliitilise meelsuse väljendamine ei anna alust arvata, et riigil võiks tema vastu olla mingi huvi, sh koheselt piiri ületamisel, mis võiks viia tema tagakiusamiseni. Võimalik küsitlemine ja läbiotsimine3 pole käsitletavad tagakiusuna. Pelgalt viisa tähtaja ületamine või kinnisvara omamine Eestis pole sellised erilised asjaolud, mis esineksid üksnes kaebaja puhul ja ärataksid seetõttu piiriületusel tavapäratut tähelepanu. Rahvusvahelise kaitse taotlemisest Eesti riik isikute kodakondsusjärgset riiki ei teavita ning vastav menetlus pole avalik (VRKS § 13 lg 1). Kaebaja on x-aastane ega oma reservohvitseri staatust või muid spetsiifilisi oskusi, mille tõttu ta võiks karta mobiliseerimist. Varasema käitumise ja kohtuistungil selgitatu (tegevus vabatahtlikuna muuseumis, erimeelsused abikaasa pojaga koduseinte vahel, aktiivse rolli puudumine protestidel ja võimude huviorbiiti mittesattumine, alalhoidlik käitumine meeleavaldustel) kohaselt ei pea kohus tõenäoliseks kaebaja poolt aktiivselt sõjavastastes protestides osalema asumist, mis võiks asetada ta võimude huviorbiiti.
https://www.gov.uk/government/publications/russia-country-policy-and-information-notes/country-policy-andinformation-note-critics-and-opponents-of-the-government-russia-august-2022-accessible
https://www.ecoi.net/en/document/2078884.html
https://euaa.europa.eu/publications/country-intelligence-report-russia-country-origin
2(5)
Kaebaja kinnitas, et osales 3-5 aastat tagasi erinevatel VF-i võimude poolt lubatud miitingutel (kinnipeetud isikute piinamise vastu; represseeritud tudengite toetuseks; politseivägivalla vastu; valimiste võltsimistega seoses). Sanktsioneerimata meeleavaldustel ta ei osalenud. Kaebaja pole ise olnud nende miitingute organisaator, pole kunagi olnud seal kinni peetud või sattunud konflikti võimuesindajatega. Kaebaja on püüdnud miitingutel konflikte vältida, kuna on kartnud oma tervise pärast. VF-i naasmise korral pole kaebaja kindel, kas osaleks miitingutel, kuigi raske oleks ka vaikida. Oma poliitiliste vaadete tõttu oli tal konflikte endise abikaasa pojaga. Kuna tal pole VF-s pere ning suhtlust endiste sõpradega ning arvestades, et riigis on olukord kogu aeg halvenenud, oli kaebajal ammu plaanis Eestisse kolida. Kaebaja arvas, et kui omab siin kinnisvara ja käitub hästi, lubatakse siin edasi elada. Kui viisa oli lõppemas, oleks ta tagasi VF-i sõitnud, kui poleks alanud sõda. Oma pärinemise uurimist alustas sooviga siia naasta ning tegeleb Eestis elava endise perekonnaga (lastega) suhete taastamisega.
terviseprobleem vms), mis annaks alust järeldada vastupidist. Ka kohtuistungil väljendatud soov taastada suhted oma endise perekonnaga ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks. Samuti ei ole selleks aluseks kaebaja vanavanemate väidetav eestlaseks olemine. (vt VRKS § 4 lg 3 kohaldamise eeldused) Kaebaja soovimatus Venemaale naasta on inimlikult mõistetav aga ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks, mis on mõeldud olukordadeks, kus päritoluriigis viibimine toob kaasa tõsise ohu taotleja elule ja tervisele.
4(5)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.